← Eesti

2-17-5844/20

Obsah (12)§ 113§ 128§ 137§ 492§ 115§ 127§ 103§132§ 101§ 65§ 82§ 94

2-17-5844 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Tartu Maakohus Roomet Sõnna 26.veebruar 2018 Võru kohtumaja Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 2-17-5844 Tsiviilasja number Hagi e

§ 113

lg 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 549,32 eurot ei tohi ületada põhinõude 2905 euro suurust. Menetluskulude jaotus AB „Lietuvos draudimas“ menetluskulud jätta solidaarselt K. K. ja K. P. kanda. Välja mõista solidaarselt K. K. ja K. P. 1032 (üks tuhat kolmkümmend kaks) eurot AB“Lietovos draudimas“ kasuks. Välja mõista solidaarselt K. K. ja K. P. AB „Lietovos draudimas“ kasuks menetluskuludelt summas 1032 eurot viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 1032 eurot.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED Hagiavalduse kohaselt on hageja UAB DK “PZU Lietuva” Eesti filiaali üldõigusjärglane, kes omakorda on Codan Forsikring A/S Eesti filiaali üldõigusjärglane. 31.10.2014 läks Codan Forsikring A/S Eesti filiaali kindlustusportfell ja kindlustusettevõte üle UAB-le DK “PZU Lietuva” vastavalt Codan Forsikring A/S ja UAB DK “PZU Lietuva” vahel sõlmitud kindlustusportfelli ja kindlustusettevõtte ülemineku lepingutele. Eestis esindas ülevõtjat UAB DK “PZU Lietuva” Eesti filiaal. Hageja on omakorda UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaali üldõigusjärglane alates 31.05.

  1. Kokkuvõtvalt läks Codan Forsikring A/S Eesti filiaali kindlustusportfell ja kindlustusettevõte 31.10.2014 üle UAB DK “PZU Lietuva” Eesti filiaalile. UAB DK “PZU Lietuva” Eesti filiaali kindlustusportfell ja kindlustusettevõte läks omakorda 31.05.2015 üle hagejale (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalile). 24.09.2014 toimus korteris Uus tn 67-39 Tartus kahjujuhtum, kus läbi lae tunginud vesi rikkus korteri siseviimistluse. Nimetatud korter oli kahjujuhtumi ajal kindlustatud hageja üldõiguseellase Codan Forsikring A/S Eesti filiaali poolt kindlustuslepinguga, poliis nr
  2. Kindlustuslepingu lahutamatuks osaks on kodukindlustuse tingimused K200/
  3. Hagejale teatas kahjust kindlustusvõtja (kahjustatud korteri omanik) hageja kõnekeskuse vahendusel 24.09.
  4. Kahjuteate kohaselt jooksis vesi alla ülemiselt korruselt, korterist nr
  5. Üle on ujutatud kindlustusvõtja korteri elutoa lagi ja põrand; ka koridoris on veeloigud, lapse toas on vesi akna kõrvalt alla tulnud. Hageja ja kindlustusvõtja leppisid kokku, et kahjustada saanud korteri vaatab üle ja kahju suuruse teeb kindlaks hageja koostööpartner OÜ Kahjuhaldus. Kahjustada saanud korteri ülevaatus toimus 26.09.
  6. Kahjuhaldus OÜ esitas hagejale kahjude ülevaatuse kokkuvõtte ja kahju suuruse kindlakstegemise arve summas 130 eurot. Hageja tasus kahju suuruse kindlaks tegemise ees Kahjuhaldus OÜ-le 130 eurot. Korteri nr 39 remondiks tegi remondikalkulatsiooni Rehe Ehitus OÜ summas 4107,43 eurot. Hageja hinnangul vastas hinnapakkumine kahjustuste likvideerimiseks vajalikele kulutustele. Kuna kindlustusvõtja soovis kindlustushüvitist rahas, siis hüvitas hageja kindlustuslepingu alusel kahju summas 2775 eurot (4107*0,7 – omavastutus 100€ = 2775). Kuna kahju sai alguse korter nr 45 radiaatori õhutuskraanist välja voolanud veest, siis esitas hageja kostjale 1 (K. K. ) 19.11.2014 tagasinõude, milles palus kostjal 1 hüvitada kahju hiljemalt 06.12.
  7. Kostja 1 tunnistab oma 21.11.2014 vastuses hagejale, et kahju toimus 24.09.
  8. Kahju sai alguse kostjatele kuuluvast korterist, kus küttesüsteemi õhutamisel ei õnnestunud sulgeda õhutuskraani ning küttesüsteemist voolas välja vesi. Samuti edastas kostja 2 (K. P. ) omapoolse pöördumise korteriühistu poole, milles selgitab kahju tekkimise põhjuseid. Kostja 1 sai kahjunõude kätte, 2

