← Eesti

1-16-9925/26

Obsah (11)§ 126§ 180§ 175§ 313§ 319§ 306§ 38§ 310§ 179§ 106§ 423

1-16-9925 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.08.2017 Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-16-9925 (kohtueelses menetluses 16230104486)

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - „Jägermeister“ märgistusega metallist pits, sinised teksapüksid koos musta värvi püksirihmaga, märgistusega „Pepe Jeans“, sinised teksapüksid märgistusega „Reserved“, sinised teksapüksid märgistusega „Smog“ ning halli värvi Nike dressipüksid, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas,

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada Rando Hõlpusele kohtuotsuse jõustumisel; - padruni kest ning kuul, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - Xxxxjope ja pluus, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas,

§ 126

lg 3 p 2 alusel anda üle kannatanule Xxxx kohtuotsuse jõustumisel - püstol Walter nr XXXX ja 5 padrunit, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas,

§ 126

lg 3 p 2 alusel jätta Politsei- ja Piirivalveametile; - teabekandjad, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures,

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

6. Rando Hõlpuselt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna -

§ 175

lg 1 p 3 alusel DNA ekspertiisikulu 1425.00 eurot; -

§ 175

lg 1 p 3 alusel lasujäägiekspertiisi kulu 315.00 eurot; -

§ 175

lg 1 p 3 alusel surnu kohtuarstlik ekspertiisi kulu 913.00 eurot; -

§ 175

lg 1 p 3 alusel tulirelva ekspertiiside kulu 1260.00 eurot; -

§ 175

lg 1 p 3 alusel toksikoloogiaekspertiisi kulu 50.00 eurot; -

§ 175

lg 1 p 3 alusel sõrmejäljeekspertiisi kulu 663.00 eurot; -

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1175.00 eurot.

7.

§ 313

lg 1 p 7 ja

§ 180

lg 3 alusel tuleb menetluskulud summas 5801.00 eurot tasuda 12 (kaksteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda iga kuu 483.42 eurot ja viimasel

  1. kuul tuleb tasuda 483.38 eurot.
  2. Jätta DNA ekspertiisikulu summas 1482.00 eurot riigi kanda.
  3. Jätta Rando Hõlpuse taotlus kaitsjatele makstud tasu hüvitamiseks rahuldamata.
  4. Jätta Rando Hõlpuse taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks läbi vaatamata. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Nordea Pank või EE873300333499990003 Danske Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99917700052216 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-16-9925“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebekord 2 Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis

§ 319

kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 01.09.2017. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

  1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleis 01.09.
  2. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.
  3. Süüdistus Rando Hõlpus tulistas 23.09.2016 kella 20 paiku Tallinnas, Xxxxmaja trepikojas tahtlikult tulirelvast Walther PPQ nr XXXX kontaktlasu Xxxxrindkere eespinna vasakusse poolde, rangluu keskjoone ja eesmise kaenlajoone vahelisel alal II ja III roide vahemikku, suunaga Xxxxpoolt vaadatuna ülevalt vasakult paremale alla eest taha. Eelnevalt ründas Rando Hõlpus Xxxxja tekitas temale põrutushaava ja verevalumeid otsmikul, verevalumi paremal pool kukla-kiiru piirkonnas, nahakriimustuse vasaku põse piirkonnas, samuti ohvri enesekaitsele viitavaid verevalumeid mõlema küünarvarre sirutuspinnal. Kontaktlask tekitas Xxxxelutähtsate rindkereorganite ja -veresoonte vigastusi (mõlema kopsu, vasaku kopsuarteri ja peabronhi, rinnaaordi, südame vasaku koja, südamepauna südame vasaku vatsakese külgseina vigastusi), mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välimistest verejooksudest, kahepoolne õhkrind ja õhk-emboolia. Xxxxsuri saadud vigastustesse sündmuskohal. Oma tahtliku tegevusega pani Rando Hõlpus toime teise inimese tapmise, s.o KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Rando Hõlpus end süüdi ei tunnista. Rando Hõlpuse kaitsja Xxxx Tehver leiab, et süüdistatav ei ole toime pannud KarS § 113 lg 1 tunnustele vastavat tegu. Süüdistatav küll suure tõenäosusega põhjustas kannatanu surma, kuid ei teinud seda tahtlikult (isegi mitte kaudse tahtlusega). Kaasuse tehioludele vastav karistusnorm on kaitsja hinnangul KarS § 117 lg
  4. Kaitsja Margus Kurm on seisukohal, et Rando Hõlpuse süü tapmise toimepanemises ei ole tõendatud. Samuti ei ole tõendatud ühegi muu süüteo toimepanemine.
  5. Kohtu seisukoht Kohus võtab seisukoha küsimuses, kas on aset leidnud tegu, milles süüdistatavat süüstatakse (2.1), kas teo on toime pannud süüdistatav ja kas tegu on õigesti kvalifitseeritud (p 2.2), lahendab karistuse küsimuse

(3)ning seejärel lahendab

§ 306kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendatavad ülejäänud küsimused (4-6).

3 2.1 Tunnistaja Xxxxvaatas 23.09.2016 õhtul kella kaheksaseid uudiseid. Umbes kella 20.1520.20 ajal kuulis pauku (I kd tl 48). 23.09.2016 kell 20.13 leiavad tunnistajad Xxxxja Xxxx Xxxxtrepikotta sisse astudes enda ees trepiastmetel lamamas kahte meest. Üks mees on teise peal. Nad lähevad neist mööda. Kuna nägid verd, siis Xxxxhelistas kiirabisse (I kd tl 43-47). Samal päeval kell 20.18 helistab häirekeskusesse ka Xxxx(II kd tl 170-172). Helistaja teatab, et Xxxxtrepikojas on tapetud inimene. Helistaja sõnul läks ta oma trepikotta ja seal on kaks meest pikali. Üks meesterahvas on teise peal. Kui ta teda tirima hakkas, siis ärkas ta üles. Xxxxnägi tal püstolit, teisel inimesel tuleb peast verd. Sündmuskohale saabusid politsei, kiirabi ja kohtuarst. Xxxxütluste kohaselt sisenes ta trepikotta kella 20.10 ja 20.12 vahel ning nägi Rando Hõlpust ja kannatanut maas vedelemas, Hõlpus lamas kannatanu peal (I kd tl 37-38). Sündmuskoha vaatlusprotokollides (II kd tl 1-2, 3-38) fikseeritakse 23.09.2016 kell 20.30 ja kell 21.00 sündmuskoht Tallinn Xxxxmaja trepikojas vahetult pärast kuriteo toimepanemist. Trepikojas, enne treppi, trepimademel lebab vasakul küljel kägaras asendis keskealise meesterahva surnukeha. Surnu pea asub alumisel trepiastmel, vasak käsi tõstetud üle pea ja asub samuti alumisel trepiastmel. Parem käsi küünarnukist painutatud ja paikneb trepimademel, seljaga vastu vasakpoolset trepikoja seina. Mõlemad jalad on põlvedest painutatud ja parema jala põlv paikneb vasaku jala sääre sisemisel pinnal. Alumisel trepiastmel on verekahtlane vereloik, millest nired ulatuvad trepimademeni. Surnukeha pea, õlgade ja vasaku käe all on ulatuslik vereloik millest nired ulatuvad trepimademeni. Surnukeha pea, õlgade ja vasaku käe all on ulatuslik vereloik koos hüübemetega. Surnuks osutus Xxxx Kahk. Xxxxkehaasendi kohta annavad ütlusi vahetult pärast kuriteosündmust Xxxxnäinud tunnistajad Xxxx, Xxxx, Xxxx ja Xxxx(I kd tl tl 37-38, 43-47, 48). Need riimuvad sündmuskoha vaatlusprotokolliga (II kd tl 1-2). Trepimademe põrandal, surnukeha tuharate juures, asub korpuse vasakul küljel musta värvi tulirelv Walther, korpuse paremal küljel stantsitud raaminumbriga XXXX. Tulirelvas puudub relvasalv. Relva vintraud on suunatud surnukeha vasaku sääre suunas. Sündmuskoha täiendava vaatluse protokollist nähtub, et relv markeeriti, relva kontrollimisel eemaldati padrunipesast 1 kollasest metallist padrun, kapslil markeering 9x19 SXA5 DAG11D

