1-17-10192/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.12.2017 Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-10192 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMMEMEES Prokurör abiprokurör Kristiina ERTE Kaitsja vandeadvokaat Irina ŽURINA Asja läbivaatamise kuupäev 05.12.2017 Aleksandr LOKTIONOVI süüdistus Karistusseadustiku §199 lg.1 ja lg.2 p.4 järgi lühimenetluses Aleksandr LOKTIONOV sünd. 27.09.1971, isikukood 37109272217, xxx, varem kriminaalkorras karistatud Süüdistatav - Viru Maakohtu 28.03.2012 otsusega karS §414 lg.1 ja §405 lg.2 alusel vangistusega 4 aastat 6 kuud 3 päeva tingimisi katseajaga 5 aastat Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku §233 lg.1, §238 lg.1 p.4 ja lg.2, §313, §315 lg.4, §318 lg.1 ja lg.3 p.2 ning §319, maakohus Kriminaalasi OTSUSTAS: Süüdi tunnistada Aleksandr LOKTIONOV Karistusseadustiku §199 lg.1 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista Aleksandr LOKTIONOVILE lõplikuks karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. 1 Karistusseadustiku §65 lg.2 alusel liita mõistetud karistusele 2 (kaks) kuud vangistust Viru Maakohtu 28.03.2012 otsusega mõistetud karistus 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud 3 (kolm) päeva vangistust ja liitkaristuseks mõista Aleksandr LOKTIONOVILE 4 (neli) aastat 8 (kaheksa) kuud 3 (kolm) päeva vangistust. Süüdi tunnistada Aleksandr LOKTIONOV Karistusseadustiku §199 lg.2 p.4 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista Aleksandr LOKTIONOVILE lõplikuks karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. Karistusseadustiku §64 lg.1 alusel liita mõistetud karistusele 2 (kaks) kuud vangistust Viru Maakohtu käesoleva otsusega eespool mõistetud karistus 4 (neli) aastat 8 (kaheksa) kuud 3 (kolm) päeva vangistust ja liitkaristuseks mõista Aleksandr LOKTIONOVILE mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 4 (neli) aastat 10 (kümme) kuud 3 (kolm) päeva vangistust. Aleksandr LOKTIONOVI karistuse kandmise algus on alates tema poolt karistuse kandmisele asumisest. Võlaõigusseaduse §1043 ja §1045 lg.1 p.5 alusel välja mõista Aleksandr LOKTIONOVILT tsiviilhagide katteks - N. T. (isikukood xxxx arvelduskonto nr.xxx Swedbank AS) kasuks 583 (viissada kaheksakümmend kolm) eurot 79 senti - xxx (registrikood xxx, asukoht xxx, arvelduskonto nr.xxxNordea Pank) kasuks 189 (ükssada kaheksakümmend üheksa) eurot 20 senti. Asitõendid – 2 plasttoru, mis on hoiul Ida Prefektuuris – kohtuotsuse jõustumisel Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel hävitada. Asitõendid – 2 CD-plaati, mis Kriminaalmenetluse seadustiku kriminaalasja juurde. asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta §126 lg.3 p.1 alusel kohtuotsuse jõustumisel Rahuldada vandeadvokaat Irina ŽURINA taotlus, määrata tema poolt Aleksandr LOKTIONOVILE osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest ja mõista välja riigituludest 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot (s.h. osalemine 05.12.2017 kohtuistungil 40 €, osalemine 28.12.2017 kohtuistungil 20 €, ettevalmistus 80 €, käibemaks 28 €). Välja mõista Aleksandr LOKTIONOVILT Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega 1,5 kuupalga ulatuses, s.o. summas 705 (seitsesada viis) eurot, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Irina ŽURINA) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot ja kaitsjale (vandeadvokaat Irina ŽURINA) kohtulikus menetluses osalemise eest 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot riigituludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb Aleksandr LOKTIONOVIL Tolliameti arveldusarvele: tasuda Maksu- ja 2 SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700084417 ning selgitus „Aleksandr LOKTIONOV 1-17-10192 kriminaalmenetluse kulud“ Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 22.01.