(10)kuid keeldus hagejale kahju hüvitamast. Kostjad on korteri nr 45 ühisomanikud. Hageja on kindlustuslepingu alusel hüvitanud otsese varalise kahju ja kahju suuruse kindlakstegemise kulu kokku summas 2905 eurot. Hageja andis kostjale 1 kahjunõude tasumiseks tähtaja 06.12.2014, kostja 1 kahjunõuet ei tasunud. Kahjunõue on muutunud sissenõutavaks 07.12.2014. Hageja on kindlustusandja, kes on kindlustanud kahjustada saanud korteri aadressil Uus tn 67-39, Tartu. Hagejale on üle läinud kahjustatud korteri 39 omaniku nõue isiku vastu, kes tema korteris tekkinud veekahju eest vastutab. Hageja leiab, et tekkinud kahjustuse eest vastutavad korteri nr 45 ühisomanikud ehk kostjad. Hoone küttesüsteem koos selle osadega on korteriomanike kaasomandis. Küttesüsteemi õhutuskraan, mis purunes, asub kostjate korteriomandis ja on seega kostjate mõjusfääris. Oma kohustuste rikkumisel vastutab korteriomanik sõltumata süüst. Kostjad ei ole tõendanud, et küttetoru purunemise oleks põhjustanud vääramatu jõud. Kostjad on rikkunud KOS § 11 lg 1 p 1 toodud teist alternatiivset kohustust ja on vastutavad tekkinud kahju eest. Kostjad ei hoidunud tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Selliseks omandi tavakasutusest tekkiva mõju ületamiseks on vee voolamine kostjate korterist alumisse korterisse. Kahju kindlakstegemise kulu summas 130 eurot on

§ 128lg 3 kohaselt otsese varalise kahju osa.

Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär perioodil 07.12.2014 kuni 12.04.2017 on muutunud vahemikus 0,15% kuni 0,00%. Viivised hagi esitamise seisuga 12.04.2017 (periood 07.12.2014 – 12.04.2017 ehk 858 päeva eest) on 549,32 eurot. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista kahju summas 2905 eurot (põhinõue); viivise põhinõudelt seisuga 12.04.2017 summas 549,32 eurot; viivise

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 13.04.2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni; viivise

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras hageja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. KOSTJATE VASTUVÄITED Kostjad on seisukohal, et nad ei ole rikkunud oma käibekohustust. Isegi kui jõuda seisukohale, et nad rikkusid kohustust, siis oli antud rikkumine vabandatav. 24.09.2014.aastal toimus Tartus Korteriühistu Uus tn 67 küttesüsteemi surveproov. Uus tn 67 korteri 45 elanik kostja I kuulis, et radiaatorisse voolab küttevesi ja radiaatorites toimub vibratsioon, mis võib lõppeda radiaatorite lõhkemisega. Sellest tulenevalt kostja I avas radiaatori õhutuskraani selleks, et lasta välja radiaatoritest liigne õhk. Paraku ei õnnestunud kostjal I õhutuskraani enam sulgeda. Sulgemise tagajärjel hoopis deformeerus kraani sulgur ning vesi hakkas radiaatorist välja voolama. Kostja I suutis mõne aja möödudes küll asendada katkise sulguri uuega, kuid selleks hetkeks oli märkimisväärses koguses vett juba radiaatorist välja voolanud. Antud juhtumi tõttu said kannatada korteriomandi nr 45 põrand ning ka samal aadressil asuv korteriomand nr 42 (korrus allpool asuv korter). Käesoleva juhtumiga seoses on Extcross OÜ teinud ekspertiisiakti, milles ekspert annab arvamuse, et kahjujuhtumi põhjustajaks ei ole kostjad, vaid asjaolu, et kraani vahele sattus setteosake, mis muutis kraani sulgemise võimatuks. Kostjaid ei kutsutud korteris nr 39 tekkinud kahju tuvastamise juurde. Kahju hüvitamise nõudega on kostjate poole pöördutud alles pärast seda, kui hageja hüvitas korteri nr 39 omanikule kahju. Kostjad ei nõustu kahjuhüvitise suurusega. Kostjale I kuulub ehitusettevõte, mille tulemusena oleks kostja I osanud hinnata kahju suurust ning kahju kõrvaldamine (endise olukorra taastamine) oleks kostjale I olnud oluliselt soodsam, kui käesoleval juhul kahju hüvitamine rahas. Ühe hinnapakkumise põhjal ei ole võimalik selgitada, kas tegemist on keskmise mõistliku hinnaga/kuluga vastava kahju kõrvaldamiseks. Käesoleval juhul on õnnetusjuhtumi keskmeks oleva radiaatori puhul tegemist kaasomandisse kuuluva asjaga, mis asub kostjate korteriomandi reaalosal. Setteosakese tekkimist radiaatorisse ei saanud kostjad ära hoida ega ette näha, et 3