  1. Surnukehalt paremalt, trepimademel, seina juures oleva vaiba vaatlusel kukkus sealt välja kollasest metallist padrunikest suurusega 9x19mm, mille kapslil on markeering DAG11D0840 9x19 SXA5 ja lööknõela jälg. Kohtuarst Jaak Põder tuvastas kohapealsel laibavaatlusel järgenva (II kd tl 3-4). Vasakul eesmisel kaenla joonel rinnanibust 6 cm ülesse taha poole on 2 cm pikkune irvakile hoidvate servadega nahka ja nahaaluseid kudesid läbistav rohke veritsusega haav ja on tuvastatud ka mustjashall määrdunud vöönd mõõtmetega 1,2x0,5 cm. Kohtuarsti arvamusest selgub, et surm saabus koheselt 23.
  2. mitte varem kui kell 20.
  3. Tulirelva ekspertiisiaktis nr 16E-TB0097 (II kd tl 94-98) antud eksperdiarvamuse kohaselt on Xxxxsurnukehalt võetud jope vigastus tekitatud kontaktlasuga (relva suue oli laskmise hetkel vastu jope kangast). Laiba vaatluse protokolli kohaselt võeti laiba vaatluse käigus tapetult sõrmejäljed ja lasujäägiproovid (II kd tl 38-39). Lasujäägiekspertiisi akti nr 16E-AE007 kohaselt ekspert uuris saadud proove. Eksperdi arvamuse kohaselt Xxxxparemalt ja vasakult käelt võetud proovidest leidub tulirelvast pärinevatele põlemisjääkidele iseloomulikke mikroosakesi. Samuti leiti Xxxxjope varrukate otstel põlemisjääkidele iseloomulikke mikroosakesi. Vasaku varruka otsal leidub nimetatud osakesi rohkem kui parema varruka otsal (II kd tl 48). 4 Surnu ekspertiisiakti (II kd tl 51-76) kohaselt Xxxxsurma põhjuseks oli kehatüve peetuslasuvigastus kuuliga elutähtsate rindkereorganite ja -veresoonte vigastustega (süda, rinnaaort, mõlemad kopsud, vasak kopsuarter ja peabronh), mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välimisest verejooksust, kahepoolne õhkrind ja õhk-emboolia. Nimetatud tervisekahjustused on eluohtlikud. Lisaks sellele esinesid Xxxxka mitte-eluohtlikud tervisekahjustused, mis on iseloomulikud tömbile traumale. Surm võis saabuda mitte rohkem kui 2-3 tundi enne surnukeha vaatlust sündmuskohal (surnukeha vaatlus sündmuskohal leidis aset 23.09.2016 kell 21.50). Surnu ekspertiisiakti kohaselt Xxxxkehatüve peetuslasuvigastus on tekitatud ühest tulirelva lasust kuuliga. Arvestades sisenemisava morfoloogilisi iseärasusi on tegemist kontaktlasuga. Sisenemisava paikneb vasakul pool rindkere eespinnal rangluu keskjoone ja eesmise kaenlajoone vahelisel alal II ja III roide vahemikus. Laske suund on ülevalt vasakult paremale alla eest taha. Paremal pool seljalihastes leiti kuul. Kehaasend lasuvigastuse tekkimise ajal võis olla püstine või põlvili, kehaasend tömbile traumale iseloomulike vigatuste tekkimise ajal võis olla muutuv (püstine, istuv, lamav). Nahaalused verevalumid mõlema küünarvarre sirutuspinnal võivad olla saadud enesekaitse käigus kannatanu suunas sooritatud löökide pareerimisel (II kd tl 59-60). Eksperdi arvamuse kohaselt on vähe tõenäoline, et Xxxxtekitas lasuvigastuse omakäeliselt (II kd tl 59). Seega on aset leidnud teise isiku tapmine. 2.2 Kohus leiab, et Xxxxtappis Rando Hõlpus. Kriminaalasja seisukohalt oluline sündmuste jada algas 23.09.2016 kell 18.
  4. Asitõendi (pardakaamera salvestise) vaatlusprotokollist (III kd tl 130-133) nähtub kuidas Rando Hõlpus ja Xxxxliiguvad koos Xxxxmaja juures. Xxxxon jalas heledat tooni püksid, tumedat tooni kingad ja seljas rohekat tooni jope. Rando Hõlpusel on jalas sinakat tooni püksid, sinakat tooni valgete taldadega jalatsid ja seljas tumedat tooni pusa või jope taoline üleriie. Pardakaamera salvestamist reaalajas kinnitavad sõiduki kasutajad Xxxxja Xxxx(I kd tl 57-58). Sealt liiguvad Rando Hõlpus ja Xxxx Katusepapi 37 asuvasse Statoili (Circle K Eesti AS) teenindusjaama. Asitõendi vaatlusprotokollist (III kd tl 134-131), kus vaadeldi Statoili videosalvestist, nähtub, et 23.09.2016 kell 18.14 Xxxxja Rando Hõlpus liiguvad SEB sularahaautomaadi juurde, seejärel kauplusesse. Salvestiselt on näha, et Rando Hõlpus tuigub kaupluse poole liikudes, mis viitab tema alkoholijoobele. Xxxxon sama riietus, mis pardakaamera salvestiselt nähtus. Kell 18.22 väljuvad mehed kauplusest, liiguvad pump 6 juurde ja Rando Hõlpus sööb esmalt ise hotdogi, seejärel ulatab selle Xxxx. Teiselt videosalvestuselt nähtub, et samal päeval, s.o 23.09.2016 kella 16.06 ajal käisid teenindusjaamas Rando Hõlpus ja Xxxx. Mehed ostsid süüa ja juua. Xxxxootas sellel ajal Hõlpust ja xxxx baari ees. Nimetatut kinnitab ka tunnistajana ülekuulatud Xxxx (I kd tl 60). Pärast Statoili teenindusjaamast lahkumist lähevad Rando Hõlpus ja Xxxxedasi Araxes kauplusesse. Asitõendite vaatlusprotokollidest (III kd tl 132-140, 141-145), kus vaadeldi Araxes kaupluse 23.09.2016 videosalvestist, nähtub, et Rando Hõlpus ja Xxxxolid 23.09.2016 kell 18.33-18.36 kaupluses, kus Xxxxmüüb neile pudeli. Xxxxsõnul müüs ta Hõlpusele alkoholi (I kd tl 51). Just alkoholi müümist kinnitab ka sõrmejäljeekspertiis, mille kohaselt Xxxxsõrmejälg leiti viinapudelilt (III kd tl 107, eksperdiarvamuse p 2). 5 Videosalvestiste põhjal võib teha järelduse, et Rando Hõlpus ja Xxxxolid sõbralikes suhetes – nad jalutasid koos Statoili, sõid seal kahepeale hot-dogi, siis jalutasid alkoholipoodi. Meeste kehakeelest ei nähtu agressiooni. Head läbisaamist kinnitab ka tunnistaja Xxxx. Tunnistaja viibis Rando Hõlpuse ja XxxxMajaka tänava baaris. Hõlpus tegi Xxxxõlut välja. Xxxxkirjeldab Hõlpuse ja Xxxx suhtlemist baaris: „Tögasid üksteist, naljatlesid teineteisega, tegid teineteise kulul nalja“. Mehed omavahel ei tülitsenud (I kd tl 59-60). Kannatanu Xxxxnäol oli kohtu hinnangul tegemist alkoholilembelise isikuga. Nimetatut kinnitas ka kannatanu vend Xxxx. Xxxx elas koos emaga, kellel oli liikumispuue. Söögid tõi emale tunnistaja, kuna Xxxxel olid alkoholiprobleemid. Venna sõnul oli Xxxxel õrn hing, pigem arg kui konfliktne, rahulik. Agressiivsust tema puhul ei täheldanud. Tunnistajale ei meenunud ühtki konfliktset olukorda, kus Xxxxoleks osalenud. Tunnistaja sõnul „päästis putuka ka ära“ (I kd tl 35-36). Agressiivse iseloomu puudumist kinnitab ka Xxxxema Xxxx Tema sõnul oli Xxxx sõbralik ja hea poiss. Pingelistes olukordades jäi Xxxx rahulikuks. Viimasel ajal tarvitas Xxxxalkoholi, kuid ei muutunud seejuures agressiivseks (I kd tl 69-70). Sündmuskoha vaatluse ajal leiti Xxxxpõuetaskust kosmeetilise piirituse pudel (II kd tl 3). Xxxxverest leiti etanooli koguses, mis vastab tavaliselt raskele alkoholijoobele elaval isikul (II kd tl 59). Seega on alust väita, et ka kannatu Xxxxoli sündmuse ajal sellises joobes, mis mõjutas tema käitumist oluliselt. Rando Hõlpuse kaitsja esitas kohtule süüdistusakti ja Harju Maakohtu 20.01.2014 otsuse (II kd tl 173-175), millega Xxxxtunnistati süüdi KarS § 424 järgi
  5. Nimetatut kinnitab ka karistusregistri registriteade (III kd tl 166). Kohtu hinnangul ei anna see tõend teavet 23.09.2016 aset leidnud kuriteosündmuse kohta, kuid annab aimduse Xxxxeluviiside kohta üldiselt. Ka Rando Hõlpus tarvitas alkoholi. Tunnistaja Xxxxsõnul enne 23.
