KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Kaija Kaijanen, Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 22.09.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-16111 Tsiviilasi XX avaldus

§ 178lg 2).

Selgitused Vastavalt

§ 187

lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avaldus ja menetluse käik

1. XX (avaldaja, lapse ema) esitas 28.10.2015 Pärnu Maakohtule avalduse alaealise lapse YY (puudutatud isik, laps) suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks avaldajale.
2. 15.04.2016 esitas CC (avaldaja, lapse isa) avalduse lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks.
3. Pärnu Maakohtu 24.05.2016 määrusega rahuldati lapse ema avaldus täielikult ja lapse isa avaldus osaliselt. Maakohus lõpetas vanemate ühise hooldusõigus lapse suhtes ja andis lapse isiku- ja varahooldusõiguse üle lapse emale. Kohus rahuldas lapse isa avalduse suhtluskorra kindlaksmääramiseks osaliselt ning määras kindlaks lapse ja isa suhtlemise korra järgnevaks kaheks aastaks arvates määruse tegemisest.
4. Tallinna Ringkonnakohtu 18.07.2016 määrusega maakohtu määrus tühistati ja saadeti asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
5. Pärnu Maakohtu 25.10.2016 määrusega peatati tsiviilasja menetlus kolmeks kuuks ja suunati lapse vanemad kohtuvälisele nõustamisele perenõustaja AT juurde. 08.03.2017 määrusega uuendas maakohus tsiviilasja menetluse.
6. 31.03.2017 esitas lapse isa avalduse isikuhooldusõiguse piiramiseks ja erieestkostja määramiseks.
7. Lapse ema avalduse kohaselt kestis lapse vanemate kooselu vahelduvate perioodidega alates
8. aasta septembrist kuni
9. aasta novembri lõpuni. Alates
10. aasta algusest kolis lapse ema elama Vändra alevisse oma ema juurde. Laps kohtus viimati oma bioloogilise isaga
11. aasta jaanuaris. Nimetatud ajast kuni 23.03.2015 ei ole lapse isa tundnud lapse vastu mingit huvi. Lapse isa on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning vanemate kooselu ajal ähvardas lapse isa mitmel korral lapse ema maha 3 lüüa, ära tappa jm. Lisaks on lapse isa kasutanud lapse varahooldusõigust isiklikes huvides, s.o on avanud lapse nimelt uusi pangakontosid, mida on kasutanud kelmustes.
12. Lapse ema palub ühise hooldusõiguse lõpetada ja anda hooldusõiguse täielikult üle lapse emale (perekonnaseadus (PKS) § 137 lg 1). Käesoleval juhul on täidetud PKS § 137 lg-s 3 sätestatud tingimused hooldusõiguse ühele vanemale üleandmiseks. Lapse ema on lapsega hingeliselt tugevamalt seotud. Laps on elanud koos emaga. Lapse ema on pühendunud lapse eest hoolitsemisele ning ta soovib, et laps elaks koos temaga. Ema on lapsele taganud turvalise elukeskkonna. Ema elab koos lapse ja elukaaslasega 2toalises kõigi mugavustega ja renoveeritud korteris Pärnu linnas. Lapsele on tagatud kõik eluks vajalikud kasvamis- ja arenemisvõimalused. Lapse isa seisukoht lapse ema avaldusele ja vastuavaldused
13. Lapse isa palus jätta lapse ema avalduse rahuldamata. Lapse isa ei ole nõus ühise hooldusõiguse lõpetamisega. Lapse ema on alates
14. aasta veebruarist eiranud lapse isa telefonikõnesid ja ei ole võimaldanud isal lapsega kohtuda. Lapse ema ei ole andnud lapse isale infot lapse käekäigu kohta ega saatnud vaatamata lapse isa palvetele lapsest fotosid. Samuti ei öelnud lapse ema, kus ta koos lapsega elab ega küsinud nõusolekut lapse elukoha muutmiseks. Ebaõiged on lapse ema väited selle kohta, et isa kasutab lapse pangakontosid kelmusteks, lapse isa ei ole kunagi kelmuse eest karistatud. Lapse isa sai oma poja elukohast teada Interneti kaudu. Arvestades lapse heaolu, ei tunginud lapse isa lapse ellu, kuid soov last näha on lapse isal olnud kogu aeg. Lapse ema on isale telefoni teel teatanud, et kui ta saab lapse suhtes ainuhooldusõiguse, siis kavatseb ta koos lapsega Eestis lahkuda.
15. Lapse isa ei nõustunud perenõustaja AT 02.03.2017 ülevaatega nõustamise tulemustest, kuna see tugineb ebaõigetel faktidel ja on vastuolus nõustamisel tegelikkuses toimunuga. Perenõustaja ülevaade on üllatav, subjektiivne ja selles väljendub perenõustaja ebapiisav töö nõustamisel. Vastava ülevaate põhjal ei ole põhjendatud hooldusõiguse lõpetamine ja üleandmine lapse emale. Perenõustaja juures toimus neli kohtumist ja lapse isa sai lapsega kohtuda ja suhelda üksnes viimasel nõustamispäeval ning kohtumine kestis üksnes ca 30 minutit, mis on ilmselgelt ebapiisav aeg suhete taastamiseks. Nõustamisel selgitas perenõustaja, et kolm kuud ei ole piisav aeg suhte taastamiseks lapsega. Seega on kummastavad ülevaates kergekäeliselt esitatud seisukohad. Perenõustaja töö oli ebapiisav, kuivõrd nõustaja ei julgustanud last ega selgitanud selle vajadust lapse emale. Pärnu Maakohtu 25.10.2016 määruses esile toodud eesmärke (lapse kaasatus igal nõustamisel, ühiste seisukohtade, st kokkuleppe kujundamine hooldusõiguse ja suhtlemise osas) nõustamisel ei arvestatud. Lapse isa ei nõustu, et laps oleks kohtumisele tulnud vastumeelselt, kohtumise kestel oli laps pinges või ärevil ning et laps ei soovinud isaga enam kohtuda. Laps tuli kohtumisele rõõmsalt ja viipas juba koridoris isale käega ning teretas. Ainsal kohtumisel mängiti üheskoos lauamänge. Laps oli juba esimesel kohtumisel kõikide juuresolekul koostööaldis, aktiivne, sõbralik ja positiivne ning suhtlemine oli vaba ning mingeid pingeid ega stressi ei esinenud. Näiteks puslet mängides vestles