(10)radiaatoris on setteosake, mille tõttu ei saa õhukraani hiljem enam sulgeda. Kostjate hinnangul oli tegemist vääramatu jõuga, mida nad kontrollida või mõjutada ei saanud ning nende rikkumine vabandatav, kuivõrd nad ei saanud mõjutada rikkumise aluseks olevaid asjaolusid. Kui kohus jõuab seisukohal, et kostjad on vastutavad antud vaidlusaluse kahju juhtumi eest, siis leiavad kostjad, et kahjuhüvitise summat tuleb alandada, lähtudes

§ 137lg 1.

Kuna radiaatorid on kõikide korteriomanike kaasomandiosa, siis tuleb kontrollida, kas ka teised kaasomanikud on rikkunud käibekohustust kontorollida radiaatorite töökorras olekut (ka korteri nr 39 omanik vastutab käesoleval juhul käibekohustuse täitmata jätmise eest). Sellest tulenevalt tuleb kahjuhüvitise summat vähendada algse nõude omaniku ehk korteri nr 39 omaniku vastutuse ulatuse võrra. ISESEISVA NÕUDETA KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT Iseseisva nõudeta kolmas isik Korteriühistu Uus 67 Tartu linnas Tartumaal selgitab (tl 143144), et küttesüsteemi kontrollitakse regulaarselt kevadel, kui lõpeb kütteperiood ja augustis, kui algab kütteperiood; radiaatorite õhutamist teevad kõik ise, kui korteris kedagi pole või elavad vanad inimesed, siis pöördutakse juhatuse poole; korterist 45 juhatuse poole pole pöördutud enne kui teatati, et nende korteris on juhtunud õnnetus; 2016.a. millalgi pöördus korteriühistu poole kindlustusselts telefoni teel ja ühistu palus akti, kuid seda neile ei saadetud; ühistu on kogu aeg jupi kaupa kraane välja vahetanud, korteriomanik pidi tegema avalduse, kui ei tahtnud õhutamisega tegeleda või oli liiga vana või et vahetataks kraan automaatse vastu; neil on nüüd täiesti uus küttesüsteem, maja hakati rekonstrueerima KredExi abiga; korteriühistu pole nõus kahju hüvitama, sest pole ühtegi etteheidet korteriühistule; samuti ei saa panna solidaarvastutust kõigile korteriühistu liikmetele. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on UAB DK “PZU Lietuva” Eesti filiaali üldõigusjärglane, kes omakorda on kannatanu kindlustusandja Codan Forsikring A/S Eesti filiaali üldõigusjärglane; korteri Uus 67-39 Tartus suhtes oli perioodil 16.04.2013- 15.04.2016 sõlmitud korteri omaniku ja kindlustusandja Codan Forsikring A/S Eesti filiaali vahel kodukindlustuse leping (tl 23-35), mille üldtingimuste p 3.4.1.a. kohaselt kuulus hüvitamisele kahju, mille põhjuseks on muuhulgas hoonesisesest küttesüsteemist väljavoolanud vesi; kindlustusandja on korteri Uus 67-39 omanikule hüvitanud 15.10.2014.a. 2775 eurot (tl 46) ja tasunud kahjukäsitlusteenuse eest Kahjuhaldus OÜ 14.10.2014.a. 130 eurot (tl 43-44).