  6. juhtumit juunis 2016 leidis ta Rando kodu trepikojas magamas. Tunnistaja äratas Randot, pidi tal aitama korterisse sisse pääseda, kuna Rando ei olnud suuteline kohe võtit lukuauku panema ning kukkus. Tunnistaja kuulis oma emalt, kes omakorda kuulis Rando emalt, et Rando oli oma tüdruksõbrast lahku läinud. See olevat Rando joomise põhjuseks (I kd tl 40). Probleemidest tüdruksõbraga rääkis Rando Hõlpus 23.09.2016 Majaka baaris Xxxxle (I kd tl 60). Tunnistajad kirjeldavad Rando Hõlpust pigem sõbralikuna. Tunnistaja Xxxx sõnul tegi Rando baaris kõigile välja. Töökaaslased kirjeldavad Rando Hõlpust kui sõbralikku, head, toredat, jutukat ja lõbusat inimest. Agressiivset käitumist ei ole tema juures täheldanud. Tunnistaja Xxxxsõnul Rando Hõlpus ei tolereeri vägivalda (I kd tl 102). Lahkuminekut tüdruksõbraga ja Rando Hõlpuse üleelamist kinnitavad ka tunnistajad Xxxx ja Xxxx (I kd tl 63, 68, 101-102). Eesti Haigekassa vastusest (III kd tl 162-171) selgub, et Rando Hõlpusele on
  7. aastal välja kirjutatud unerohtu (Imovane), rahusteid (Xanax), depressiooni vastu (Elontril) ja vererõhku alandavaid ravimeid (Amlocard, Micardisplus, Telmisartan, Tezeo HCT, Agen, Nebilet)
  8. Ravimid on Hõlpus välja ostnud. Toksikoloogia ekspertiisi aktis nr 156I (II kd tl 168) antud arvamuse kohaselt ei leitud Rando Hõlpuse 23.09.2016 kell 22.18 antud uriiniproovist narkootilisi, psühhotroopseid aineid ja ravimaineid
  9. Nimetatud tõend viitab sellele, et Rando Hõlpus ei tarvitanud regulaarselt ravimeid, mis temale arst oli välja kirjutanud ning ta leevendas enda halba enesetunnet ja stressi pigem alkoholiga. Seda, et Rando Hõlpus ei olnud juba mitmeid päevi ravimeid tarvitanud, kinnitas ta ka ise. 1 KarS § 424 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Ravimiinfo http://www.raviminfo.ee/otsing.php 3 Ravimi Xanax toimeaine alprasolaam kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 kinnitatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja 2 6 Ostnud alkoholi, pidid Rando Hõlpus ja Xxxxsuunduma edasi (videosalvestiselt seda ei näe) Rando Hõlpuse koju aadressile Xxxx. Läbiotsimisprotokolli juurde lisatud fotodelt võib järeldada, et enne kuriteosündmust toimus korteris jooming – laual on poolik viinapudel, mahlapakid, tühjad õllepudelid ja anumad millest juua (III kd tl 1-102). Seda, et Rando Hõlpus ja Xxxxtarvitasid ohtralt alkoholi kinnitab surnu ekspertiisiakt, mille kohaselt Xxxxverest leiti etanooli koguses, mis vastab tavaliselt raskele alkoholijoobele elaval isikul (II kd tl 59). Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (III kd tl 150p) nähtub, et Rando Hõlpusel esines 23.09.2016 kell 21.39 alkoholijoove 1,33 mg/l. Tema kõne oli aeglane, ja viimase 24 tunnis sündmusi ta ei mäletanud. Koordinatsioon väga häiritud, kuid käitumine oli normaalne. 24.09.2016 kell 03.02-03.10 kasutati indikaatorvahendit, mille näit oli narkootiliste ainete tarvitamise suhtes negatiivne (III kd tl 151-151p). Rando Hõlpuse tugevale alkoholijoobele viitab ka asjaolu, et peale tulistamist jäi ta surnukeha peale magama. Eeltoodut kinnitab tunnistaja Xxxx. Seda, et Hõlpus oli purjus kinnitavad ka tunnistajatena ülekuulatud sündmuskohale saabunud kiirreageerijad (I kd tl 62, 66-67). Rando Hõlpuse elukohast leitud esemete vaatlusprotokollist (II kd tl 114-167) nähtub millistelt esemetelt võeti sõrmejäljed. Xxxxviibimist Rando Hõlpuse kodus kinnitab sõrmejälje ekspertiisiakt nr 16E-SS0076 (II kd tl 103-108). Eksperdiarvamusest nähtub, et sündmuskohalt leitud esemetelt on leitud nii Xxxx Xxxx, Rando Hõlpuse kui ka Xxxxsõrmejälgi. Tunnistaja Xxxxütluste (I kd tl 51) ja asitõendi vaatlusprotokollis (Araxes kaupluse 23.09.2016 kl 19:0022:09 videosalvestise) (III kd tl 132-140, 141-145) kajastuvaga on välistatud Xxxxseos kuriteoga. Sõrmejälje jättis ta alkoholipudelile seda kaupluses Rando Hõlpusele müües ning videosalvestiselt nähtub, et tunnistaja viibis kuriteo toimepanemise ajal kaupluses. Eeltoodu kinnitab teadmist, et Rando Hõlpus ja Xxxxtarvitasid alkoholi Hõlpuse juures kahekesi. Nimetatud seisukoha osas puudub ka vaidlus. Rando Hõlpuse elukoha läbiotsimisel leiti Xxxxverd (III kd tl 1-102). Verekahtlasest määrdumisest tekilt võetud proovist saadi DNA-analüüsi täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev XxxxDNAprofiiliga. Samuti leidus verekahtlasest määrdumisest kraanikausi segisti hoovalt võetud proovist DNA profiil, mis on samuti kokkulangev XxxxDNA-profiiliga (II kd tl 108). Kohtu hinnangul on ilmne, et Rando Hõlpus oli ohvri verega määrdunud ning asus enda riideid pesema kohe kui korterisse tagasi läks. Eeltoodu selgub läbiotsimisprotokollist, kus ööpäev pärast kuriteosündmust ja Rando Hõlpuse vahistamist, leiti vannitoa uksel kuivamas veel niiske sinist värvi T-särk (III kd tl 4, protokolli p 33, tl 57). Sarnane T-särk oli tal seljas samal päeval kui ta käis Xxxx Araxes kaupluses alkoholi ostmas (III kd tl 132). Asitõendi vaatlusprotokollist, kus vaadeldi Rando Hõlpuse elukohast leitud teksapükse (tl 111- 129) nähtub, Rando Hõlpuse teksapükste Pepe Jeans suuremal tagataskul on sügavust 18 cm, laiust 16 cm. Teksased ja Tsärk on sarnased tunnistaja Xxxxkirjeldusele riietuse kohta, mis Rando Hõlpusel seljas oli vahetult pärast kuriteosündmust (I kd tl 38, 53). Asjaolu, et Rando hõlpus vahetas pärast kuriteo toimepanemist riided, kinnitavad ka isiku läbivaatuse protokollid (III kd tl 152-161) ja Xxxxütlused riietuse kohta vahetult pärast kuriteo sündmust ja kui Rando Hõlpus politsei poolt ära viidi (I kd tl 41). Vaidlus puudub selles, et Xxxxtapeti sündmuskohal leitud relvast. Tulirelvaekspertiisi aktides nr 16E-TB0093 ja 16E-TB0102 (II kd tl 79-89) antud eksperdiarvamuste kohaselt on sündmuskohalt leitud püstol Walther PPQ nr XXXX laskekõlbulik tulirelv ja sündmuskohalt leitud padrunikest on lastud uuritud püstolist. Püstoli relvarauast on tõenäoliselt peale viimast rauaõõne puhastamist lastud. Eksperdi arvamuse kohaselt püstolist Walther PPQ XXXX lask ilma päästikule vajutamiseta ei ole võimalik. Lasujäägiekspertiisi aktist nr 16E-AE007 nähtub, et Rando Hõlpuse paremalt ja vasakult käelt võetud proovidel leidus ohtralt tulirelvast 7 pärinevatele põlemisjääkidele iseloomulikke mikroosakesi. Tunnistaja Xxxxnägi pärast lasu heli kuulmist koridori vaadates ühe mehe käes relva. Käsi oli välja sirutatud lae poole (I kd tl 48-49). Xxxxütluste kohaselt, kui ta avastas trepikojas Rando Hõlpuse vedelemas kannatanu peal, hakkas ta Rando Hõlpust tirima. Kui Hõlpus ennast keeras, siis tema teksapükste vasakust taskust kukkus relv laiba jalgade kõrvale maha (I kd tl 38-39). Vaidlus puudub ka selles, et kõnesolev püstol oli kuriteo sündmuse ajal Rando Hõlpuse valduses. Eeltoodut kinnitab Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri prefekti 14.01.2016 käskkiri nr 1.1-3.1/3 (II kd tl 90-93). Käskkirjaga kinnistatakse püstol Walther PPQ, kal 9x19 mm, nr XXXX teenistusrelvana alalise kandmise õigusega kiirreageerija vaneminspektorile Rando Hõlpusele. Rando Hõlpuse kinnipidamisel 23.09.2016 kell 21.39 võeti ära tal kaasas olnud relva Walther salv. Salves oli kaheksa padrunit (III kd tl 146-149). Äramärkida tuleb ka asjaolu, et Rando Hõlpus on vasakukäeline, kuid kabuuri soovis ta paremakäelise oma. Hõlpuse sõnul oli ta ümber õppinud tulistama parema käega. Seda rääkis Hõlpus tunnistajale Rainis Tiitsile