laps avatult isaga, ulatas üle laua pusle tüki ja soovis, et ta paneks selle õigele kohale. Teises ja keerukamas mängus püüti üheskoos arutelu käigus sõidukite pilte õigetesse kohtadesse asetada. Selline aktiivne ja pingevaba tegevus näitab, et lapsel ei esine tõrkeid suhete taastamisel. Lapse isa möönab, et lapsel võis alguses olla hirm toimuva ees, kuid mängu käigus see hajus. Lapse ema, nähes lapse ja isa vahelise mängu raames suhete sujumist, katkestas alusetult mängu ning ei andnud edasiselt võimalust lapsega suhtlemiseks. Perenõustaja keelitusel ja õpetaja vastumeelsusest tulenevalt ei saanud isa lapsele jõulukingitust (tahvelarvutit) otse üle anda. Võib öelda, et isa ja lapse suhete taastamine või kohtumised on olnud takistatud, 4 seda siis, kas perenõustaja, lapse ema või õpetaja poolt. Kohtumisel leppis laps perenõustajaga ise kokku järgnevad kohtumised isaga. Seega, kui laps lepib kokku järgnevad kohtumised ja kohtumise raames suhtlemine isaga sujus, siis ei saa isa olla lapse jaoks võõras isik, kellega üldse ei soovita suhelda. Meelevaldsed on väiteid, et just isaga suhtlemine pingestab või tekitab lapses stressi. E-kooli väljavõttest nähtub, et lapse õppetulemused on korras, seega puudub lapsel stress või pinge. Väidetavat ärevust ja käitumise muutumist ei kinnita ükski tõend. Kõik eelnev viitab sellele, et lapse ja isa vahel on võimalik suhtlemisi ja kohtumisi jätkata ning et nõustamise katkestamine oli ennatlik.
16. 15.04.2016 esitas lapse isa avalduse lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks järgmiselt (PKS § 143 lg 21):
17. Lapse isal on õigus lapsega kohtuda üle nädala igal laupäeval kella 10.00 - 16.
19. Lapsega kohtumiste päevadel on lapse isal õigus olla ja suhelda lapsega omaette ilma ema juuresolekuta.
20. Lapse isal on alates 01.07.2016 üks kord kuus reede õhtul õigus võtta laps ema poolt või lapse viibimiskohast, et veeta lapsega terve nädalavahetus. Laps isa toob lapse tagasi pühapäeva õhtul hiljemalt kella 17.00-ks. Lapsele ei või keelata tema lähedastega suhtlemist ja lapse juuresolekul ei ole lubatud vanemate ja lähedastest halvustavalt või negatiivses kõneviisis rääkida ning kokkusaamistel hoidutakse halvustavast käitumisest või keelitustest, mis võib last teise vanema suhtes negatiivselt mõjutada.
21. Laps veedab aastavahetused (31.12 - 02.01) ja võidupühad (23.06 - 25.06) vahelduvalt üle aasta ühe vanema juures selliselt, et paaris aastad viibib ema juures ja paaritud (alates 2017) aastad isa juures. Lapsele läheb teise vanema juurde järele see vanem, kelle juures laps aastavahetuse ja võidupüha veedab.
22. Jõulud veedab laps ema juures igal aastal 23.–
23. detsember ja isa juures 25.– 26.detsember (alates 2017). Lapse üleandmine toimub vastavalt lapse suhtlemise korrale juhul, kui ajavahemik ei kattu kokkulepitud lapse viibimiskoha nädalaga. Lapsele tuleb tema viibimiskohta järgi vanem, kelle juurde laps läheb.
24. Lapse isa sünnipäeval veedab laps aega isaga ning lapse ema sünnipäeval veedab laps aega emaga. Kokkuleppelisel kellaajal tuleb teine lapsevanem lapsele tema selle nädala viibimiskohta (vastavalt kas ema või isa elukohta) järele. Lapse viimine/toomine toimub lapsevanema poolt kellega laps vastaval päeval aega veedab.
25. Suvevaheajal ja vanemate puhkuse ajal võib laps piisava etteteatamisajaga (2 nädalat) vanemate kokkuleppel viibida teise vanema juures kauem kui üks nädal. Arvestades siinjuures eeskätte lapse soove.
26. Isal on õigus kohtuda lapsega ka käesolevas kokkuleppes sätestatud suhtlemise korra välisel ajal, kui ta võtab osa lapsega seotud üritustest (sh aktused), koosolekud, sündmused, lapse arengut puudutavad vestlused, lapse esinemised, võistlused ja muudest vanematele ja avalikkusele mõeldud üritustest või kokkusaamistest.
27. Isal on õigus veeta lapsega aastaringselt aega käesolevas kokkuleppes sätestatud suhtlemise korra väliselt ka juhul, kui laps selleks soovi avaldab. Taolised koosviibimised kooskõlastatakse lapse vanemate vahel eelnevalt heas usus omavahelisel kokkuleppel.
28. Isal on õigus osa võtta lapse sünnipäevadest ja kohtuda ning veeta temaga aega vastaval päeval ning teha lapsele kingitusi.
29. Lapsevanematel on õigus suhelda telefonitsi, elektroonilisi jms vahendeid kasutades lapsega ajal, kui laps viibib teise vanema juures. Vanem kelle juures laps viibib, tagab lapsele suhtlemisvõimaluse teise vanemaga. Suhtlemisvõimaluse tagamise kohustus hõlmab muu hulgas suhtlemise takistamisest hoidumist ükskõik millisel viisil otseselt või kaudselt (sh telefoni väljalülitamine või äravõtmine, telefoni hääletule režiimile 5 panek, lapse tähelepanu kõrvalejuhtimine jms). Nimetatud suhtlemisvõimaluse tagamise kohustus hõlmab ka vanema kohustust tagada lapse telefoni töökorras ja kasutusvalmis olek.
30. Juhul kui lapse vanemad soovivad lapsega minna välismaale, peavad nad selleks võtma teise vanema kirjaliku nõusoleku, sealhulgas väljaspool Euroopa Liitu reisides vormistavad lapse vanemad nõusoleku notariaalselt. Juhul, kui lapse vanemad soovivad võtta last reisile ja/või väljasõidule kaasa väljaspool Eestit, peab reisile minev vanem sellest teavitama kirjalikult teist vanemat viivitamatult peale reisiplaanist teadasaamist, kuid mitte hiljem kui üks kuu enne reisi või väljasõidu toimumist. Kirjalikus teavituses peab olema välja toodud lapse väljaspool Eestit viibimise aeg kuupäevaliselt, koht ning Eestisse tagasi saabumise aeg. Eelpool nimetatud tingimuste täitmata jätmisel võib kumbki vanem keelduda last reisile/väljasõidule lubamast.
