← Eesti

4-17-6441/18

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2018, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-17-6441 (2440,17,007689) Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi se

§ 214

rikkumise eest rahatrahviga 41 ja 26 vastavalt trahviühiku ulatuses selle eest, et tema 03.11.2017.a kella 20.45 paiku Ida-Viru maakonnas, Narva linnas, Vestervalli tn 7 juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut kontrollimisel ei esitanud salvestuslehti, digitaalse sõidumeeriku väljatrükke või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid 05.10.2017 kell 00:00 kuni 03.11.1017 kuni kella 20:45 perioodi kohta. Samuti ei kasutanud juht kuupäeval 03.11.1017 kella 19:30 kuni kella 20:45 digitaalset sõidumeerikut, mis seisnes selles, et juht ei kasutanud autojuhi kaarti alates hetkest, kui ta sõiduki üle võttis. Yury Yakovlev palub oma kaebuses tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna otsus väärteoasjas nr 2440,17,007689 ja lõpetada menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 või VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse esitaja leiab, et ta ei pannud toime väärtegusid, mis on märgitud vaidlustatavas otsuses. Ta ei ole Eesti piiri ületanud. Kohtuväline menetleja palus jätta kohtuvälise menetleja 30.11.2017.a otsus nr 2440,17,007689 muutmata ning Yury Yakovlevi kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja leiab, et otsus on koostatud õigesti ja vastab Väärteomenetluse seadustiku nõuetele täies ulatuses ja menetlus ei kuulu lõpetamisele. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud Yury Yakovlevi kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et otsus väärteoasjas nr 2440,17,007689 tuleb tühistada, VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel lõpetada otstarbekuse kaalutlusel väärteomenetlus Yury Yakovlevi suhtes liiklusseaduse §

§ 214järgi.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtuistungi käigus toetas Yury Yakovlev kaebust ja selgitas, et ta ei ole Eesti piiri ületanud. Piiri ületas isik, kelle perekonnani on L. Pärast L loobus sellest reisist. Dispetšer palus uurida, mis seal üldse toimub. Ta /Yakovlev/ sel hetkel viibis Venemaal. Venemaalt ta tuli jalgsi tolli territooriumile. 2

(2)Läksime tolliametnikuga auto juurde, L läks koheselt ära, kuid sõiduk oli juba piiri ületanud. Selgitati, et L käitus ebaadekvaatselt ja tolliametnikud kutsusid kohale politsei. Mõne aja pärast jõudis politsei kohale. Politseiametnik ise võttis temalt /Yakovlevilt/ kaardi, sisestas selle ja kontrollis. Selgus, et tal /Yakovlevil/ puudus saatekiri. Peale protokolli koostamist politseiametnik sisestas kaardi arvutisse ja palus sõita eemale. Ta /Yakovlev/ sõits eemale ja andis auto teisele isikule üle. Seega ta ei sõitnud Eestist välja ja ei sõitnud sisse. Ta on xxx ja viimati sõitis ta selle autoga kevadel. Oli tehtud kaks reisi ja see toimus aprillis-mais 2017 a. Ta käis Venemaal ja seetõttu jäid arvutisse tema andmed. Ta oli ajutiselt tööle võetud, just nimelt kevadiseks perioodiks. Ta tegi kevadel kaks reisi ja läks firmast ära. Yury Yakovlev arvab, et ta ei olnud sõiduki autojuht sündmuse ajal - 03.11.2017.a kella 20.45 paiku. Ta ei ole Eesti piiri ületanud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Yury Yakovlevi süüline käitumine LS § 131 lg 1 ja lg 3; § 88 lg 10; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus EL nr 165/2014 artikkel 34 lg 1 ja 36 lg 2; EÜ määrus nr 561/2006 artikkel 9 lg 2 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS §

§ 214järgi.