  10. aastal (I kd tl 71-72). Nimetatud asjaolu on oluline, kuna kannatanut tulistati kontaktlasuga paremalt poolt. DNA-ekspertiisi aktis nr 16E-GE1099 (II kd tl 103-112) antud eksperdiarvamuses on analüüsitud relvalt võetud proove. Relvalt leiti Rando Hõlpuse DNA-profiile. Kuna ekspertiisiks esitatud relv oli Rando Hõlpuse kasutusse antud teenistusrelv, siis on ilmne, et sellelt leitud DNA on seostatav Rando Hõlpuse DNA-profiiliga (tõepärasussuhe on väljendatud ekspertiisiaktis 16E-GE13131, 2.kd tl 176-180). Eksperdiarvamuse (II kd tl 103-112) kohaselt ei saa kindlalt välistada Xxxxbioloogilise materjali sisaldumist kahes proovis: relva päästikukaitse servadelt (proov nr A163335) ja padrunilt (proov A163338) (II kd tl 105). Kohtuistungil ütles ekspert, et esimese proovi puhul on hüpoteeside tõepärasussuhe 104 ja teise proovi puhul
  11. Eeltoodu tähendab, et DNA profiili saamine on 104 või 107 korda tõenäolisem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb Xxxx Xxxxlt ja kahelt tundmatult isikult võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb kolmelt juhuslikult valitud tundmatult isikult. (I kd tl 80-81). Kohtu hinnangul ei ole tõenduslikust küljest oluline, kas antud proovidest leitud DNA-profiil on seostatavad XxxxDNA-profiiliga või mitte. Xxxxja Rando Hõlpus veetsid enne kuriteosündmust koos mitmeid tunde, sealhulgas viibisid koos Rando Hõlpuse kodus, kus Hõlpus hoidis oma relva. Koos tarvitati ohtralt alkoholi, mõlemad olid joobes. Ei saa välistada, et Rando Hõlpus juba korteris näitas Xxxxoma teenistusrelva ja padruneid, lubas neid vaadata ja puudutada, millega ongi seletatav Xxxxbioloogilise materjali võimalik leidmine (ei saa kindlalt välistada) eelkirjeldatud eksperdiarvamuse kohaselt. See, kas üldse või kui tugevalt bioloogiline jälg esemetele jääb, sõltub paljudest erinevatest asjaoludest. Lisaks sellele ei saa välistada ka DNA niinimetatud sekundaarse ülekande võimalust, st teise objekti või pinna, sealhulgas teise isiku kaudu. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et Rando Hõlpuse korteri põrandal vedeles padruneid ning miski ei viita sellele, et ta hoidis laskemoona ja relva vastavalt politsei prefekti käskkirjale. Kuna ekspertiisiks esitatud relv oli Rando Hõlpuse kasutusse antud teenistusrelv, siis on ilmne, et sellelt leitud DNA on seostatav Rando Hõlpuse DNA-profilliga. Seoses eelnimetatud asjaoludega jättis kohus rahuldamata ka kaitsja Margus Kurmi taotluse DNA-ekspertiisi (sisuliselt täiendekspertiisis) määramiseks. Kohus leidis, et arvestades asjas kogutud teisi tõendeid, mis on omavahel kooskõlas ja annavad sündmusest selge ülevaate, ei annaks kaitsja taotletud ekspertiis asja lahendamiseks olulist tõenduslikku teavet kriminaalasja aineks oleva kuriteo kohta. 8 Rando Hõlpus keeldus kohtus ütlusi andmast, mistõttu avaldati tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused (III kd tl 176-185). 24.09.2016 kell 12.38 kahtlustatavana ülekuulamisel seletas Rando Hõlpus, et kahtlustuse sisu on temale arusaadav, kuid ta ei tea, kas ta on toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse. „Ma ei mäleta, et ma oleks sellise kuriteo toime pannud“, ütles Rando Hõlpus. Ta selgitas, et Xxxxega sai ta tuttavaks 23.
  12. kella 17-18 vahelisel ajal Majaka 36 asuva baari juures. Sealt läks ta koos Xxxxega baari juures olnud seltskonnaga ja koos Xxxxega ühe naisterahva juurde, kes oli Xxxxe tuttav. Seal viibis umbes 30 minutit. Kui ta hakkas sealt lahkuma, siis Xxxx tahtis temaga kaasa tulla. Kui nad jõudsid korterisse, siis nad rääkisid juttu, jõid viina 1-liitrisest pudelist. Mingi hetk ta ärkas, siis seisis toas kolleeg Xxxxkoos Xxxx. Alates 23.
  13. baari juurest viibimisest kuni kinnipidamise hetkeni olid temal seljas samad riided. Rando Hõlpuse sõnul relva hoiab ta elutoa kummuti sahtlis ja üks salv on teises sahtlis. Kodus on temal umbes 100 padrunit. Tähelepanu väärib siinjuures see, et neid padruneid Rando Hõlpuse korterist sellises koguses ei leitud. Seega ei teadnud Rando Hõlpus, kus need padrunid tegelikult olid ja palju neid oli. Eeltoodu aga viitab sellele, et Rando Hõlpus ei olnud relva ja padrunite hoidmisega sugugi nii hoolas nagu ta püüdis väita. Edasi selgitas Rando Hõlpus, et 23.
  14. õhtul nemad Xxxxega ei tülitsenud. Ta oli väga tore inimene ja ta rääkis Xxxxele, et ta on politseinik. Relva tema Xxxxele ei näidanud. Poolteist nädalat ei ole ta ühtegi rahustit ega antidepressanti tarvitanud. Vererõhu alandamiseks võtab ka ravimeid (Attacand ja Nebilet). Kui ta alkoholi tarvitab kodus, siis ta jääb tavaliselt lihtsalt magama, väljas on olnud ka varem juhtumeid, kus on olnud mäluauk, pidudel on sellist asja ikka ette tulnud, rääkis Rando Hõlpus. 23.
  15. tema oma teenistusrelva ei kasutanud, kummuti sahtlist seda välja ei võtnud ja millal sattus relva salv tema pükste taskusse, seda ta ei tea. Arvab, et ise pani selle sinna. Kuidas tema teenistusrelv sattus Xxxxsurnukeha juurde, seda tema ei tea. Rando Hõlpus on sellel ülekuulamisel öelnud: “Sellest hetkest, kui ma Aigrot nägin, on mul kõik meeles“. Selle ülekuulamise juurde Rando Hõlpus kaitsjat ei soovinud, mille kohta on andnud protokollis allkirja. Seega esimesel ülekuulamisel ei rääkinud Rando Hõlpus mitte sõnakestki sellest, et tal oleks olnud kannatanuga konflikt. Ta valetas (või ei mäletanud) selle kohta, et ta oli vahepeal kodus riideid vahetanud. Ta ei mäletanud (või valetas), et teenistusrelva oleks kasutanud või üldse sahtlist välja võtnud. Eluliselt on usutav, et Rando Hõlpus ei mäleta sündmusest midagi või ei taha tõde meenutada. 01.11.2016 kuulati Rando Hõlpus üle kahtlustatavana kaitsja Xxxxjuuresolekul (III kd tl 180183). Rando Hõlpus andis ütlusi selle kohta, et ta on pannud toime selle teo, milles teda kahtlustatakse. Ta andis ütlusi selle kohta, et kui ta 23.09 2016 hommikul ärkas, siis ta sõi veidi ja enesetunne ei olnud kõige parem, mistõttu mõtles, et joob veidi viina . Jõi umbes 3-4 pitsi. Ajavahemikus kell 15-16 läks välja, et süüa. Läks baari („Baar 36“) Majaka tänaval. Tutvus Xxxxe ja ühe pika mehega. Jõid õlut seltskonnas, seejärel läksid ostsid pika mehega koos kabanossi Statoilist, siis läksid baari tagasi. Sealt ühe naisterahva juurde, tee pealt ostis õlut kaasa. Oli korteris selle naise juures ca 15 minutit. Lahkudes tuli Xxxx temaga kaasa, teel käisid Statolis kabanossi ostmas. Tema juures kodus jõid viina ja rääkisid juttu tund kuni kaks. Mingil hetkel hakkasid nad uuesti välja minema, kuhu või miks, ei mäleta. Läksid koos trepikojast välja, rääkisid juttu. Tema tahtis trepikotta tagasi minna, Xxxx tuli ka ja tekkis trepikojas rüselus, ei mäleta mille pärast. „Ma hakkasin Xxxxega võitlema“, ütleb Rando Hõlpus. Edasi kirjeldab