31. Vanemad kohustuvad teavitama enda ja lapse (sh telefoni nr, e-posti aadress, elukoht) muutumisest koheselt teist vanemat.
32. Lapse haigestumise korral peab vanem, kelle juures laps parasjagu viibib teist vanemat viivitamatult teavitama lapse haigestumisest või muust terviserikkest. Vanem peab tagama lapsele arstiabi ning hoolitsema lapse eest.
33. Juhul, kui lapsega suhtlemisel või kooskõlastatud plaanilisteks koosveetmisteks on mingeid objektiivseid takistusi (eelkõige lapse haigus v.a tavapärased külmetushaigused või muud kergemad terviserikked) on lapsevanem, kelle juures laps suhtlemise korra järgselt viibib, kohustatud sellest teist vanemat koheselt teavitama, tuues võimalikult täpselt ära takistuse põhjuse. Ärajäänud koosviibimisi on lapse isal õigus asendada või pikendada ning mida peab lapse ema võimaldama.
34. Vanemad kohustuvad tegema enda poolt kõik, et lapsega suhtlemine saaks suhtlemiskorra järgi toimida ning lapsega suhtlemisel arvestatakse eelkõige lapse huve. Vanemad kohustuvad teise vanema poolt esitatud ja last puudutavale jooksvale teabele või päringule vastama samal päeval või järgneva päeva hommikuks v.a erakorralistel juhtumitel, millisest teabest tuleb vanemat teavitada viivitamatult.
35. 31.03.2017 esitas lapse isa avalduse isikuhooldusõiguse piiramiseks ja erieestkostja määramiseks (PKS § 209 lg 1). Lapse ema isikuhooldusõigust tuleb piirata küsimuses, mis puudutab lapse ja isa suhtlemist, võttes lapse ja isa suhtlemist puudutavas küsimuses lapse emalt otsustusõiguse ja määrata isa ja lapse suhtlemist korraldama vahendaja ehk erieestkostja, kelleks on lapse igakordse eestkosteasutuse pädev ametnik. Lapse ema rikub lapse õigust suhelda ja kohtuda lahuselava vanemaga. Lapse ema on teinud kõik selleks, et lapse ja isa vahelisi suhteid ei oleks võimalik taastada ning nendevahelised isiklikud suhted edasiselt ei säiliks. Samuti ei toeta lapse ema lapse ja teise vanema kontakti ega julgusta last teise vanemaga suhtlema. Nimelt katkestas lapse ema planeeritud nõustamised ette teatamata juba 02.09.2016, eirates e-kirjavahetuses teadvalt lapse isa. Muul ajal ei võimalda lapse ema isal lapsega suhelda ega kohtuda. Lapse ema eirab isa kõnesid ja kui vastab, siis arrogantselt ja ei soovi telefoni teel suhelda ning keelab rangelt nõustamisväliselt lapsega kohtumise. Isa hoolib lapsest ja peab teda meeles tähtpäevadel, nt jõuludel ja sünnipäeval, ta on teinud lapsele kingitusi, mille osas on lapse ema väljendanud vastuseisu, kartes, et lapse ja isa vahel võib tekkida side. Isa on olukorras, kus ta ei saa lapse emast tulenevalt oma lapsega suhelda, kohtuda ja teostada hooldusõigust. Lapsele ja isale tuleb anda võimalus ja aega suhete taastamiseks. Antud asjas on põhjendatud määrata erieestkostja, kuivõrd meetmed, mida antud asjas on kohaldatud lapse ja isa suhtlemise võimaldamiseks, ei ole tulemusi andnud. Eelviidatud olukord on tingitud eeskätt nõustamise puudulikkusest, 25.10.2016 kohtumääruses sätestatud eesmärkide täitmata jätmisest ja lapse ema nõustamisest keeldumisel ja selle teadval takistamisel. 6 Lapse ema seisukoht vastuavalduste osas
36. Lapse ema palus jätta lapse isa avaldused rahuldamata. Lapse isa on jätkuvalt arvamusel, et temal on ainult õigused lapse suhtes, mitte aga ühtegi kohustust. Kokkusaamistel perenõustaja AT juures oskas lapse isa esitada lapsele iga kord kolm küsimust: kuidas koolis läheb, kas trennis käid ja kas sul sõpru on. Laps vastas küsimustele ning edasine arutelu lapse ja lapse isa poolt jäi aga ära, sest lapse isa oli lihtsalt vait ja ei teinud mitte midagi selleks, et saavutada lapsega vahetu kontakt. Seega on suhtluse mittetoimimises ebaõige süüdistada lapse ema ja AT. Lapse isa halvustab lapse ema kõiges selles, mida isa ise ei ole läbi aastate soovinudki ette võtta, st hakata normaalselt suhtlema lapsega ja osaleda igati lapse kasvatamises. Kummastav on lapse isa nägemus lapsest hoolimisest. Lapse isa on kuritarvitanud lapse identiteeti endale varalise kasu saamiseks. Ebaõige on lapse isa seisukoht, et just lapse emast tulenevalt ei saanud lapse isa lapsega suhelda, kohtuda ja teostada hooldusõigust. Tänaseks on lapse isa suutnud lapse viia selleni, et lapse ema peab lapse psüühilistele probleemidele abi otsima laste psühholoogilt. Vaidlus puudub, et laps ei soovi suhelda enda bioloogilise isaga ning iga kokkusaamine isaga vastu lapse soovi mõjub pärssivalt kasvava lapse psüühikale. Kahetsusväärselt lapse isa aga lapse vaimne tervis ei huvita. Lapsele määratud esindaja seisukoht
37. Lapsele määratud esindaja palus lapse ema avalduse rahuldada ning jätta lapse isa avaldused rahuldamata.
38. Lapse huvides on, et säiliks tema senine elukorraldus, mis tekitab lapses turvatunde ja teda ei peaks vägisi suhtlema sundima oma bioloogilise isaga, keda ta pelgab. Suhtlemiskorda ei tohiks selliselt kehtestada nagu lapse isa seda soovib. Lähtuvalt AT arvamust ei ole kohtumiste jätkamine bioloogilise isaga lapse vajadusi ja huvisid arvestav. See pingestab last ja tekitab talle mittevajalikku stressi. Lapse isa peaks oma eluga edasi liikuma ja aktsepteerima spetsialistide arvamust, lähtudes oma lapse heaolust ning lõpetama lapse survestamine sundides teda endaga suhtlema.