§ 492

lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Korteriomand on kindlustusjuhtumi ajal kehtinud korteriomandiseaduse (edaspidi KOS, kehtetu 1.jaanuarist 2018) § 1 lg 1 esimese lause järgi omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Korteriomandiseaduses reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile KOS § 1 lg 2 järgi asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid, korteriomandi eripärast tulenevalt seega ka kaasomandi sätteid. AÕS § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel. AÕS § 72 lg 5 näeb ette, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad 4

(10)üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Riigikohus on leidnud, et korteriomanikud valdavad ja kasutavad keskküttesüsteemi püstikuid kaasomanikena AÕS § 72 järgi ühiselt ning vastutavad ühiselt ka nende korrasoleku eest (Riigikohtu
  1. mai
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 13). Korteriomanike ühisusest tuleneb, et korteriomanikul on teiste korteriomanike ees mitmeid kohustusi. KOS § 11 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on korteriomanikul kohustus hoida korras korteriomandi reaalosa ning hoiduda ka kaasomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju. Korteriomanik on KOS § 11 lg 2 järgi kohustatud tagama, et seda järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud. KOS § 11 lg 3 sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, ei saa teiselt korteriomanikult vähemalt üldjuhul nõuda kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel. Kannatanud korteriomanik võib

§ 115

lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (Riigikohtu

  1. jaanuari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): teine korteriomanik on kohustust rikkunud (

§ 115

lg 1); teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (

§ 115

lg 1, KOS § 11 lg 3); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Korteriomanik ei vastuta KOS § 11 lg 3 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Sisuliselt on tegemist rikkumise vabandatavuse eelduseks oleva vääramatu jõuga

§ 103

lg 2 mõttes, st korteriomanik vastutab kohustuste rikkumise eest, kui ta ei tõenda, et rikkumine on vabandatav (Riigikohtu

  1. septembri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06, p 15;
  3. veebruari
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 11;
  5. oktoobri
  6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-13, p 10). Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid

§132sätestatud ulatuses (Riigikohtu 11.

mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 10). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis

§ 132

lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (Riigikohtu

  1. veebruari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15). Üldjuhul peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama hageja. Kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav (Riigikohtu
  3. jaanuari
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 16). 5

(10)

§ 101

lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist.

§ 103

lg 1,2 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav; eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt seda oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

§ 115

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

§ 127

lg 1, 3 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega kahju hüvitamise lahendamiseks on vajalik kohtul tuvastada hagejal kahju olemasolu, kostjal etteheidetav rikkumine, samuti põhjuslik seos kostjale etteheidetava rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel. Põhjuslik seos ei pea

§ 127lg 4 järgi olema alati vahetu, s.t.

tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. Põhjuslik seos on olemas juhul, kui ilma isikule etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud (conditio sine qua non). Kahjude ülevaatuse aktist (tl 37) nähtub, et Uus 67-39 Tartus on magamistoas