justkui rasket võitlust kannatanuga, mida ta seal trepikojas pidas, annab ähmaseid selgitusi ja oletab või arvab, mis võis kõik juhtuda ja kuidas keegi neist relvale vastu läks või 9 hakkas relv vöö vahelt välja kukkuma. Omavahel tekkis neil Xxxxega „rüselus“, „seal toimus nagu kaklus“, „ma hakkasin Xxxxega võitlema“, „Xxxx hoidis mind kõvasti kinni, üritasin vabaneda Xxxxe haardest“. Selliselt kirjeldab Rando Hõlpus teisel ülekuulamisel oma mälestust sellest, mis juhtus. Sellest, millest tal esimesel ülekuulamisel puudus igasugune teadmine või mälu. Tema poolt erinevatel aegadel antud ütlused on seega vastuolulised ega haaku asjas kogutud teiste tõenditega. Xxxxesinesid ka mitteeluohtlikud vigastused. Surnu ekspertiisiaktis nr 16E-PõS0045/504 (II kd tl 51-76) kohaselt pea, kehatüve ka küünarvaret pindmised vigastused (sh põrutushaav paremal pool otsmikul) võivad olla saadud löökidest kõvade tömpide esemetega ja/või kukkumisest vastu sarnaseid esemeid või pindu. Verevalumid mõlemal õlavarrel võivad olla saadud nii löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega kui ka löömisest vastu ümbritsevaid samalaadseid esemeid. Nahakriimustus vasaku põse piirkonnas võib olla tekkinud kõva tömbi eseme terava nurga /serva toimest. Rando Hõlpusel tuvastati läbivaatamisel parema küünarnuki välisel pinnal punetus (marrastus) mõõtmetega 4,5x2 cm (isiku läbivaatuse protokollid, III kd tl 152-161). Fototabelilt on vigastus nähtav. Tegemist on väga õrna kriimustusega naha pindmisel pinnal, mis on kergelt punetav. Kohtu hinnangul ei viita selline vigastus Rando Hõlpuse suhtes toime pandud vägivallale. Rando Hõlpus oli tugevas alkoholijoobes, tal olid koordinatsioonihäired. Tõendite pinnalt võib teha järelduse, et Rando Hõlpus surus kannatanu vastu seina (kontaktlasu kindlaks sooritamiseks parim asend, sest ilma toeta saaks kannatanu eest liikuda) ning kui kanntanu mööda seina alla vajus, siis kukkus purjus Rando Hõlpus samuti. Seega on üsna ilmne, et selle vigastuse sai ta vastu seina küünarnukki libistades või kukkumisel. Muidugi ei saa välistada, et Xxxxoli suuteline siiski mingit vastupanu Rando Hõlpusele mingil hetkel osutama (sellele järeldusele võib tulla arvestades Xxxxesinenud mitteeluohtlikke vigastusi) ja võis tema küünarnukki vigastada. Rando Hõlpuse vigastus siiski kohtu hinnangul mingile vastastikusele võitlusele ei viita. Labakätel vigastusi fototabelilt ei nähtu ja neid ei ole ka kirjeldatud isiku läbivaatuse protokollis. Vigastusi ei ole ka mujal. Seegi viitab sellele, et mingisugust võitlust, nagu Rando Hõlpus kirjeldas, ei ole aset leidnud. Kohtule esitati ka tõendina Rando Hõlpuse omakäeline seletus (III kd tl 184), millises Rando Hõlpus kirjeldab veelkord, et trepikojas tekkis mingil põhjusel rüselus. „See polnud niisama sõbralik maadlus, vaid võis aru saada, et tegemist on väga tõsise võitlusega. Proovisin ennast kogu jõust vabaks rebida, olin justkui nurka surutud“. Räägib oletades ja arvates sellest, kes relva võis riivata või puutuda ja sellest, et kui ta korterisse tagasi läks, siis ei olnud tal aimugi, kas lask relvast on toiminud või mitte. Sellest kohtule esitatud dokumendist ei ole võimalik teha järeldust selle kohta, millal see on kirjutatud. Sellesse on tehtud parandus teist tooni pastapliiatsiga ja ka allkiri ja kuupäev kirjal on teist tooni pliiatsiga kirjutatud. Samuti ei ole ka need, Rando Hõlpuse omakäelised seletused, kooskõlas teiste tõenditega ning pole usaldusväärsed. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Rando Hõlpuse ütlused tuleb tõendina lugeda ebausaldusväärseteks osas, mis puudutavad sündmusi alates sellest, kui Xxxxja Rando Hõlpus tarvitasid Rando Hõlpuse elukohas alkoholi. On ilmne, et Rando Hõlpus sündmuste käiku tegelikult ei mäleta, ta püüab leida endale õigustusi ja püüab sündmust konstrueerida endale soovitud suunas. Jääb mulje, et ta ei suuda ka ise uskuda, et oli võimeline Xxxxtapma. 10 Tõendatud on, et Rando Hõlpus pani kuriteo toime olles tavalises alkoholijoobes. Mitte ükski tõend ei viita sellele, et Rando Hõlpus oleks kuriteo toimepanemise ajal olnud mingisuguses raskes haigusseisundis vms. Samuti ei ole viiteid, mis annaksid alust kvalifitseerida Rando Hõlpuse tegu KarS § 115 või KarS § 117 järgi. On ilmne, et Rando Hõlpus mäletab tapmisest ajaliselt varem aset leidnud olukordi ja sündmusi paremini, sest siis ei olnud ta veel tugevas alkoholijoobes. Alkoholi tarvitamist alustas Rando Hõlpus varakult. Ta on andnud 23.09.2016 aset leidnud sündmuste kohta vastuolulisi ütlusi, kusjuures rüselusest kannatanuga räägib ta alles viimasel ülekuulamisel. Rando Hõlpus on saanud kiirreageerija koolituse, ta on keskmisest tugevama kehaehitusega ja 187 cm pikk noormees. Ei ole eluliselt usutav, et ta pidanuks isegi alkoholijoobes olles nägema erilist vaeva, et jagu saada Xxxx Xxxxst, kes ei treeninud enda keha järjepidevalt ning tarvitas tihti alkoholi ja veetiski üldjuhul oma päevi erinevates seltskondades alkoholi tarvitades. Ükskõik mis laadi konflikti korral oleks Rando Hõlpus saanud Xxxxvähimagi pingutuseta koridori kasvõi pikali lükata, seejärel korterisse minna ja Xxxxmitte enam korterisse sisse lasta. Eluliselt usutav on aga see, et Xxxxja Rando Hõlpuse vahel tekkis mingisugune konflikt (usutavalt ka füüsiline, sest Xxxxolid peale surmava ka muud vigastused), mille käigus Rando Hõlpus tulistas Xxxxkontaktlasuga surnuks. Rando Hõlpus hindas selle konflikti lahendamise võimalusi ebaadekvaatselt just tänu temal esinevale alkoholijoobele. Ja on eluliselt usutav, et Rando Hõlpus oli tulistamise ajal sedavõrd tugevas alkoholijoobes, et ta sündmust praktiliselt ei mäleta. Ta jäi peale tulistamist kannatanu peale lebama ja kaks lamavat meest leidnud tunnistaja ei saanud üldse aru, kas Rando Hõlpus on lihtsalt purjus või mingi narkootilise aine mõju all. Rando Hõlpus alustas 23.09.2016 varakult alkoholi tarvitamist. Ta tarvitas seda suurtes kogustes ja jõi erinevaid alkohoolseid jooke ning sõi seejuures päeva kestel väga vähe. Arsti poolt välja kirjutatud ravimeid ta ei võtnud. Ta viis end ise sellisesse seisundisse, kus ta koges tänu alkoholi kuritarvitamisele taas mäluauke. Neid on ta enda sõnul varemgi kogenud. Ta ei tajunud olukorda enam adekvaatselt ja tappis Xxxx Xxxx. Arvestades eksperdiarvamust ja eksperdi selgitusi koostoimes teiste kohtus uuritud tõenditega ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et lask relvast oli juhuslikku laadi ja seotud mingite tahtmatute liigutustega või kellegi relvale mingi kehaosaga vastu puutumisega. Ekslikud on kaitsja väited, et kui Rando Hõlpus oleks Xxxxtulistanud, siis peaks laiba asend olema teistsugune. Sündmuskoha vaatlusega on tuvastatud laiba asend vahetult peale kuriteosündmust. Rando Hõlpus on jõudnud trepikojast Xxxxkeha pealt lahkuda ja lahkudes võtnud kaasa relvast salve. Vaatlusprotokolli juures on foto (II kd tl 2), millel laiba asend on kooskõlas protokollis kirjeldatuga. Kontaktlasuga tulistamisel, kui Xxxxoli surutud vastu