39. Lapse isa avaldus isikuhooldusõiguse piiramiseks ja erieestkostja määramiseks ei ole alaealise huvides ega anna mingit tulemust, ainult kahjustab veelgi enam alaealise niigi hapraks muudetud psüühikat. Eestkosteasutuste seisukoht
40. Pärnu linn on seisukohal, et lapse ema avaldus on osaliselt põhjendatud. PKS § 137 alusel võiks anda otsustusõigus üle lapse emale lapse isiku- ja varahooldusõigust puudutavas. Lapse ema on lapsele taganud heaolu ja arenguks vajaliku kasvukeskkonna. Vanemate ühise hooldusõiguse jätkamine sellises olukorras võib last puudutavates küsimustes saada takistuseks lapse stabiilsusele ja turvalisele elukeskkonnale ning mõistlik ja põhjendatud on vanemate hooldusõiguse mahu ümberkujundamine vastavalt tegelikule olukorrale.
41. Pärnu linn leidis, et lapse isa avaldus suhtluskorra kindlaksmääramiseks ei ole põhjendatud. Laps on lahusolevast vanemast võõrdunud ning esialgselt tuleks lapse heaolu arvestades määrata alaealise ja isa kohtumisi lapsele sobivatel tingimustel, et soodustada edaspidist kontakti. Alaealine on avaldanud vastumeelsust isaga suhtlemise osas. Üheks võimaluseks on tagada lahusoleva vanemaga suhtlus teise vanema juuresolekul, kindlustades lapse jaoks kohtumisel turvaline keskkond. Lapse huvides on, et säiliks tema senine elukorraldus, mis tekitab lapses turvatunde ja teda ei peaks vägisi suhtlema sundima oma bioloogilise isaga, keda ta pelgab. Eestkosteasutus ei pea esialgselt õigeks lapse isa poolt soovitud suhtluskorra määramist, kuna lapse heaolu arvestades tuleks eelkõige välja selgitada lapse valmisolek ja soovid. Esialgselt võiks 7 tagada esmase suhtluse lapse isaga lapsele sobivates tingimustes, mille järgselt saaks hinnata lapse valmisolekut isaga edaspidise suhtlemise osas. 02.05.2016 Pärnu Linnavalitsuse lastekaitseteenistuses toimunud kohtumisel lapse ema ja lastekaitsespetsialisti vahel tõi naine välja oma valmisoleku last toetada ja soodustada edaspidist suhtlust isaga, kui see ei kahjusta lapse emotsionaalsust ja heaolu. Käesolevalt on lapse ema sõnul laps näidanud isaga suhtlemise ja kohtumise osas vastumeelsust, mis on tingitud varasematest sündmustest (mehe vägivaldusus pere suhtes, vali hääl) ja mehe varasemast puudulikust huvist lapse käekäigu osas, mis on välistanud isa osaluse lapse elus. Edaspidiste otsuste tegemisel tuleb eelkõige arvestada lapse valmisolekut isaga suhtlemiseks. Lapse isa avaldus isikuhooldusõiguse piiramiseks ja erieestkostja määramiseks ei ole põhjendatud.
42. Tarvastu vald leidis, et lähtuvalt lapse arvamusest ja heaolust on mõistlik kujundada ümber vanemate hooldusõigus siiani hooldusõigust reaalselt teostanud isiku, lapse ema, kasuks. Eestkosteasutus ei toeta ühise hooldusõiguse lõpetamist, kuid põhjendatud on määrata otsustusõigus lapse isiku- ja varahooldusõigust puudutavates küsimustes lapse emale stabiilse ja turvalise elukorralduse jätkamiseks. Kuna lapsevanemad ei ole suutnud tagada mõistlikku suhtlusstiili ja laps ei soovi praegu isaga kohtuda, ei ole võimalik määrata kindlat ka täidetavat suhtlemiskorda. Küll aga on vajalik leida kokkulepped suhtlusõiguse tagamiseks, et lapsel oleks võimalik avaldada soovi isaga kohtumiseks. Avaldus isikuhooldusõiguse piiramiseks ja erieestkostja määramiseks ei ole põhjendatud, kuna fikseeritud suhtlemiskorda ei ole kindlaks määratud. Kohtumised nõustajaga toimusid ning laps kaasati sellel hetkel, kui nõustaja leidis selle sobivaks. Seega ei saa väita, et lapse ema ei saa ega ole taganud ettenähtud kohtumisi. Küll aga tuleb tagada võimalus lapsel isaga suhtlemiseks. Esimese astme kohtu määrus
43. Pärnu Maakohtu 19.05.2017 määrusega rahuldati lapse ema avaldus ja lõpetati lapse vanemate ühine hooldusõigus lapse suhtes ja anti lapse ainuhooldusõigus (nii isiku- kui varahooldusõigus) üle lapse emale. Maakohus jättis rahuldmata lapse isa avalduse lapsega suhtlemise korra kindlaks määramiseks. Maakohus piiras osaliselt lapse isa suhtlusõigust lapsega ja lubas lapse isal lapsega kohtuda hooldusõigusliku vanema (lapse ema) teadmisel ja nõusolekul. Maakohus jättis rahuldamata lapse isa avalduse lapse ema isikuhooldusõiguse piiramiseks lapse ja isa suhtlemise osas ning määrata lapse ja isa suhtlemist korraldama erieestkostja. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a alaealise riigi õigusabi kulud, mis jäid riigi kanda.
44. Ühise hooldusõiguse lõpetamine isikuhooldusõiguse osas ja lapse isikuhooldusõiguse lapse emale üle andmine on põhjendatud. Laps elab ema juures, kes teostab lapse hooldusõigust igapäevaselt. Lapse isa igapäevaselt last ei kasvata ega tema hooldusõigust ei teosta. Ema juures on lapsel olnud kogu aeg turvaline ja stabiilne elukeskkond. Lapse ema on lapsega hingeliselt seotud ja on seni pühendunud lapse kasvatamisele ning tema eest hoolitsemisele. Laps on kohtule ärakuulamisel avaldanud, et kuna ta elab koos emaga, siis võiks ema tema asju ajada. Isaga ei ole ta kaua aega kohtunud ja ei soovi isaga kohtuda. Kui ta oli väike, siis isa ei tundnud tema vastu huvi, aga nüüd tahab temaga suhelda, aga tema ei taha (tl 86, II kd). Lapse isa selgitas 19.10.2016 eelistungil, et lapse emaga läks ta lahku kui laps oli 2-aastane. Kui laps sai 3-aastaseks, siis viibis laps tema juures kodus viimast korda. Pärast seda lapse emale enam tema poolt pakutud päevad ei sobinud ning tema ise kuhugi ka ei pöördunud, et lapsega suhelda ja nii on kestnud olukord käesoleva ajani. Last nägi ta uuesti 11.09.2016 terapeudi vastuvõtul ning tema ja lapse suhe on käesolevaks ajaks katkenud (tl 90, II kd). Käesoleval ajal on laps 9-aastane. Seega ei ole vahepealsel ajal isa lapsega suhelnud 8 ega lapse eest hoolitsenud ega tema hooldusõigust reaalselt teostanud üle kuue aasta. Käesoleval ajal isa küll soovib uuesti lapse hooldusõigust teostada, kuid nimetatu on raskendatud, kuna lapse ja isa suhe on katkenud, laps ei soovi isaga suhelda ega isaga kohtuda ja lapse sundimine isaga kohtuma ei ole lapse huvides. Nimetatut käsitleb kohus ka suhtlemiskorra kindlaksmääramise taotluse põhjendamisel.
