← Eesti

3-18-264/5

Obsah (5)§ 38§ 121§ 47§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number 3-18-264 Määruse kuupäev 02.03.2018 Kohtunik Mare Priks Madis Pretke kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralis

§ 38

lg 1 p-st 6 ja 7 täpsustada kaebuse faktilisi asjaolusid ning millal väidetavalt kahju põhjustati.

  1. 09.02.2018 saabus kohtusse M. Pretke pöördumine, milles isik selgitab, et teda hoiti kartseri tüüpi kambris järjest 140 ööpäeva, millega rikuti VangS § 63, mis lubab hoida 45 ööpäeva. Kaebaja osutab, et kaebuse lisas nr 1 Tartu Vangla otsuses nr 1-13/784-3 on toodud välja kuupäevad: 5.12.2013 kuni 1.08.
  2. Kaebaja märgib, et pärast esimest 3 päeva hakati karistusi välja mõtlema ning karistuse lõppedes ei lastud teda kartserist välja. Kartseri-tüüpi kambrisse paigutati ilma arstliku ülevaatuseta. Kaebaja on seisukohal, et 140 ööpäeva lavastatud distsiplinaarkaristusi, mille tagajärjel tekitati talle terviserike, annab talle õiguse nõuda Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 3315 eurot 50 senti. Kohtu seisukoht
  3. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kaebuse puuduste kõrvaldamise avalduse kohaselt taotleb M. Pretke Tartu Vangalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 3315 eurot 50 senti seoses tema järjestikuse hoidmisega kartseri tüüpi kambris perioodil 05.12.2013 kuni 01.08.2014. 5.

§ 47

lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt lahendatud. Vangistusseadus (VangS) § 11 lg 8 kohaselt vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. 6.

§ 47

lg 2 järgi tuleb kontrollida seda, kas isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Ringkonnakohtu praktika kohaselt ei ole kohtusse pöörduja järginud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korda muuhulgas juhul, kui taotlust haldusorganile ei ole esitatud tähtaegselt. Kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt – näiteks jätab kõrvaldamata kaebuses esitatud puudused, ei esita vaiet tähtaegselt vms – ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt vaide läbi vaatamata jätmisega, siis ei ole ka hilisem kaebus

§ 47

lg-st 1 tulenevalt lubatav (vt Tartu Ringkonnakohtu 09.01.2014 määrust haldusasjas 3-13-1407).

  1. Kaebuse materjalidest (tl 7) nähtub, et kaebaja on esitanud 12.12.2017 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles soovib hüvitist summas 3315 eurot 50 senti perioodil 05.12.2013 kuni 01.08.2014 kartseris viibimise eest. Otsuse kohaselt oli M. Pretke taotlus puudustega, mistõttu anti isikule 29.12.2017 kirjaga tähtaeg taotluse puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamise avalduses märkis M. Pretke, et taotlus on esitatud tähtaegselt, kuna võlaõigusseaduse kohaselt on tervisekahjustuse tekitamise eest kahjunõude esitamise tähtaeg viis aastat.
  2. Tartu Vangla jättis M. Pretke 12.12.2017 kahju hüvitamise taotluse 09.01.2018 vastusega nr 113/265-4 läbi vaatamata ning tagastas taotluse. Tartu Vangla 09.01.2018 vastuse kohaselt jättis vangla M. Pretke taotluse kahju hüvitamiseks läbi vaatamata põhjusel, et taotlus oli esitatud pärast riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 ettenähtud tähtaega ning puudus alus menetlustähtaja ennistamiseks.
  3. RVastS § 17 lg-st 3 tuleneb, et taotlus haldusorganile tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga kümne aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Kohus nõustub Tartu Vangla 09.01.2018 otsuses toodud seisukohaga, et M. Pretke esitas kahju hüvitamise taotluse vanglale pärast 3-aastase tähtaja möödumist kahjust teadasaamisest ning puudusid objektiivsed põhjused taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaebaja on ekslikult asunud 2 seisukohale, et antud juhul reguleerib kahju hüvitamise taotluse esitamist võlaõigusseadus ning kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg on viis aastat. Vangla on õigesti otsuses tuginenud riigivastutuse seaduse sätetele.
  4. Kohus on seisukohal, et M. Pretkel on kohtule esitatud kahju hüvitamise nõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud mittenõuetekohaselt ning Tartu Vangla on seejuures õiguspäraselt tagastanud kaebaja 12.12.2017 kahju hüvitamise taotluse. 11.

§ 47lg-st 1 ja Vang

S § 11 lg-st 8 tulenevalt võib kinnipeetav kohtule esitada hüvitamiskaebuse üksnes juhul, kui ta on nõuetekohaselt läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Kuna kaebaja ei ole kohtueelses menetluses käitunud nõuetekohaselt, on menetlus õiguspäraselt lõppenud tema vaide tagastamisega, mistõttu M. Pretke kaebus ei ole lubatav. 12. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes

§ 121lg-st 1 p 4 tagastab kohus Madis Pretke kaebuse haldusasjas 3-18-264.

Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

  1. Seonduvalt kaebuses esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel läbi vaatamata.
  2. Kohus määrab enda algatusel, et jõustunud kohtulahendi võib avalikustada muutmata kujul selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus (

§ 175lg 1), kuni kaebaja ei ole teinud selle kohta teistsugust avaldust.

(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.