Maksuhaldur leiab, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuivõrd vastupidisel juhul võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. Maksuhaldurile kättesaadavate andmete kohaselt puudub S.N.il igakuine sissetulek töötasu näol. Viimane töötasu väljamakse on S.N.ile OÜ Elora Baltic poolt tehtud 2017.a aprillikuu osas. Lisaks saab isik igakuist tasu korteriühistult xxxxxxxx (summas 80 eurot kuus), samuti on alates juuli 2017.a deklareeritud igakuised brutoväljamaksed summas 999,37 eurot Sotsiaalkindlustusametilt, mis ei ole töötasu ega seega pikema püsiva iseloomuga sissetulek. Arvestades S.N.i eelnevat käitumist OÜ Elora Baltic majandustegevuse korraldamisel (esitades 2016 augusti- ja novembrikuu maksudeklaratsioonides valeandmeid ning jättes juhatuse liikmena tagamata äriühingu poolt seadusest tulenevate maksete tasumise 2016 augusti- ja novembrikuu käibemaksu osas) on maksuhalduri arvates tõenäoline, et sarnaselt võib S.N. suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks võõrandada oma vara. Maksuhaldur on teinud OÜ Elora Baltic maksuvõla sissenõudmise eesmärgil võimalikud toimingud, kuid need on osutunud edutuks, sest äriühingul puudub vara ja rahalised vahendid, millele sissenõude pööramisega oleks võimalik maksuvõlga tasuda. Maksuhaldur alustas maksuotsusega OÜ-le Elora Baltic määratud, kuid tasumata maksusumma 19 953 eurot sundtäitmist 13.11.2017, mil edastas Swedbank AS-le ja Nordea Bank AB Eesti filiaalile korraldused OÜ Elora Baltic arvelduskonto arestimiseks summas 19 792,49 eurot, mis oli äriühingu võlgnevus sellel ajahetkel. Teistes krediidiasutustes OÜ-l Elora Baltic arvelduskonto puudub. Eelnimetatud toimingute tulemusel laekumisi maksuotsusega määratud, kuid tasumata maksusummade katteks toimunud ei ole. Maksuhaldur tegi päringud e-kinnistusraamatusse, Ehitisregistrisse ja Maanteeameti liiklusregistrisse ning selgus, et OÜ-le Elora Baltic ei kuulu kinnistuid, ehitisi ega sõidukeid. Muu registervara ja vallasvara, millele sissenõude pööramisega oleks võimalik äriühingu maksuvõlga sisse nõuda, maksuhaldurile teadaolevalt OÜ-l Elora Baltic puudub. Eelnimetatud asjaolusid arvesse võttes, ei pidanud maksuhaldur otstarbekaks edastada kohtutäiturile avaldust OÜ Elora Baltic suhtes täitemenetluse alustamiseks. Maksukohustuslaste registri andmetel on OÜ Elora Baltic deklareerinud viimati käivet, sellelt arvestatud käibemaksu ning sisendkäibemaksu 2017.a aprillikuu osas. Töötasu väljamakseid on OÜ Elora Baltic poolt viimati deklareeritud samuti 2017.a aprillikuu osas. Kuivõrd OÜ Elora Baltic ei tõendanud Eestis ettevõtlusega tegelemist, kustutati äriühing 22.11.2017.a käibemaksukohustuslaste registrist. Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur seisukohal, et OÜ Elora Baltic ei ole tegutsev äriühing ning puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks OÜ Elora Baltic majandustegevuse tulemusel tekkiva tulu arvelt. Kuna OÜ Elora Baltic maksuvõla sundtäitmine ei ole andnud positiivset tulemit enam kui kolmekuulise perioodi jooksul, on täidetud
Maanteeameti liiklusregistri andmetel kuuluvad S.N.ile järgmised sõidukid: Citroen Jumper reg.nr xxxxxx (ehitusaasta 2008, mootori võimsus 88 kw, mootori maht 2198, diiselmootor, kere tüüp kaubik); Honda CR-V reg.nr xxxxxx (ehitusaasta 2007, mootori võimsus 110 kw, mootori maht 1997, bensiinimootor, kere tüüp mahtuniversaal); Ford Bronco II reg.nr xxxxx (ehitusaasta 1985, mootori võimsus 105 kw, mootori maht 2792, bensiinimootor, kere tüüp universaal) ning omavalmistatud haagis reg.nr xxxxx (ehitusaasta 2008, kere tüüp madel). Väikelaevu S.N.ile ei kuulu, samuti ei ole Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel avatud S.N.i nimel ühtegi väärtpaberikontot. Kinnistusraamatu andmetel elektroonilise andmebaasi kaudu tuvastas, et S.N.ile kuulub korteriomand registriosa numbriga xxxxxxxxx (elamumaa 100%, asukohaga xxxxxxxx kus asub reaalosana eluruum (korter) nr 9 pindalaga 44,7 m2). Nimetatud kinnisasjale ei ole seatud keelumärkeid kinnisasja käsutamise keelamiseks ega hüpoteeke. Arvestades asjaolu, et S.N.ile kuuluva korteri täpset väärtust ei ole võimalik kindlaks teha, tuleb lähtuda korteri keskmisest turuväärtusest. Maksuhaldur, tutvunud kinnisvaraportaalis city24.ee samas piirkonnas Tallinna linnas, xxxxxxx asuva korteri müügihinnaga, on seisukohal, et kõne all oleva kinnisasja hinnanguline väärtus on 128 500 eurot (2875 EUR/m2, 2875x44,7). Maksuhaldur on seisukohal, et hüpoteegi seadmine S.N.ile kuuluvale kinnisasjale on kõige sobivam meede, kuna ei takista kinnisasja kasutamist ega käsutamist. Seega ei piira nõude tagamiseks taotletav abinõu juhatuse liiget rohkem, kui on vajalik vastutusmenetluse raames esitatava nõude täitmise tagamiseks. Kuivõrd
ei anna maksuhaldurile pädevust pöörata sissenõuet kinnisasjadele, siis saab kinnistu sundmüük toimuda üksnes kohtutäituri vahendusel. Kohtutäituri tasu suurus käesoleva maksuvõla sissenõudmisel moodustaks kokku 4345,19 eurot ehk 17,1% kogu nõude suurusest. Seega peab maksuhaldur vajalikuks hüpoteegi seadmist kogusummas 29 736,24 eurot (25 391,05 eurot + 4345,19 eurot täitmiskulude katteks). Tulenevalt
¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingu, kui S.N. on esitanud tagatise
lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt, valides tagatise liigi vastavalt
§-s 122 loetelule. Kui S.N. soovib kanda deposiidina tagatissumma, siis on kantava deposiidi väärtuseks 29 736,24 eurot. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 3. HKMS § 264 lg 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.
ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 4.
lg 1 kohaselt kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda kinnisasjale, laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (
5.
lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.
lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 6.
lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 7. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab
Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Maksuhaldur on kinnitanud, et on alustanud S.N.i suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on isikule
Seega on
Maksuhaldur on põhistanud oma seisukohta, et kontrolli tulemuseks on tõenäoliselt vastutusotsuse tegemine. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud
lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. 8. Samuti on täidetud
lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest. Maksuhaldur on veenvalt põhjendanud enda seisukohta, et S. N. tegevus OÜ Elora Baltic majandustegevuse korraldamisel, annab alust järeldada, et isik võib tulevikus asuda maksude maksmisest kõrvale hoidma. Seetõttu on taolise olukorra tekkimise vältimiseks vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega. 9. Taotluses on ära näidatud, et OÜ Elora Baltic maksuvõlga ei ole äriühingu maksejõuetuse tõttu õnnestunud sundtäitmise toimingute tulemusena äriühingult sisse nõuda. Sissenõudmise alustamisest on möödunud rohkem kui kolm kuud. Käesoleval juhul ei esine taotlusest ning sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt
Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (
Maksuhaldur on märkinud, et lõpetab täitmist tagavate meetmete kasutamise, kui S.N. on esitanud tagatise
10. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et arvestades taotleja põhjendusi ning maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. Kohus nõustub maksuhalduriga, et nõue tuleb tagada ka täitekulude osas ning peab maksuhalduri märgitud täitekulude suurust põhjendatuks. Arvestades S. N. määratavat tulevast võimalikku maksukohustust, sundtäitmise kulude hinnangulist suurust, S. N. kuuluva kinnisvara väärtust, on maksuhalduri taotlus selles märgitud ulatuses põhjendatud ja proportsionaalne. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.