45. Ühise hooldusõiguse lõpetamine varahooldusõiguse osas ja lapse varahooldusõiguse lapse emale üle andmine on põhjendatud. Kohtule on esitatud tõendid, mille kohaselt on lapse isa alates 17.05.2010 lapse ema teadmata avanud lapsele mitmeid pangakontosid ja kaarte ning kasutanud poja nimel olevaid kaarte ja kontosid enda huvides. Perioodil 01.01.2015 - 19.03.2016 on lapse isa kasutanud lapse nimel Swedbank pangakontot summas 782 eurot (tl 176- 178, I kd). Lapse isa poolt on lapse nimel avatud konto (number lõpuga 3859) ja seda on kasutatud perioodil 01.01.2015 19.03.2016, käive 3559,49 eurot (tl 179-184, I kd). Lapse isa poolt on lapse nimel avatud konto (number lõpuga 2635) ja kasutatud perioodil 01.01.2015 - 19.03.2016, käive 6827,42 eurot (tl 185-189, I kd). Sellisel viisil lapse nimel arvete tegemine ja nende kasutamine ei ole igal juhul lapse huvides. Lapse isa selgitas 19.10.2016 eelistungil, et tal olid võlad ja kohtutäitur arestis tema arved ning sellepärast tegi ta lapse nimel arved ja kasutas vahendeid, mida sinna kandis. Lapse isa nõustus, et varahooldusõigus läheks üle lapse emale (tl 90, II kd).
46. Lapse isa avaldus suhtluskorra kindlaksmääramiseks ei ole põhjendatud. Kohus on 18.10.2016 ära kuulanud alaealise lapse, kes avaldas kohtule, et ta ei ole oma bioloogilise isaga kaua aega kohtunud. Telefoni teel ega e-posti teel ei ole samuti temaga suhelnud. Sünnipäevadel ei ole isa talle helistanud ega õnnitlenud. Laps avaldas, et ta ei soovi isaga suhelda. Ei oska öelda miks. Võib-olla sellepärast, et isa ei ole tema vastu huvi tundnud. Isegi, kui isa tahaks temaga suhelda, siis tema ikkagi ei taha. Kui isa peaks talle helistama, siis ta katkestaks kõne ära, sest tal ei ole isaga millestki oluliselt rääkida (tl 86, II kd).
47. Maakohus suunas pooled kolmeks kuuks perenõustaja juurde. Psühholoog–pereterapeut AT leiab oma arvamuses, et lapse ja isa kohtumiste jätkamine ei ole praegu lapse vajadusi ja huvisid arvestav. See pingestab last ja tekitab stressi. Perenõustaja tõi välja, et kohtumised perenõustaja pool toimusid 09.11.2016 - 26.01.2017, kokku kuuel korral. Kõik osapoolsed pidasid kokkulepitud aegadest kinni. Kohtumisel selgus, et lapse bioloogiline isa on lapse jaoks täiesti võõras inimene, kellega ta ei tunne mingit sidet ning kellega kohtumine tekitab lapses stressi. Lapse jaoks on täiuslik perekond olemas: ema ja kasuisa M, keda ta kutsub isaks. Suhted peres on sõbralikud, pingevabad, peres tegeldakse lapse arendamisega, arvestatakse lapse vajadustega. Margo ongi lapse jaoks isa. Lapse bioloogiline isa on lapse jaoks võõras, ei sobitu tema ellu ning tal on raske aru saada, miks ta peab kohtuma talle võõra täiskasvanuga. Laps tuli kohtumisele isaga väga vastumeelselt. Lapse kehakeel väljendas tugevat pinget kogu kohtumise vältel. Eriti lõi lapse ärevus välja kohtumise lõppfaasis, kui isa avaldas soovi temaga veel kohtuda, et saada sõbraks. Laps ütles, et ta ei soovi enam kohtuda. Kohtumise õhtul ja ka järgmisel päeval oli laps väga stressis (ema sõnul). Konsulteerides koolipsühholoog AH-ga sai kinnitust, et ka koolis on märgata lapse ärevust ja pinget, mis avaldus käitumises. Sarnaseid käitumise muutusi on koolis täheldatud ka varasematel kordadel, kui laps on kohtunud bioloogilise isaga või temaga on vesteldud, teda küsitletud isa teemal.
48. AT kohtuistungil antud ütluste kohaselt kaasati laps teraapiasse kahel korral eesmärgiga välja selgitada, millised võimalused on lapse ja isa suhte parandamiseks. Kui esimesel kohtumisel tegi terapeut ettepaneku, et bioloogiline isa tuleb ka järgmisele kohtumisele, siis laps ütles, et tema ei ole nõus tulema. Siis lepiti kokku, et laps on nõus bioloogilise 9 isaga kohtuma juhul, kui ema ja kasuisa on juures. Viimasel kohtumisel sai laps isaga suhelda 1 h jooksul. Seda kohtumist ei saanud pikemalt läbi viia, kuna terapeut jälgis lapse kehakeelt. Laps oli oma käitumiselt täiesti pinge piiri peal. Kui lapse ja isa kohtumisi jätkata, siis lapse pinge ei vähene. Kohtumise käigus püüdis terapeut lapsega tegeleda mänguliselt, et laps ei jookseks minema poole kohtumise pealt. Lapse pinge oli väga suur, mis väljendus tema nahavärvis ja olekus. Kui isa avaldas soovi veel kohtuda ja sõbraks saada, siis poiss läks näost valgeks ja kehakeel läks väga ärevaks. Laps on läbi mängu terapeudile öelnud, et bioloogilisel isal ei ole tema elus praegu kohta ja ta on lapsele võõras. Kui lapsele praegu tugevat survet avaldada, siis laps ei soovi ka edaspidi isaga kohtuda. Kooli psühholoog AH-ga rääkides tuli välja, et järgnevatel päevadel oli laps koolis stressis ja ärev. Seega on mõju lapsele juba avaldunud. Laps käitub nii nagu ta tavaliselt ei käitu. Laps on oma käitumises agressiivne. Lapse tervisele ei ole kokkusaamised isaga head (tl 26-28, III kd). Lapse ema selgitas kohtuistungil, et ta on pöördunud lapsega psühhiaater KR poole. Lapsel on tekkinud probleemid kaasõpilastega. Lapsel on madal enesehinnang ja ta süüdistab pidevalt ennast. Lapsel on tekkinud käitumisprobleemid pärast isaga kohtumist. Lapsel on keskendumisraskused, ta ei oska tundeid kontrollida, kui ei tule mingi asjaga toime (tl 25, III kd). Lapse ema on esitanud kohtule e-kirjavahetuse, millest nähtub, et lapsele on broneeritud aeg psühhiaater KR juurde (tl 185, II kd).