2. on kohtuotsusega Viru Süüdistused Aleksandr Loktionov on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et ta varastas xxx ajavahemikul kell xxx vaba juurdepääsu teel aadressil xxx asuvalt N. T.aiamaalt kuuri juurest kolm 3 m pikkust ja 32 mm läbimõõduga ning kaks 2 m pikkust ning 32 mm läbimõõduga roostevabast terasest toru ja 2 plasttoru läbimõõduga 100 mm, mille sees oli kakskümmend kaheksa 90 cm pikkust ja 80 mm läbimõõduga alumiiniumtoru kogumaksumusega 553,23 € ning lisaks kolm roostevabast terasest ühenduspõlve kogumaksumusega 30,56 €. N. T. tekitatud varaline kahju on kokku 583,79 €. Sellega pani Aleksandr Loktionov toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o. KarS §199 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks sellele on Aleksandr Loktionov kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et ta varastas ajavahemikul xxx xxst kuni xxxx kella xxx rajatava tööstuspargi territooriumilt vaba juurdepääsu teel xxxxle kuuluvad 48 m gaasitorusid, tekitades xxx-le varalise kahju kokku 384 xxxx-le on tagastatud 36 m gaasitorusid. Sellega pani Aleksandr Loktionov toime võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.o. KarS §199 lg.2 p.4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtulik uurimine maakohtus Süüdistatav Aleksandr Loktionov tunnistas ennast maakohtu istungil täielikult süüdi mõlemas talle inkrimineeritavas kuriteos, kuid ei nõustunud tsiviilhagide summadega. 3 Kaitsja vandeadvokaat põhjendatud osaliselt. Irina Žurina leidis maakohtu istungil, et süüdistus on Süüdistatav Aleksandr Loktionovi süü talle esitatud süüdistustes on lisaks süüdistatava enda poolt süü täielikule tunnistamisele tõendatud veel alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikus menetluses uuritud tõenditega. 22.05.2016 episood Kannatanu N. T.i xxx ülekuulamise protokollist nähtub, xxx kell xxx tuli ta oma aiamaale ja avastas, et kuuride juurest maa pealt on varastatud roostekindlast terasest torud. Torude pikkus oli 2 m ja 3 m, lisaks veel 2 plasttoru, mille sees olid alumiiniumtorud. Torud olid asetatud selliselt, et jääksid valvekaamerate objektiivi ette, torudel ei olnud eritunnuseid. Sündmuskoha xxx vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi sündmuskohta xxx. Kannatanu N. Txxx xxx ülekuulamise protokollidest nähtub, et tema aianduskrundile on paigutatud öiste videosalvestuste tegemiseks ettenähtud režiimiga valvekaamera, mille videosalvestise edastas ta politseile. Videosalvestise pealt tundis kannatanu ära inimese, kes torusid varastas, see oli kohalik elanik perekonnanimega Loktionov, kes elas xxxxänaval eramajas ja sõitis rohelise sõiduautoga xxx. Kahtlustatav Aleksandr Loktionovi ülekuulamise protokollist nähtub, et ta käis xxxmai keskpaigas südaöö paiku xxx tänaval asuvatel aianduskruntidel otsimas äravisatud vanametalli. Kui ta möödus viimasest majast, oli selle võrkaed kahjustatud ja ta sisenes territooriumile. Aiamaal leidis ta maa pealt metallist torud ja võttis need ära, torusid oli umbes 4 või
3. Torud viis ta jalgrattaga ära oma suvilasse ja kasutas kuuri ehitamisel. Asitõendi 30.09.2016 vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi CD-plaati sellel oleva salvestisega, millelt oli näha, kuidas isik tegeleb aianduskrundil, korjab kokku torusid ja lahkub koos torudega. Kannatanu N. T. ülekuulamise protokollist koos lisadega nähtub lõplik kahjusumma ja selle arvestus, samuti on täpsustatud varastatud torude suurused. Kannatanu N. T. poolt esitatud hagiavaldus, mille kohaselt on lõplik kahjusumma 583,79 €. xxx episood Kannatanu xxx esindaja J. T. ülekuulamise protokollist nähtub, et firma teostas töid xxx ööl vastu xxx varastati objektilt gaasitorud mõõduga 110 x 10,0 SDR11, 8 toru kokku 48 m maksumusega 348 €. Politseilt said nad tagasi 6 toru pikkusega 6 m, puudu oli 2 toru pikkusega 12 m. xxx koondarve nr.3306980 xxxle, mille kohaselt oli 624 gaasitoru (110 x 10,0 x 12 m) maksumus koos allahindlusega 3432 €. Tunnistaja M. I. ülekuulamise protokollist nähtub, et ta töötab xxx-s objekti juhina objektil xxx ööl vastu 04.05.2017 varastati objektilt gaasitorud mõõduga 110 x 10,0 SDR11, kokku 48 m maksumusega 384 €. 10.05.2017 näitas uurija politsei hoovis tunnistajale torusid, need olid nende objektilt. Tunnistaja tundis torud ära kirje xxx järgi, nad märgivad alati toru muhvile tööde lõpu aja. xxx lõpetati töö objektil kell 18.30, gaasitorude vargus avastati xxx kell xx Vallasasja hoiulevõtmise xxx protokoll, mille kohaselt allutati xxx xxxndal kilomeetril meetmele Aleksandr Loktionov, kuna tekkis kahtlus, et isik on toime 4 pannud varguse. Meetme rakendamise tulemusena oli võetud Rahu 38 Jõhvis hoiule 9 kõvast plastikust toru. Tunnistaja K. R.ülekuulamise protokollist nähtub, et tegemist on xxxüliõpilasega, kes viibis patrullis koos patrullpolitseinikuga. Raadio teel sai patrull teate, et välijuht on xxx maanteel kinni pidanud kaubiku, mille tagaosast rippusid välja kõvast plastikust torud, mis ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud. Torusid oli 9 tk, enamus olid ühepikkused, 1 oli teistest lühem. Enamus oli musta värvi ja kollaste triipudega, kaks olid sinist värvi. Kaubiku juht oli Aleksandr Loktionov, kes ütles, et sõitis kaubikuga ringi ja jõudis xxx tänavale, kus rajatakse tehnoparki ja kus territoorium ei ole piirdeaiaga piiratud ning puudub igasugune valve. Aleksandr Loktionov mõtles, et torud, mis olid tee ääres, on jäägid ja ei kuulu kellelegi ning otsustas need endale võtta. Kuna juhil puudus torude valdamiseks luba, otsustati torud asjaolude väljaselgitamiseks võtta hoiule. xxx vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi Rahu 38 Jõhvi asuva Ida Prefektuuri hoovis tagumise piirdeaia juures murul asuvaid torusid – 8 musta värvi ca 6 m plastiktoru. Kuuel torul on peal kollast värvi triibud, ühel torul on otsas musta värvi muhv, millele on kirjutatud valge värviga kuupäev 03.05.