seina, tulistaja asus tema vastas. Ohver ei pidanud tingimata kukkuma maha sirgelt nagu tikk, vaid on eluliselt usutav, et ta vajuski sellisesse asendisse nagu esimesel surnukehast tehtud fotol on näha. Kaitsja viited sellele, et surnukeha fotodelt on näha, et ohvril on veri ninast valgunud mitte vasakule vaid paremale põsele ja seega ei saanud laiba esialgne asukoht olla selline, et ta oli vasakul küljel, ei ole asjakohased. Need fotod on teisest sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selleks ajaks oli surnukeha juba liigutatud. Ekspert ütles kohtuistungil, et veri näole ei tekkinud vigastustest peas vaid pigem sisemistest vigastustest, mis relvast tulistamisel tekkisid (I kd tl 86). Seega veri ei valgunud Xxxxnäole mitte kohe pärast lasku, vaid hiljem ja eluliselt usutavalt ajal kui arstid hakkasid surnukeha juba liigutama. Asjatundjana kuulati üle Talis Bachmann (I kd tl 91-100), kes kokkuvõtvalt rääkis võimalusest, et inimene teeb ühe käega sarnaseid tahtmatuid liigutusi kui teisega, kuid kohtu hinnangul ei oma tema ütlused antud kriminaalasjas kuidagi tõenduslikku tähtsust, kuna need ei haaku asjas 11 kogutud tõenditega vähimalgi määral. Kaitse erinevad versioonid juhtunust ei ole samuti eluliselt usutavad ega haaku teiste asjas kogutud tõenditega. Kaitsja Margus Kurm esitas taotluse võtta tõendina vastu ja arvestada tõendina Anu Aaspõllu arvamus olukorras, kus kohus oli keeldunud uue DNA-ekspertiisi määramisest. Riigikohus on märkinud, et mitteõiguslikele eriteadmistele rajanevad järeldused on kriminaalmenetluses lubatav tõend vaid juhul, kui sellised järeldused on tehtud ekspertiisi raames. Sellisele lubamatule tõendile tuginedes rikub kohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust (RK 3-1-1-85-11). Riigikohus on öelnud ka seda, et spetsialisti poolt antud ütlused eriteadmistele tugineva järelduse kohta ei ole käsitletavad lubatud tõendina (RK 3-1-1-15-12). Anu Aaspõld ei olnud kohtumenetlusse kaasatud spetsialistina, kohus ei ole määranud teda eksperdiks, kes saaks anda eksperdiarvamuse kohtu määruse alusel. Margus Kurmi poolt esitatud tõend on lubamatu ka seetõttu, et selle kogumise korda on rikutud. Ekspertiisi saab määrata vaid menetleja ehk antud juhul kohus. Kui kohus jättis kaitsja taotluse DNA ekspertiisiks rahuldamata, siis sellist otsustust on kaitsjal võimalus kohtule ette heita apellatsioonkaebuses. Kohus on kaitsja esitatud tõendiga tutvunud, kuid leiab, et see ei ole tõendina lubatav. Isegi kui see lubatav oleks, siis ei anna see dokument sellist tõenduslikku teavet, mis kummutaks prokuröri versiooni kuriteosündmusest. Kohtu hinnangul on prokurör oma süüdistuskõnes väga täpselt esitanud sündmuste kronoloogia 23.09.2016 kohta ja kohtul ei ole vähimatki põhjust seda ümber hinnata, kuna asjas kogutud ja kohtuistungil uuritud tõendid toetavad täielikult prokuröri versiooni juhtunu kohta. Rando Hõlpus pani kuriteo toime kavatsetult. Rando Hõlpus avaldas kohtus, et ta end süüdi ei tunnista ja lisas, et ta ei tahtnud Xxxxtappa. Samas avaldas südamest kahetsust juhtunu pärast. Kohtu hinnangul Rando Hõlpus ei tea, kas ta 23.09.2016 tahtis Xxxxtappa või mitte. Tõendid kogumis viitavad üheselt sellele, et tapmistahtlus oli Rando Hõlpusel olemas. Ta lihtsalt ise ei mäleta, et tal selline soov tapmisteo ajal oli, kuna ta oli alkoholijoobes ja ebaadekvaatse käitumisega nagu näitavad teised tõendid ning ta ei suuda (arvestades enda isikuomadusi) seda uskuda, et tal tapmistahtlus võis olla. Kontaktlasu sooritamine elutähtsate organite piirkonda rindkeres ei anna mingit alust arvata, et kannatanu surm jääb saabumata. Konflikti käigus surus Rando Hõlpus relvatoru vastu kannatanu keha ja tulistas. Kavatsetusele viitab asjaolu, et enne päästikule vajutamist pidi ta relva laadima. See tähendab, et enne lasu tegemist pidi Rando Hõlpus püstoli kelgu käega tagasi tõmbama. Eeltoodu näitab, et tema tegevus oli mõtestatud. Samuti viitab kavatsetusele Rando Hõlpuse käitumine peale kuritegu. Hetkeks jäi ta pikutama kannatanu mahavajunud kehale, siis võttis relvast salve, paanikas või seoses tugeva joobega unustas relva sündmuskohale (või polnud tal enam aega seda üles korjata), läks oma korterisse, asus ennast ja endal seljas olnud riideid pesema ehk kuriteo jälgi peitma. Rando Hõlpuse tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 113 lg 1 järgi. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Rando Hõlpus on süüvõimeline ning KarS
  16. ptk
  17. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
  18. Karistus KarS § 113 näeb karistusena ette kuue- kuni viieteistaastase vangistuse. 12 Süü suurusele hinnangut andes tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes
  19. Kannatanu tapmine kontaktlasuga ning teo toimepanemine kavatsetult annavad põhjuse hinnata teosüüd vähemalt keskmiseks. Kuigi Rando Hõlpus on andnud kohtueelselt erinevaid ütlusi ja süüd tahtlikus tapmises ei tunnista, leiab kohus, et arvestada võib tema karistust kergendava asjaoluna siiski tema kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses, mille puhtsüdamlikkuses ei ole alust kohtul kahelda. Rando Hõlpus on korduvalt väljendanud, kui kahju on tal juhtunu pärast. Ta on kinnitanud, et vabandab kannatanute ees ja tal on neist väga kahju, et selline asi juhtus. Karistusmäära valikul Rando Hõlpusele saab kohtu hinnangul arvestada ka Xxxxenda käitumist. Kannatanu oli sündmuse ajal tugevas alkoholijoobes ja on igati alust arvata, et ka tema käitumine ei olnud tänu temal esinevale alkoholijoobele adekvaatne (sealhulgas pole välistatud mingi konfliktsituatsioon). Ei ole eluliselt usutav, et Rando Hõlpus tulistas kannatanut ilma igasuguse ajendita, lihtsalt niisama. Kannatanu asetas end ise sellisesse olukorda, kus kuriteo toimepanemine tema suhtes oli kergesti võimalik. Ta tarvitas kuriteosündmusele eelnevalt ohtralt alkoholi, läks alkoholijoobes olles koos temale varasemalt täiesti tundmatu Rando Hõlpusega viimase korterisse edasi alkoholi tarvitama. Sellistes olukordades, kus alkoholi tarvitatakse mälukaotuseni, on konfliktsituatsioonid osapoolte ebaadekvaatse käitumise tulemusena kerged tulema nagu kuriteodki. Varasemalt on Rando Hõlpus kriminaalkorras karistamata, mis näitab, et käeoleva kriminaalasja aineks oleva kuriteo toimepanemine oli juhuslikku laadi tegu ja seda soodustasid mitmete erinevate asjaolude kokkulangemised - lahkuminek armastatud tütarlapsest, sellest tulenevalt ebastabiilne hingeline seisund, mis vajas lausa arsti sekkumist. Samal ajal arsti poolt välja kirjutatud ravimite mittetarvitamine ja süvenevad probleemid alkoholi tarvitamisega. Kohus leiab, et Rando Hõlpust on võimalik karistada alla keskmise karistusmäära. Süü suurusele vastav ja karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke täitev karistus on kohtukoosseisu hinnangul 9 (üheksa) aastat vangistust. Tõkend tuleb jätta muutmata. Vahistamise alus ei ole ära langenud ning tõkendi kohaldamine tagab ka kohtuotsuse täitmise.
  20. Tsiviilhagi