49. Üldjuhul on lapsest lahus elaval vanemal õigus oma lapsega suhelda. Kuid juhul, kui lahus elava vanemaga suhtlemine ei ole lapse huvides, s.h. avaldaks lapsele kahjulikku mõju, võib vanem lapse heaolu tagamiseks takistada lahus elaval vanemal lapsega suhelda (RKTKm 3-2-1-6-12 p 19). Lapse ja isa suhtlemise korra määramine ei ole käesoleval ajal lapse huvides ning on kahjulik lapse vaimsele tervisele ja arengule. Lapse koolikäitumises on pärast isaga kohtumist toimunud negatiivsed muutused, laps on käitumises agressiivne. Pärast isaga kohtumist on laps stressis, ärev ja pinges.
50. Lapse isa väited, et nõustamine toimus puudulikult ja laps kaasati üksnes viimasel nõustamise päeval, ei ole põhjendatud. AT on kirjalikus ülevaates ja tunnistajana kohtuistungil piisavalt põhjendanud, miks lapse ja isa kohtumiste jätkamine pärast ühte kohtumist ei ole enam põhjendatud ja lapse huvides. Lapse isa väited, et laps soovis temaga kohtuda ning lapsel ei olnud vastumeelsust kohtumise ees, ei ole põhjendatud. Lapse isa ilmselt ei tunne oma last ja ei oska hinnata tema käitumist ning seda, mis on lapse huvides, kuna ta ei ole seni lapse elus osalenud. AT arvamust saab käsitleda spetsialisti arvamusena, mis lükkavad ümber lapse isa paljasõnalised väited. Ka Pärnu linna lastekaitsespetsialist on kahel korral lapsega kohtunud ning mõlemal kohtumisel avaldas laps, et ei soovi isaga kohtuda ega suhelda. Lapse isa väited, et lapse ema takistab temal lapsega suhelda ja ei tee koostööd nõustamisel, ei julgusta last, vaid takistab nõustamist oma vastuseisuga, ei ole põhjendatud ja tõendatud. Väited, et lapse ema ei soovinud nõustaja juurde minna, ei ole põhjendatud. Lapse ema selgitas kohtuistungil, et nõustamine segas tal tööl käimist. Ta nõustus tööväliste aegadega. Teraapia ei olnud vastumeelne, vaid seal käimine oli seoses tööga raskendatud (tl 25, III kd). AT istungil antud ütluste kohaselt teatas lapse ema, et tal on seoses tööga raske teraapiasse tulla, aga tuli alati kohale. Kui laps ütles, et ei soovi isaga kohtuda, siis rääkis ta sellest ema ja kasuisaga, kes samuti veensid last tulema (tl 27, III kd).
51. Riigikohus on avaldanud, et kui kohtud leiavad, et isa ja lapse suhtlemine ei ole lapse huvidega kooskõlas ning see kahjustaks lapse tervist ja arengut, peaks kohus PKS § 143 lg-te 3 ja 5 alusel isa ja lapse suhtlemist piirama või suhtlusõiguse teostamise lõpetama. Seda võib kohus otsustada ka omal algatusel (PKS § 143 lg 5). PKS § 143 lg 21 alusel esitatud avalduse rahuldamata jätmine ei võta vanemalt õigust lapsega suhelda. Suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks esitatud avalduse rahuldamata jätmisega ei saa 10 kohus piirata vanema õigust oma lapsega suhelda ning see ei ole ka sobilik lapse õiguste kaitseks (RKTKm nr 3-2-1-138-16, p 20).
52. Lapse ema soovis, et isa ei läheks omavoliliselt lapse kooli, sest see mõjub lapsele halvasti. Ta ei tea kuidas lapsele mõjub, kui isa hakkab lapsele e-kirju või sms-e saatma. Lapse ema leidis, et suhtlemine võiks olla piiratud sellisel viisil, et isa ja lapse suhtlemine toimub lapse ema teadmisel, kuna ema on lapsele turvaisik. AT avaldas kohtuistungil, et kokkusaamised isaga ei ole praegu lapse tervisele head. Kui suhtlemine toimub kas sms-i või e-kirja teel, siis on lapsel võimalik valida, kas ta vastab (tl 27, III kd). Kohus leiab, et kuna kokkusaamised isaga on käesoleval ajal lapse tervist ja heaolu kahjustavad, siis tuleb osaliselt piirata isa suhtlusõigust lapsega ja lubada isal lapsega kohtuda üksnes lapse ema teadmisel ja nõusolekul. Kohus leiab, et vajalik ei ole piirata suhtlust kirjade (e-kirjade), sms-de või telefoni vahendusel, sest sellisel juhul saab laps ise otsustada, kas ta soovib kirjadele või telefonile vastata või mitte.
53. Lapse isa avaldus isikuhooldusõiguse piiramiseks ja erieestkostja määramiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuna käesoleval ajal ei ole lapse ja isa suhtlemine lapse huvides ning isaga suhtlema sundimine avaldab lapse vaimsele tervisele kahjulikku mõju, ei ole põhjendatud ka suhtlemise korraldamiseks määrata erieestkostjat. Erieestkostja ei saa lapse huvide vastaselt isaga suhtlemist korraldada ning nimetatu ei ole ka seadusandja eesmärk erieestkostja määramisel. Erieestkostja määramine on põhjendatud juhul, kui lapse ja isa suhtlemine on lapse huvides, aga lapsega kooselav vanem vaatamata erinevate meetmete rakendamisele takistab lapse ja lahuselava vanema suhtlemist. Määruskaebus
54. Lapse isa palus maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega jätta lapse ema avaldus rahuldamata ja rahuldada lapse isa vastuavaldused või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Lapse isa palus jätta menetluskulud lapse ema kanda.