(1)rikutud lagi 2,150x4,840; esikus rikutud lagi 1,456x1,938 + 1,191x2,804 ja vesi on jõudnud imbuda põrandakatte alla – aluspõrand pundunud, põrandakate PVC – tume pruun parketi mustriga, paigaldatud ühtsena esik + köök (2,304x3,204); elutuba 3,523x5,327 rikutud lagi, lae äärde on ehitatud süvistatud valgustite jaoks kipsist karniis, momendil valgustus töötab; magamistuba
(2)– rikutud lagi 4,8x3,065 (h=2,445), seinas olev tapeet + porte, laudpõrand pundunud, magamistoas on sisseehitatud garderoobikapp. Samasuguste kahjude esinemist kinnitavad ka kannatanu poolt kindlustusandjale esitatud kahjuteade (tl 36), OÜ Kahjuhaldus poolt koostatud kahjujuhtumi kokkuvõte koos fotodega (tl 38-42), kohtule on esitatud muud fotod kahjustatud korterist (tl 60-81). Asja materjalidest nähtub, et veekahju põhjustanud vesi voolas välja kostjate korteriomandil (Tartus Uus 67-45) asuvast radiaatori õhutuskraanist pärast seda, kui isik õhutuskraani avas; õhutuskraani sulgur deformeerus, kui isik püüdis kraani sulgeda ja õhutuskraani sulguri deformeerumine ei võimaldanud õhutuskraani sulgeda; vee väljavoolamine lõppes pärast seda, kui isik oli vahetanud välja deformeerunud sulguri. Kostjad on esitanud kohtule Extcross OÜ Oliver Patska poolt 01.10.2014 koostatud akti (tl 53), millest nähtub, et Uus tn 67-45 proovis korteri omanik torustiku täitmisel radiaatoreid õhutada; kuna maja küttetorud on vanad, siis suure tõenäosusega sattus mingi setteosake kraani vahele; suurema jõuga keeramisel muutus kraani nupp kasutamiskõlbmatuks; sellest tulenevalt puudub hetkel ühel õhutuskraanil korras nupp ning sealt ei ole enam võimalik radiaatoreid õhutada. Kohus nõustub hagejaga, et kostja poolt esitatud ja tema poolt eksperthinnanguks nimetatud dokumenti võib lugeda TsMS § 272 6
(10)lg 2 mõttes eriteadmistega isiku arvamuseks, kuid arvamuse oletuslikel järeldustel (suure tõenäosusega sattus setteosake kraani vahele) puudub kohtu hinnangul käesolevas asjas tõendamisväärtus. Tõendamist on leidnud asjaolu, et kostja vastusest nähtuvalt küttesüsteemi surveproovi ajal Tartus Uus tn 67 korteris 45 radiaatorit õhutanud (80-aastane) isik ei suutnud õhutuskraani sulgeda ja suurema jõuga keeramisel muutus õhutuskraani sulgur kasutamiskõlbmatuks ning õhutuskraani ei olnud enam võimalik sulgeda, vesi voolas põrandale ja sealt läbi lae korteritesse nr 42 ja 39. Takistava setteosakese olemasolu kraanis on oletuslik ja selle kohta tegelikult asjas tõendid puuduvad. Kostjad leiavad, et avariid ei põhjustanud radiaatori vanus (tl 109). Korteriühistult kostjad õhutamisel abi ei palunud ja radiaatori kraani võimalike puuduste kohta korteriühistut ei olnud informeeritud. OÜ Rehe Ehitus poolt koostatud remondikalkulatsiooni kohaselt (tl 45) on Tartus Uus tn 67-39 remonditööde maksumus koos käibemaksuga 4107,43 eurot. Kostjad on vaidlustanud hageja poolt esitatud remondisumma, leides et ühe hinnapakkumise põhjal ei ole võimalik selgitada, kas tegemist on keskmise mõistliku hinnaga/kuluga vastava kahju kõrvaldamiseks ning kahju kõrvaldamine (endise olukorra taastamine) oleks ehitusettevõtjale kostjale I olnud oluliselt soodsam, kui kahju hüvitamine rahas. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus nõustub kostjatega, et mitme hinnapakkumise puhul oleks kahjude suuruse määramine objektiivsem, kuid samas ei ole kostjad esitanud ühtegi tõendit, millega oleks ümber lükatud hageja poolt esitatud remondikalkulatsioon. Hageja on esitanud kahju ülevaatuse akti ja fotod. Kostjad ei ole esitanud tõendeid, mis kummutaksid OÜ Rehe Ehitus poolt esitatud remonditööde hindade ja tööde mahu arvestuse. Asja materjalidest nähtuvalt on kostjad kasutanud kogu asja kirjaliku eelmenetluse vältel kvalifitseeritud õigusabi advokaadist esindaja näol, kelle õigusabi hüvitamist nad hagejalt ka taotlevad. Kohus loeb kostjate väited remonditööde maksumuse ebatäpsuse kohta paljasõnalisteks. Asja materjalidest nähtuvalt on ka hageja kannatanule hüvitatud kokkuleppel vaid 70% remonditööde maksumusest, millest on maha arvestatud omavastutus 100 eurot, seega 2775 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjate korteriomandi reaalosas asuv radiaator, mis põhjustas veeavarii, kuulub kostjate korteriomandi kaasomandi koosseisu. Kostjate kohustus on KOS § 11 lg 1 p 1 tulenevalt kaasomandi eset kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kostjad on väitnud, et nad rikkusid kohustusi vääramatu jõu tõttu, kuid ei toonud esile asjaolusid, et veeavarii ei olnud välditav ja võiks sel põhjusel vabaneda vastutusest KOS § 11 lg 3 esimese lause mõistes. Hageja leiab, et vääramatut jõudu ei esinenud. Kohtu arvates on korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid. Vee voolamine torustikus ei ole vääramatu jõud ning seega ei ole mingit alust väita, et veeleke avatud radiaatori kraani sulgemata jäämisel toimus vääramatu jõu tõttu. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on 20.juuni 2006.a. kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-64-06 jäänud seisukohale, et kahju põhjustavaks vääramatuks jõuks saab pidada erakordset ja objektiivselt vääramatut sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda. Eelkõige võib selleks olla erakordne loodusjõud. Mingi asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab, et võlgnik ei saa seda asjaolu mõjutada, st võlgnik ei saa kahju tekkimist mingil moel ära hoida. Selleks, et mingit asjaolu saaks pidada vääramatuks jõuks, peab vääramatule jõule (vabandatavusele) tuginev isik tõendama, et asjaolu vastab järgmistele tunnustele: asjaolu asub 7
(10)väljaspool võlgniku mõjusfääri; mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud võlgnikult oodata, et ta lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks; mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saa võlgnikult oodata, et ta seda asjaolu väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Käesolevas asjas puuduvad tõendid, et kahju tekkimist oleks põhjustanud vääramatu jõud. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et tema poolt kohustuse rikkumine on vabandatav. Ka setteosakese esinemine kraanis on vaid oletuslik. Seega vastutavad kostjad kahju tekkimise eest. Hageja on kindlustusvõtjale tekkinud kahju kindlustuslepingu alusel hüvitanud. Hüvitatud ulatuses läheb kindlustusvõtja võimalik kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku (kahju põhjustaja) vastu (sõltumata nõude õiguslikust alusest)