§ 38

lg 1 ja 3 kohaselt on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi. Tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes kriminaalmenetluses on riigilõivuvaba.

§ 310

lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kannatanu Xxxx on esitanud hagi Rando Hõlpuse vastu varalise kahju hüvitamise nõudes summas 1235.95 eurot. Nõudesumma moodustab Xxxxvenna Xxxxmatuse korraldamisega seotud kulud. Tõenditena on esitatud Tallinna Krematooriumi arved summale 755.95 eurot (III kd tl 163-164) ja Pärnamäe Toitlustus OÜ arve summale 480.00 eurot ning kviitungid tasumise kohta (III kd tl 162). Kokku kandis Xxxx kulusid seoses matuse korraldamisega 1235.95 eurot. 4 RKKKo 3-1-1-113-12 p 9.1 13 TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Rando Hõlpus tunnistab hagi ja on sellega nõus (I kd tl 26) ehk on sisuliselt nõude õigeks võtnud. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 129 lg 1 kohaselt isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. VÕS § 129 lg 2 kohaselt matusekulud tuleb hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kui matusekulud kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekitatud isiku poolse tegevuse või tegevusetuse tagajärjel, selline tegevus on õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi. Kohus tuvastas, et Rando Hõlpus tappis Xxxx(kohtuotsuse p 2). Rando Hõlpuse teo ja Xxxxkahju vahel on otsene põhjuslik seos – kui Rando Hõlpus ei oleks tapnud Xxxxvenda Xxxx Xxxx, siis ei oleks Xxxx pidanud kandma Xxxxmatuse korraldamise kulusid. Seega on täidetud kahju hüvitamise eeldused. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab Xxxxtsiviilhagi ning mõistab Rando Hõlpuselt Xxxxkasuks välja 1235.95 eurot. 5. Asitõendid

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus küsimuse kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. 14

§ 126

lg 3 p 1, 2 ja 4 kohaselt kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. KarS § 83 lg 1 alusel kohus võib konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks (edaspidi süüteo toimepanemise vahend), kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Kriminaalasja juures olevate tõenditega otsustab kohus järgnevat: Kohtuistungil palus Rando Hõlpus talle tagastada osad läbiotsimise käigus äravõetud esemed „Jägermeister“ märgistusega metallist pits, sinised teksapüksid koos musta värvi püksirihmaga, märgistusega „Pepe Jeans“, sinised teksapüksid märgistusega „Reserved“, sinised teksapüksid märgistusega „Smog“ ning halli värvi Nike dressipüksid. Kohus tagastab

§ 126lg 3 p 2 alusel nimetatud esemed Rando Hõlpusele kohtuotsuse jõustumisel.

