KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2017. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-17-8426 Kohtuasi A. B. hagi A. P.i vastu ka

§ 405). Pooled ei ole avaldanud soovi olla ära kuulatud.

1. Kostja esitas kohtule vastuse hagiavaldusele. Vastuse kohaselt märgib kostja, et oli 27.01.
2. a hagejaga koos kambris nr
3. Kostja märgib, et tegelikult oli antud vahejuhtumis agressiivseks pooleks hageja, kes lubas kostja ära tappa. Kostja oli sunnitud kutsuma valvuri, kuna kartis oma elu pärast. Selliseid vahejuhtumeid on ennegi esinenud. Kostja on seisukohal, et ta ei ole midagi seadusevastast toime pannud.
4. Kohus kohustas tunnistajat Viru vangla järelevalveosakonna (JVO) valvur T. B.t kirjalikult vastama kohtu poolt esitatud küsimustele. JVO valvur esitas kirjalikult vastuse kohtu poolt esitatud küsimustele. Vastuse kohaselt selgitas tunnistaja, et 27.01.
5. a viibisid hageja ja kostja järelevalveosakonnas kambris nr
6. Mõlema kinnipeetava vahel toimus konflikt, kuid vastupidiselt sellele, kui hageja märgib. A. B. ähvardas A. P.i maha lüüa ning A. P. helistas valveruumi ja palus abi, kuna kartis oma elu pärast. Selle vahejuhtumi kohta on koostatud ka vastav ettekanne. Tunnistaja leiab, et kostja ei ole kindlasti agressiivne ega suuteline kedagi alandama. Tõsisemaid konflikte enne 27.01.
7. a hageja ja kostja vahel ei olnud. Peale konflikti paigutati kinnipeetavad eraldi kambritesse. Samuti alustati distsiplinaarmenetlust.
8. Viru vangla esitas vastuseks kohtu päringule ettekande, kinnipeetav A. B. distsiplinaarasja käskkirja ja distsiplinaarmenetluse protokolli. 27.01.
9. a ettekande nr 6-20/485-1 kohaselt, kannab G. V. ette, et 27.01.
10. a kella 10:37 paiku kinnipeetav A. B., kes paiknes sektsioonis P1 kambris P 119, pani toime rikkumise. Umbes kella 10:37 kinnipeetav A. P. helistas valveruumi ja palus, et valvur tuleks kambri juurde, kuna ta ei suuda enam A. B.ga ühes kambris olla. Kambri juures A. P. selgitas, et A. B. ei soovi temaga ühes kambris viibida ja nõuab, et ta läheks sellest kambrist minema, samas lisas ta, et kardab olla oma kambrikaaslasega ühes kambris. A. B. lisas omalt poolt, et kui neid lahku ei viida siis ta lööb A. P.i maha. 2 27.02.
11. a käskkirjaga nr 6-3/207-1 tunnistati kinnipeetav A. B. süüdi kodukorra p 1.12.8 rikkumises ja teda karistati 15 ööpäevase kartserisse paigutamisega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12. Kohus, tutvunud asja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
13. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg 2, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta otsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 9. Tulenevalt

§ 230

lg 1 ja 2 ning § 5 lg 2 peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, tõendite esitamise kohustus lasub pooltel ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

1. Hageja leiab, et kostja on tekitanud talle mittevaralise kahju 300 eurot.
2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 ja 4 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
3. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, mille tema vastutus põhineb on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kahju hüvitamise kohustuse tekkimise esmaseks vajalikuks tingimuseks on kahju tekkimine kahjustatud isikul. Kui kahjustatud isikul ei ole kahju tekkinud, siis kahju hüvitusnõuet ei eksisteeri.
4. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks tuleb kahjustatud isikul (antud juhul hagejal) tõendada kahju olemasolu ja suurust, samuti põhjuslikku seost kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel.
5. Kui kostja poolse käitumisega oleks kahju tekitamine tõendatud, saaks eeldada ka põhjuslikku seost rikkumise ja tagajärje vahel. Hageja pidi tõendama, et kahju tekkis kostja käitumisega.
6. Kohtule esitatud tõenditest tulenevalt kostjapoolne käitumine ei saanud tekitada hagejale kahju, kuna hageja oli nimetatud vahejuhtumi tekitaja ning on selle eest ka saanud distsiplinaarkaristuse (tl 96-100).
7. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
8. Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (

§ 405). Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS 18.

§ 405

lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. 3 Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab hagi rahuldamata, mistõttu jäävad menetluskulud hageja enda kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 4