§ 492lg 1 alusel kindlustusandjale üle.

Kuna hageja on kindlustusvõtjale hüvitanud kahjujuhtumitest põhjustatud kahju 2995 eurot, läks selles ulatuses hagejale kahju hüvitamise nõue võimaliku kahju tekitaja vastu üle. Kohus on tuvastanud ka põhjusliku seose kostja käitumise (radiaatori õhutuskraani sulgemata jäämisest tekkinud veeleke) ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (läbi lae voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel. Kui kostjate korteris ei oleks radiaatori õhutamiskraani sulgemata jäämisel põrandale voolanud vesi, ei oleks ka kahjujuhtumit toimunud. Hageja poolt kahjujuhtumiga seotud remondikulude hüvitamine on kooskõlas ka

§ 127

lg 1 mõttega.

§ 128

lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas kahju kindlakstegemiseks kantud kulusid. Riigikohus on oma 03.04.2013 lahendi tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13 p 12 leidnud, et üldjuhul tuleb pidada kolmanda isiku poolt kahjustatud eseme ülevaatust ja vigastuste kindlakstegemist vajalikuks, st

§ 128lg 3 järgi mõistlikuks.

Selliste kulutuste tegemine aitab hankida võimaliku tulevase kohtuvaidluse jaoks tõendeid ning seeläbi vähendada ka tulevikus poolte vahel kahju tekkimise asjaolude üle vaidluse tekkimise võimalust. Seega on põhjendatud ja tõendatud (tl 43-44) ka hageja nõue kostjate vastu kahjude kindlakstegemiseks Kahjuhaldus OÜ-le kulutatud summas 130 eurot. Kostjad on korteriomandi ühisomanikud (tl 56). AÜS 70 lg 4,6 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand; ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 65

lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Lõike 2 kohaselt tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Seega on hagi tekitatud kahju 2905 eurot ja kahju kindlakstegemise kulude 130 eurot solidaarselt kostjatelt väljamõistmises põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kui korteriomanikule tekitatud kahju eest vastutavad mitu korteriomanikku samal või erineval alusel, vastutavad nad

§ 137lg 1 järgi hüvitise maksmise eest solidaarselt.

Kui kohustusi on rikkunud mitu korteriomanikku või kõik korteriomanikud (mh tegevusetusega, jättes näiteks tehnosüsteemi kontrollimata ja tagamata selle korrasoleku), vastutavad kahjustatud korteriomandieseme omanikule tekitatud kahju hüvitamise eest

§ 137lg 1 järgi solidaarselt kõik korteriomanikud, kelle rikkumine ei ole vabandatav.