Kohtuvälise menetleja 30.11.2017.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2440,17,007689 on seaduslik ning kohtuväline menetleja ei nõustu väärteomenetluse lõpetamisega VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuväline menetleja jäi kohtuistungil otsuses toodud seisukohale ning palus jätta kaebus rahuldamata. Kohtuistungil on avaldanud: - väärteoprotokoll (tl 10-11), - menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (tl 12), - tunnistaja ülekuulamise protokoll (tl 15), - tahhograafi andmete aruanne(tl 13-14), - Politsei- ja Piirivalveameti teatis (tl 16). Kohus leiab, et enne, kui asuda kaaluma, kas lõpetada menetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 või VTMS § 30 lg 1 p 1 alustel, tuleb vastavuses KarS § 2 lg-s 2 sätestatud deliktistruktuuriga tuvastada teo koosseisupärasus, õigusvastasus ja süü. Nendest kasvõi ühe elemendi puudumisel tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel obligatoorselt lõpetada. Väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaldamiseks sellisel juhul alust ei ole. Alles seejärel, kui kohus on tuvastanud teo koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse, on võimalik võtta seisukoht väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. septembri 2008. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-50-08 - RT III 2008, 36, 239, p 6.4). Enne nende asjaolude tuvastamist ei ole alust kaaluda väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Politsei- ja Piirivalveameti otsuse kohaselt pani Yury Yakovlev toime väärteod Liiklusseaduse §

§ 214järgi.

Yury Yakovlevile inkrimineeritud tegu Liiklusseaduse § 217-1 lg 1 seisneb mootorsõidukile paigaldatud analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või digitaalses sõidumeerikus salvestatud andmete või juhikaardi lugemise võimalusele või andmete säilitamisele kehtestatud nõuetes. Liiklusseaduse § 214 järgi seisneb mootorsõidukile paigaldatud sõidumeeriku ettenähtud juhtudel kasutamata jätmise või sõidumeeriku või selle plommi tahtliku rikkumises. Yury Yakovlev andis ütlusi (lk 12), et ta tuli piiripunkti just selle eesmärgiga, et võtta sõiduki juhtimine üle. Kohus ei ole nõus kaebaja arvamusega, et Yury Yakovlev ei olnud sõiduki autojuht sündmuse ajal. 3

(2)Yakovlev ütles kohtuistungil, et ta 03.11.2017.a kella 20.45 paiku Narva linnas, Vestervalli tn 7 sõitis autoga ja andis auto teisele isikule üle. Peale selle 03.
  1. 2017.a ta kinnitas, et tuli piiripunkti just selle eesmärgiga, et võtta sõiduki juhtimine üle. Euroopa parlamendi määrus nr 561/2006 artikkel 9 lg 2 räägib sellest, et aega, mida juht kulutab sõiduki kasutama hakkamiseks käesoleva määruse reguleerimisalas oleva sõiduki asukohta minemiseks või sealt asukohast naasmiseks, mis ei ole juhi kodus ega juhi tavalises tugipunktis tööandja tegevuskeskuses ei tohi käsitleda puhkeaja või vaheajana, v.a kui juht on laevas või rongis ning tal on juurdepääs magamis- või lamamisasemele. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et ta tuli 03.11.2017.a kella 19.30 paiku jala Venemaa poolt Eesti piiripunkti, istus autosse, mis seisis piiripunktis, istus kabiinis ning ootas väljasõitu. Juhikaarti ta ei pannud kohe sisse, kuna ta tahtis, et tööaeg algaks väljasõidu hetkest (lk 12). Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et tuli piiripunkti, et võtta sõiduki juhtimine üle. LS § 131 lg 3 kohaselt, kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu- ja puhkeaja andmed salvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklite 32–37 kohaselt. Artikkli 34 vastavalt, juht kasutab salvestuslehte või juhikaarti iga päev, mil ta sõidukit juhib, ning alates hetkest, kui ta sõiduki üle võtab. Kohus arvab, et alates hetkest, kui Yury Yakovlev võttis sõiduki juhtimise üle, oleks ta pidanud vastavalt Euroopa määrusele sisestama oma autojuhi kaardi. Artikkel 36 räägib, et kui juht juhib digitaalse sõidumeerikuga varustatud sõidukit, peab ta olema suuteline volitatud kontrolliametnikule tema nõudmisel igal ajal esitama oma juhikaardi; kõik jooksva päeva ja eelnenud 28 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid, mis on ette nähtud käesoleva määrusega ja määrusega (EÜ) nr 561/2006; salvestuslehed punktis osutatud ajavahemiku kohta, kui ta on selle ajavahemiku jooksul juhtinud sõidukit, mis on varustatud analoogsõidumeerikuga. Kohus on seisukohal, et otsuses on kajastatud rikkumise asjaolud, väärteo kirjeldus on täielik ning täpsustamist ei vaja. Otsus on koostatud kooskõlas VTMS §-ga
  2. Kohus arvab, et 30.11.2017.a otsus on koostatud õigesti ja vastab Väärteomenetluse seadustiku nõuetele. Otsus koostatakse konkreetse isiku suhtes ja kirjeldatakse konkreetse isiku väärtegu. Kohus, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et Yury Yakovlevi süü temale esitatud süüdistuses on tõendamist leidnud ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse §

§ 214järgi.