55. Maakohus on jätnud tähelepanuta järgmised isa väited ja tõendid. Lapse isa ei saanud hooldusõigust teostada, kuna lapse ema vahetas elukohti ning ei teavitanud lapse isa elukoha muudatustest ja kontaktidest. Kuna lapse ema ei ole eeltoodud väitele vastuväiteid esitanud, siis oleks maakohus pidanud lugema sellised lapse isa väited tõendatuks. Seega on maakohus leidnud ebaõigesti, et lapse isa ei tunne lapse vastu huvi. Lapse ema takistab lapse isal lapsega kohtumist. Ka ei soovi lapse ema kohtuväliselt lapse isaga suhelda ja palub küsimused esitada oma esindajale. Kuid ka esindaja ei vastanud saadetud kirjadele. Lapse ema katkestas ÜP juures nõustamisaja ning uue aja määramise osas lapse isa e-kirjale ei vastatud.
56. Menetluses ei ole tuvastatud, et lapse ja isa vaheline suhtlemine kahjustaks last. Seega jättis maakohus ebaõigesti suhtlemiskorra kindlaks määramata. Maakohus ei saanud seejuures arvestada AT ütlusi, kuna ta ei ole pädevuselt psühhiaater, et ta saaks hinnata lapse vaimset tervist. Maakohus on alusetult tuginenud terapeudi pealiskaudsetele ütlustele, mis põhinevad ühel kohtumisel. Mitte ühegi tõendiga ei ole kindlaks tehtud, et lapse ja isa suhtlemine mõjuks lapse vaimsele tervisele negatiivselt ning et lapse käitumine koolis oleks muutunud pärast isaga kohtumist terapeudi juures. E-kooli väljavõttest nähtuvalt ei ole lapse õppedukuses muutusi toimunud, see on jätkuvalt hea. Ka lapse ema on kinnitanud, et lapse kooliskäimine on menetluse ajal olnud stabiilne. Kui lapse ema pöördus psühhiaater KR poole, siis oleks maakohus pidanud nõudma psühhiaatrilt hinnangut lapse seisundi kohta.
57. Maakohus ei kuulanud ära koolipsühholoogi, kes oleks kinnitanud, et isaga kohtumised mõjuvad lapsele negatiivselt. Maakohus on alusetult tuginenud lapse ema väitele (13.03.2017 telefonivestlus Pärnu linnavalitsuse esindajaga), et laps on pingeseisundis, kuid vastavat telefonivestlust ei ole kohtule esitatud. Seega ei saanud kohus oma 11 järeldustes tugineda tõendamata väidetele. Lapse ema on koostöös lastekaitsespetsialistiga kohut eksitanud ja esitanud väiteid, mis ei ole tõesed. Pärnu linna lastekaitsespetsialist on menetluses olnud lapse isa suhtes vaenulik ja on jätnud isa poolt esitatud tõendid tähelepanuta. Maakohus ei ole teinud päringuid Pärnumaa Laste ja Noorte Vaimse Tervise Keskusele ja Pärnu Õppenõustamiskeskusele, mistõttu ei ole 09.11.2016-26.01.2017 nõustamise tulemused teada. Maakohus on lähtunud vaid Pärnu linna lastekaitsetöötaja ütlustest.
58. AT nõustamine toimus puudulikult ning oli ebapiisav isa ja lapse suhte taastamiseks. 25.10.2016 kohtumääruses välja toodud eesmärke nõustamisel ei täidetud. AT ei vastanud istungil kõikidele küsimustele, kuna oli üllatuslikult mälu kaotanud, mistõttu on tema ütlused kaheldavad. Samuti andis ta ütlusi kallutatult ja võis olla mõjutatud lapse ema ja Pärnu valla lastekaitsespetsialisti poolt. Seetõttu palub lapse isa jätta AT ütlused tähelepanuta.
59. Maakohus ei ole lahendanud kaebaja 20.03.2017 taotlust nõustamise aja pikendamiseks kuueks kuuks ja uue pereterapeudi (ÜP) määramiseks. Maakohus oleks pidanud võtma seisukoha isa ja lapse suhte kohta ka terapeut ÜP-lt.
60. 18.10.2016 ärakuulamisel antud lapse ütlusi ei saa arvestada, kuna neis kajastuvad täiskasvanute seisukohad, tegemist ei ole lapse enda seisukohtadega. Laps on ema poolt mõjutatud.
61. Maakohus jättis tuvastamata Tallinna Ringkonnakohtu 18.07.2016 määruses viidatu, mille kohaselt ei ole tänaseni välja selgitatud asjaolusid, mille kohaselt lapse mälestused (millised ei ole teada) isast olid negatiivsed ja millest on tingitud lapse vastumeelsus isaga suhtlemisel. Samuti ei ole tuvastatud, kas lapse seisukohad on mõjutatud emast.
62. Maakohtu määruse resolutsiooni p 3 („lubada CC-l lapsega kohtuda hooldusõigusliku vanema KK´e teadmisel ja juuresolekul“) on vastusolus maakohtu põhjendustega ning ei ole täidetav, kuna maakohus on leidnud, et lapsega suhtlemine ja kohtumine ei ole lapse huvides. Kuna vanemate vahelised suhted on pingelised, siis ei ole võimalik kokkuleppeid kohtumiste osas saavutada. Lapse ema ei poolda lapse ja isa suhtlemist. Sellega on maakohus välistanud isa võimalused lapsega suhtlemiseks ja kohtumiseks.
63. Lapse isa ei nõustu varahooldusõiguse üleandmisega lapse emale. Maakohus ei võtnud arvesse lapse isa selgitusi, mille kohaselt ei kasuta ta juba kaks aastat lapse kontosid ja seda, et lapse ema oli kontode kasutamisest teadlik, kuna kontodele laekus igakuine elatis. Kui pangakontode kasutamisest ja sulgemisest on möödunud juba kaks aastat, siis ei ole õigustatud varahooldusõiguse üleandmine üksnes karistuslikul eesmärgil.
64. Lapse isa avaldus erieestkostja määramiseks ja lapse ema isikuhooldusõiguse piiramiseks on põhjendatud, kuna lapse ja isa suhtlemine on takistatud ning menetluses ei ole tõendatud, et lapse ja isa suhtlus oleks lapsele kahjulik. Kui maakohus leidis, et vanemate vahelised suhted on konfliktsed ja nõustamised ei ole tulemust andnud, siis on erieestkostja määramise eeldused täidetud. Menetluse edasine käik
65. Lapse ema, lapsele määratud esindaja ja eestkosteasutus I palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
66. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 12 44. Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas

§-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Maakohus on kohtu ette toodud asjaolude pinnalt ja oma siseveendumise kohaselt teinud põhjendatud ja laste huvidest lähtuva lahendi ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks seda muuta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Määruskaebuses vaidlustab lapse isa eestkätt seda, et maakohus ei määranud kindlaks isa ja lapse suhtlemise korda ning sellest tulenevalt ei ole isal võimalik lapsega edaspidi suhelda. Kolleegium märgib, et iseenesest on õige lapse isa seisukoht, mille kohaselt on vanemal õigus oma lapsega suhelda. Seejuures peab aga vanem arvestama ka lapse huve, s.o kas laps soovib vanemaga suhelda. Käesoleval juhul on maakohus põhjendatult leidnud, et laps on isast võõrdunud ning et isa ja lapse suhtlus ei ole lapse huvides. Nimetatud otsustuse puhul on kolleegiumi hinnangul määravaks see, et laps ise ei soovi isaga suhelda. Laps on kinnitanud seda 18.10.2016 ärakuulamisel (tl 86, II kd), riigi õigusabi korras määratud esindajale (tl 196, I kd), terapeut AT-le (tl 101, II kd; tl 27, III kd) ja Pärnu linna lastekaitsetöötajale (tl 120, II kd). Ringkonnakohtu hinnangul võib eeldada, et 9-aastane laps on võimeline oma tahet ise avaldama. Lisaks on eestkosteasutus Pärnu linn last iseloomustanud kui nutikat ja seltsivat, kes saab olukordadest väga hästi aru (tl 91, II kd). Ka puudub kolleegiumil alus arvamaks, et lapse ütlused 18.10.2016 ärakuulamisel olid kallutatud. Ei ole midagi eriskummalist selles, et laps ei ole veel valmis suhtlema vanemaga, kes on tema elust mitmeid aastaid eemal olnud. Seejuures ei pruugi olukorda lapse jaoks kergemaks muuta see, mis alustel vanem lapse elust eemal on olnud (isa väidab, et ema on suhtlust takistanud). Laps on isast võõrdunud ning ilmselgelt võtab suhte taastamine aega. Kui laps ei ole veel valmis suhet isaga taastama, siis ei ole lapse huvides teda selleks survestada, määrates veelkord kohtumisi terapeutide juures või määrates kindlaks suhtluskord. Toimiku materjalidest nähtub, et menetluse jooksul on püütud erinevate spetsialistide poolt (ÜP, AT) soodustada lapse ja isa suhtlust, kuid laps ei ole oma seisukohta isaga suhtlemise osas muutnud. Seejuures ei nõustu kolleegium kaebaja väidetega, et AT nõustamine toimus puudulikult. Maakohus on määruse põhjendustes AT tegevust põhjalikult käsitlenud.
2. Asjaolu, et laps ei soovi hetkel isaga suhelda, ei tähenda, et ta ei sooviks seda ka tulevikus teha, kui laps on selleks valmis. Kolleegium nõustub AT ütlustega, mille kohaselt võiks millalgi lapse ja isa suhte taastamine võimalik olla, aga selleks peab laps olema vanem ja see peaks olema lapse enda tahe (tl 27, III kd). Maakohus on põhjendatult leidnud, et hetkel on lapse isal võimalik lapsega suhelda kirjade (e-kirjade), sms-de või telefoni vahendusel, kuna sellisel juhul saab laps ise otsustada, kas ta soovib kirjadele või telefonile vastata või mitte. Maakohus on lisaks lubanud isal lapsega kohtuda üksnes lapse ema teadmisel ja nõusolekul (resolutsiooni p 3). Kolleegium ei nõustu, et eelnimetatud resolutsiooni punkt oleks vastusolus maakohtu põhjendustega ning ei ole täidetav. Nimetatud resolutsiooni punkti mõtteks ei ole, et see oleks sundtäidetav. Maakohus lapse ja isa suhtluskorda konkreetselt kindlaks ei määranud, vaid andis isale võimaluse lapsega kohtuda ema nõusolekul. See, kas vanemad kohtumiste osas kokkuleppele jõuavad, sõltub vanemate vahelisest koostööst, millesse mõlemad vanemad peavad mõistvalt suhtuma. Isa saab teha omapoolseid ettepanekuid lapsega kontakti saavutamiseks ja erinevate suhtlemisvõimaluste leidmiseks, mis on lapsele huvitavad ja milles osalemiseks ei pea teda sundima. Eeltoodust tulenevalt ei pea kolleegium võimalikuks maakohtu otsustust lapsega suhtlemiskorra osas muuta. 13
3. Kuivõrd isa ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramine ei ole põhjendatud, siis ei ole põhjendatud ka isa avaldus erieestkostja määramiseks ja lapse ema isikuhooldusõiguse piiramiseks.
4. Lapse isa hinnangul ei ole menetluses tuvastatud, et lapse ja isa vaheline suhtlemine kahjustaks last. Kolleegium leiab, et vastav asjaolu on piisavalt tuvastatud spetsialisti arvamuse, s.o AT ütluste ja kirjalike seisukohtade pinnalt. Lapse isa poolt välja toodud põhjenduste alusel ega toimiku materjali pinnalt ei saa jõuda järeldusele nagu ei oleks AT ütlused usaldusväärsed. Lisaks on kohtule esitatud kirjavahetus selle kohta, et lapsega käiakse psühholoogi juures (tl 185-186, II kd). Kolleegium ei leia, et asjaolu tuvastamiseks, kas isa ja lapse suhtlus kahjustab last, oleks toimiku materjalide juurde lisaks pidanud küsima täiendavat arvamust psühhiaater KR-lt, koolipsühholoogilt ja terapeut ÜP-lt. Samuti ei ole asja lahendamiseks vajalik täiendavate päringute tegemine Pärnumaa Laste ja Noorte Vaimse Tervise Keskusele ja Pärnu Õppenõustamiskeskusele. Kolleegium kordab, et lapse ja isa suhtluse puhul on ikkagi otsustavaks see, et laps ei soovi isaga suhelda. Seega ei ole vajalik küsida erinevatelt lapsega veel tegelenud spetsialistidelt täiendavaid arvamusi.
5. Toimiku materjalide pinnalt ei ole võimalik jõuda järeldusele, et Pärnu linna lastekaitsetöötaja oleks lapse isa suhtes olnud erapoolik. Sellised lapse isa väited on põhjendamatud.
6. Kuna laps ei soovi hetkel isaga suhelda ning suhtluskorra kindlaksmääramine ei ole põhjendatud eelkõige sellest tulenevalt, siis ei oma asja lahendamisel tähtsust lapse isa väited selle kohta, et väidetavalt takistab lapse ema lapse isa suhtlust lapsega, laps on isast võõrandunud lapse ema tegevuse tulemusena ning et maakohus ei ole välja selgitanud asjaolusid, mille kohaselt lapse mälestused (millised ei ole teada) isast olid negatiivsed ja millest on tingitud lapse vastumeelsus isaga suhtlemisel.
7. Kaebaja toob välja, et maakohus ei ole lahendanud kaebaja 20.03.2017 taotlust nõustamise aja pikendamiseks ja uue pereterapeudi (ÜP) määramiseks. Kolleegium märgib, et vastava taotluse lahendamist toimiku materjalidest tõepoolest ei nähtu. Siiski ei anna see alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuna kaebaja taotlus ei ole põhjendatud ega mõjuta maakohtu määruse lõppjäreldusi. Kaebaja esitas vastava taotluse pärast perenõustamise toimumist AT juures. Perenõustaja leidis aga oma 09.02.2017 arvamuses, et kohtumiste jätkamine ei ole lapse huvides. Seega ei oleks lapse huvides olnud ka perenõustamise pikendamine kuueks kuuks ÜP juures.
8. Maakohus on õigesti leidnud, et ühise hooldusõiguse lõpetamine lapse isiku- ja varahooldusõiguse osas on põhjendatud ja on oma seisukohta piisavalt põhjendanud. Kaebaja ei ole määruskaebuses esile toonud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust varahooldusõiguse osas maakohtu seisukohta muuta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 53.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud, va lapse esindaja riigi õigusabikulu, nende endi kanda ja lapse esindaja riigi õigusabikulud riigi kanda. Ringkonnakohtul pole alust määrust selles osas muuta. 54. Määruskaebuse rahuldamata jätmisel jätab ringkonnakohus

§ 171lg 1 alusel avaldajate apellatsioonimenetluse kulud CC kanda.

55. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu tuleb jätta riigi kanda (

§ 172

lg 3) ja eestkosteasutuste menetluskulud nende endi kanda (

§ 172lg 1).

56.

§ 174

lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 14

1. 20.07.2017 on lapse ema esitanud määruskaebemenetlusega seoses kantud menetluskulude nimekirja. Lapse ema õigusabitoiminguteks seoses määruskaebemenetlusega on määruskaebusega tutvumine ja sellele vastuse koostamine – 3 h. Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 90 eurot. Lapse ema kinnitas, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning et lapse ema ei ole käibemaksukohuslane. Lapse ema menetluskulud on seega kokku 324 eurot (3 h x 90 eurot/h + käibemaks 54 eurot).
2. Lapse isa lepinguline esindaja Gerli Luik sai lapse ema menetluskulude nimekirja kätte 24.07.2017, kuid vastuväiteid menetluskuludele ei esitanud.
3. Ringkonnakohus, tutvunud lapse ema avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirjaga, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele ning menetluskulu 324 eurot lapse isalt lapse ema kasuks väljamõistmisele. Määruskaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele kulunud aeg