Käesolevas asjas ei ole tõendatud teiste korteriomanike (peale korteri nr 45 omanike) poolne rikkumine, mis oleks selle eest käesolevas asjas nende vastutuse tinginud. Hagejad on esitanud kostjate vastu nõude viivise põhinõudelt seisuga 12.04.2017 summas 549,32 eurot ja viivise

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 8

(10)13.04.2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni väljamõistmiseks. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid hageja poolt esitatud viiviste perioodi ja arvestuse osas. Vastavalt

§ 113

lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt

§ 82

lg 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.

§ 113

lg 2 kohaselt, kui kahju tuleb hüvitada muu kui raha maksmise kohustuse rikkumise tõttu, arvestatakse kahjuhüvitiselt viivist alates ajahetkest, mil kahju hüvitamiseks kohustatud isik sai kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama. Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist alates 7.detsembrist 2014.a., s.o. alates kostjale esitatud kahjunõude hüvitamiseks määratud tähtajale järgnevast päevast (tl 48). Asja materjalidest nähtuvalt on kostja hageja kahjunõudele 21.11.2014 vastu vaielnud (tl 49-51). Seega oli kostja hageja nõude kätte saanud. Seetõttu loeb kohus põhjendatuks hageja poolt taotletud viivise väljamõistmise, juhindudes

§ 113

lg 2, alates 7.detsembrist 2014.a.

§ 113

lg 1 kohaselt loetakse viivise määraks

§ 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 94

kohaselt on juhul; kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhifinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Vastavalt

§ 94

lg 2 korraldab

§ 94

lg 1 sätestatud intressimäära õigeaegse avaldamise Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud intressimäära avaldamise teadetele oli Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär alates 7.detsembrist 201431.detsembrini 2014 0,15%; 1.jaanuarist 2015- 30.juunini 2016 0,05%; 1.juulist 201612.04.2017 0%. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis 7.detsembrist 2014- 12.aprillini 2017 kokku 549,32 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt hageja taotlusele tuleb TsMS § 367 alusel välja mõista kostjatelt solidaarselt viivis hageja kasuks alates hagi esitamisele järgnevast päevast 13.aprillist 2017.a. põhivõlgnevuselt 2905 eurot

§ 113

lg 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kusjuures kohtupraktika kohaselt ei tohi viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 549,32 eurot ületada põhinõude 2905 euro suurust. Neil asjaoludel tuleb AB „Lietuvos draudimas“ hagi kostjate vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes rahuldada ning välja mõista kostjatelt solidaarselt kahju hüvitis 2905 eurot ja viivised 7.detsembrist 2014- 12.aprillini 2017 549,32 eurot, s.o. kokku 3454 eurot ja 32 senti, samuti viivis põhinõudelt 2905 eurot alates 13.aprillist 2017.a. kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses hageja kasuks. Menetluskulud Ts

MS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1,2 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 9

(10)Hageja taotleb menetluskuluna kostjalt hageja poolt tasutud riigilõivu 325 eurot ja õigusabikulude 707 eurot väljamõistmist. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 325 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning tulenevalt TsMS § 139 lg-st 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel vastavalt riigilõivuseadusele 325 eurot, mistõttu tuleb tema poolt tasutud riigilõiv lugeda hageja vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks ning kuulub kostjatelt väljamõistmisele. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja taotleb 6 tundi ja 45 minutit osutatud õigusabi eest 675 euro ja sõidukulude marsruudil Tallinn-Tartu-Tallinn 32 eurot hüvitamist (tl 146). Hageja esindaja tunnitasu on 100 eurot (käibemaksuta), mille kohus loeb vastavalt kohtupraktikale mõistlikuks tasuks. Kohus leiab, et arvestades esitatud dokumentide mahtu, asja sisu ja keerukust, osalemist kohtuistungil, on hageja esindaja õigusabikulu summas 675 eurot ja sõidukulud 32 eurot vajalikud ja põhjendatud. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista 325+675+32= 1032 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 tuleb menetlusosalise taotluse alusel menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista vastavalt hageja taotlusele hageja kasuks viivis menetluskuludelt 1032 eurolt, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue ei või ületada menetluskulu 1032 eurot nõuet. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.