Püstol Walther nr XXXX on Politsei- ja Piirivalve ameti poolt Rando Hõlpusele antud teenistusrelv. Relv ja laskemoon kuuluvad

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastamisele Politseija Piirivalveametile.

Xxxxjope ja pluus, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas,

§ 126

lg 3 p 2 alusel anda üle kannatanule Xxxx kohtuotsuse jõustumisel Teabekandjad, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures,

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

Padruni kest ning kuul, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Ülejäänud asitõendid kuuluvad

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

6. Menetluskulud

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 175

lg 1 p 3 ja 9 kohaselt menetluskulud on: 3) riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; 9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on: esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Kriminaalasjas on teostatud järgmised ekspertiisid: 1) DNA ekspertiis, mille kohta on koostatud ekspertiisiaktid nr 16E-GE1099 maksumusega 2850.00 eurot (II kd tl 113) ja nr 16E-GE1313 maksumusega 57.00 eurot; 2) lasujäägiekspertiis, mille kohta on koostatud ekspertiisiakt nr 16E-AE0007 maksumusega 315.00 eurot (II kd tl 50); 3) surnu kohtuarstlik ekspertiis, mille kohta on koostatud ekspertiisiakt nr 16E-PõS0045/504 kulu 913.00 eurot (II kd tl 77); 15 4) tulirelva ekspertiisid, mille kohta on koostatud ekspertiisiaktid nr 16E-TB0093 maksumusega 420.00 eurot (II kd tl 85), nr 16E-TB0102 maksumusega 420.00 (II kd tl 89) ja nr 16E-TB0097 maksumusega 420.00 eurot (II kd tl 99); 5) toksikoloogiaekspertiis, mille kohta on koostatud ekspertiisiakt nr 156I maksumusega 50.00 eurot (II kd tl 169); 6) sõrmejäljeekspertiis, mille kohta on koostatud ekspertiisi akt nr 16E-SS0076 maksumusega 663.00 eurot ( III kd tl 110); Ekspertiisiaktile nr 16E-GE1099 lisatud õiendi kohaselt ekspertiisimaksumus on 2850 eurot, mis moodustub analüüsiobjektide arvu 50 ja ühiku hinna 57.00 eurot korrutisest. Nimetatud ekspertiisiaktist nähtub, et DNA ekspertiisi käigus viidi läbi 50 reaktsiooni, mida käsitletakse õiendis ekspertiisi maksumuse kohta analüüsiobjektide arvuna (II kd tl 106). Ekspertiisiaktist nähtub, et vastuvõetud ekspertiisimaterjalidest võeti 24 proovi. KES § 261 kohaselt on ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiisi maksumuseks kohtuekspertiisiseadusega kehtestatud ekspertiisi hind või ekspertiisi käigus uuritud ekspertiisiobjektide arvu ja ühe ekspertiisiobjekti ekspertiisi hinna korrutis või toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate maksumuse summa ja ekspertiisiobjektide arvu korrutis. KES § 273 kohaselt on DNA-ekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti kohta 57 eurot, seega on tegemist objektipõhise hinnaga. KES § 26 lg 2 sätestab, et ekspertiisikulude arvestus peab olema arusaadav, õige, detailne ja järjepidev. 20.01.2010. a vastu võetud kohtuekspertiisiseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seadusega tunnistati Vabariigi Valitsuse 21.12.2001. a määrus nr 438 „Riiklikes ekspertiisiasutustes tehtavate ekspertiiside hinnakiri“ kehtetuks ning kehtestati ekspertiiside hinnakirjad seadusega. Eelnõu seletuskirja kohaselt on ekspertiisiobjekt ekspertiisiülesande esemeks olevat teavet kandev või sisaldav asi, aine, jälg, sündmuskoha olustik või muu nähtus, mida ekspert uurib ekspertiisi tegemisel.

§ 106

lõike 2 punkti 4 ja § 107 lõike 1 punkti 6 kohaselt esitatakse ekspertiisiobjektide andmed ekspertiisimääruses ja -aktis. Konkreetse ekspertiisi maksumus kujuneb uuritud objektide ja objekti hinna korrutisena või toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate (näiteks aluseliste narkootiliste ainete ja ravimite toimeainete määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga) maksumuste summa, mida korrutatakse vastavate metoodikatega uuritud ekspertiisiobjektide arvuga. Tallinna Ringkonnakohus oma lahendis kriminaalasjas nr 1-14-4268 on sedastanud järgmist. Arutataval juhul on ekspertiisiülesande esemeks olevat teavet kandvaks jäljeks ekspertiisiks esitatud materjalidelt võetud proovid, mis sisaldavad DNA-profiile. Seega on ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul DNA-ekspertiisi analüüsiobjektiks proovid, mida ekspertiisiakti kohaselt oli

  1. Märkimist väärib ka asjaolu, et ekspertiisiaktis on ekspertiisiobjektidena loetletud just proove (tl 48). Reaktsioonid on ringkonnakohtu hinnangul käsitletavad analüüsimetoodikana, mitte aga analüüsiobjektidena. KES § 26 lg 5 kohaselt kohus, uurimisasutus, prokuratuur või kohtuväline menetleja kannab ekspertiisikulud menetluskuludesse ja need nõutakse sisse või jäetakse sisse nõudmata menetlusseadustes ettenähtud korras. Eeltoodust johtuvalt kohus leiab, et DNA-ekspertiisi summat tuleb vähendada summani, mis vastab analüüsiobjektide (proovide) arvule ning süüdistatavalt tuleb välja mõista DNA ekspertiisi nr 16E-GE1099 kulu summas 1368 eurot (24x57). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus DNA-ekspertiisi kulu summas 1482 eurot riigi kanda (2850-1368). 16 Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast
  2. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt alates 01.01.2017 kehtiv kuutasu alammäär on 470 eurot. Rando Hõlpuselt tuleb välja mõista ekspertiisikulud ja sundraha.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Võttes arvesse menetluskulude suurust on nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt süüdistatava jaoks raskendatud. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Seega peab kohus võimalikuks menetluskulud ajatada 12 kuu peale. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus

§ 423

ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Rando Hõlpuse taotlus kaitsjatele makstud tasu hüvitamiseks jääb rahuldamata. 7. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamine Rando Hõlpus esitas vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise taotluse. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 18 lg 1 kohaselt kriminaalasja või väärteoasja kohtumenetluse kestel esitab isik taotluse kahju hüvitamiseks kohtule. Taotlus esitatakse maakohtu menetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Sõltumata süüasja lõpptulemusest kahju hüvitamine toimub § 7 sätete kohaselt: Kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Kohus jätab SKHS § 13 lg 3 alusel taotluse läbi vaatamata, kuivõrd isikul puudub ilmselgelt õigus nõuda kahju hüvitamist. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik/eesistuja 5 Metta Sarri rahvakohtunik Aadi Potter rahvakohtunik RKKK 3-1-1-83-10 p 28 17

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.