Oli tuvastatud, et Yury Yakovlev juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut kontrollimisel, ei esitanud salvestuslehti, digitaalse sõidumeeriku väljatrükke või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid, ei kasutanud juht digitaalset sõidumeerikut, mis seisnes selles, et Yury Yakovlev ei kasutanud autojuhi kaarti alates hetkest, kui ta sõiduki üle võttis. Seega esinevad Yury Yakovlevi tegevuses koosseisu objektiivsed tunnused. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et Yury Yakovlev pani väärteo toime ettevaatamatusest. KarS § 18 lg 1 kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. KarS § 18 lg 2 sätestatu kohaselt isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Yury Yakovlev pani väärteo toime kergemeelsusest, sest Yury Yakovlev väitis ise, et tõepoolest tema sõits autoga 03.11.2017.a kella 20.45 paiku Narva 4

(2)linnas, Vestervalli tn 7 ja andis auto teisele isikule üle. Ta tuli piiripunkti just selle eesmärgiga, et võtta sõiduki juhtimine üle. Kohus arvab, et Yury Yakovlev pani teo toime kergemeelsusest, kuna ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Kohus loeb tõendatuks Yury Yakovlevi käitumises liiklusseaduse §

§ 214sätestatud väärteo objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemise.

Seega kohtul ei ole alust lõpetada menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi. VTMS § 30 lg 1 sätestab, et menetleja võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise kriteeriumid saab tuletada kriminaalmenetlusõigusest (vt nt RKKKo asjas nr 3-1-1-105-09, p 11). KrMS §-s 202 kriminaalasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomiale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see ei oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mõõdukas (vt nt RKKKo asjas nr 3-1-1-9-07, p 9.3). Otstarbekuse kaalutlusel võib menetluse lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (vt RKKKo asjas nr 3-1-1-29-11, p 14). Mõlema kriteeriumi puhul on tegemist määratlemata õigusmõistetega, mille sisustamine jääb kohtu kaalutlusõiguse piiresse. Kriminaalkolleegium on varasemas praktikas märkinud, et süülise väärteo toimepanek ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks. Väärteoasja otstarbekuse kaalutlusel lõpetades tuleb lähtuda kriminaalmenetlusõigusest, pidades eeskätt silmas kriminaalmenetluse seadustiku §-s 202 sätestatut. Tulenevalt eeltoodust on vajalik hinnata, kas menetlusaluse isiku süü on suur ja kas avalik menetlushuvi nõuab asja menetlemist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. novembri
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-91-13, p 15). Yury Yakovlev on varem kriminaallkorras karistamata. Tegemist on seadusekuuleka kodanikuga. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdlane pani teo toime ettevaatamatusest. Peale selle võtab kohus arvesse süüdistatava vanust, ta on invaliid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ei saa väärteo tehiolusid ja Yury Yakovlevi isikut iseloomustavaid andmeid silmas pidades rääkida sellest, et menetlusaluse isiku süü on suur. Süülise väärteo toime pannud isikut ei ole aga tingimata tarvis karistada. Kohtu hinnangul on Yury Yakovlevi süü sedavõrd väike, et karistamisest tuleb loobuda. Avaliku menetlushuvi suuruse hindamisel tuleb arvestada rikutud õigusnormi poolt kaitstavate huvidega. Kohus leiab, et avalik menetlushuvi asjas ei ole suur, isik ei tekitanud endale ega teistele isikutele oma käitumisega kahju. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel lõpetab kohus otstarbekuse kaalutlusel väärteomenetluse Yury Yakovlevi suhtes liiklusseaduse §

§ 214järgi. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 5

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.