4. Kaks toru erinevad ülejäänutest, neil on peal sinist värvi triibud, üks on teistest lühem – 2,83 m. Torude diameeter on 0,11 m. xxx töötaja V. N. xxx allkiri selle kohta, et ta sai Ida Prefektuurist kätte xxx kuuluvad 6 gaasitoru pikkusega 36 m. Kahtlustatav Aleksandr Loktionovi ülekuulamise protokollist nähtub, et ta sõitis talle kuuluva kaubikuga ringi xxx linnas. xxx tänaval ei ole paigaldatud piirdeaeda, samuti ei ole valvet. Tee ääres nägi ta 8 – 9 toru maas, arvas, et need ei kuulu kellelegi, et need on jäägid ja otsustas need võtta endale. Ta ladus need kaubiku peale ja sõitis xxx maanteele, kus teda peatas politseipatrull. Politseinikud palusid sõita prefektuuri ja torud maha laadida. Politseinikud vormistasid väärteoprotokolli ja vallasasja hoiulevõtmise protokolli. xxx poolt esitatud hagiavaldus, mille kohaselt on lõplik kahjusumma 413,20 €, mis koosneb 2-st puuduolevast torust pikkusega 12 m maksumusega 96 €, 6 toru transpordist ja parandamisest maksumusega 317,20 €. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid kogumis kinnitavad seda, et Aleksandr Loktionov pani toime talle inkrimineeritud kuriteod KarS §199 lg.1 ja lg.2 p.4 järgi. Karistusseadustiku §199 lg.1 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning sama sätte lg.2 p.4 näeb ette vastutuse juhul, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. Selle sättega kaitstav õigushüve on omand, mis on täielik õiguslik võim asja üle. Omandi sisu on omaniku õigus asja kasutada, käsutada ja vallata. Varguse ründeobjekt on asi, mis tähendab vallasasja. Varguse eseme seisukohalt peab seega 5 olema tegemist asjaga, mida saab füüsiliselt ära võtta ja ära viia. Õiguslikult saab hõivata üksnes võõrast asja. Võõras on asi, mis ei ole antud isiku omandis ning mis on kellegi teise omandis. Asja äravõtmine eeldab seda, et asi ei ole süüdlase valduses, vaid on süüdlase jaoks võõras valduses. Asja äravõtmine tähendab asja reaalset äravõtmist. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et süüdistatav varastas xxx ja ööl vastu xxx vallasasjad, mis ei olnud tema omandis. Lisaks süüdistatava enda kinnitusele, et mõlemal juhul varastatud torud ei kuulunud talle, nähtub kriminaalasja materjalidest, et esimesel juhul olid torud ladustatud kannatanu N. T. aiamaale ja nende säilimise kindlustamiseks oli kannatanu paigaldanud ka valvekaamera. Asjaolu, et tegemist oli kannatanule kuuluva aiamaa territooriumiga, kuhu ta sisenes, on kahtlustatavana 31.05.2016 ülekuulamisel kinnitanud ka süüdistatav ise. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub samuti üheselt, et tegemist on aiamaaga, kus on hoone, kasvuhoone ja peenrad, seega ei ole tegemist mahajäetud piirkonnaga. Teisel juhul nähtub kriminaalasja materjalidest, et xxx linnas toimus xxx tänaval tööstuspargi ehitus, kus lisaks teistele firmadele teostas töid xx Kuigi süüdistatav seletas, et territoorium ei olnud mingil viisil piiratud ja puudus ka valve, kinnitas ta ka ise, et torud ei kuulunud talle, ta vaid arvas, et need on jäägid. Kriminaalasja materjalidest nähtub üheselt, et varastatud torudest 8 toru kuulus xx-le. Seda kinnitavad tunnistaja M. I. ütlused, mille kohaselt ta tundis talle näidatud torud ära välimuse järgi ja lisaks sellele kirjutavad nad alati toru muhvile tööde lõpu aja, sel korral siis kirje 03.05.2017, samuti nähtub Asitõendi 11.05.2017 vaatlusprotokollist, et ühe toru otsas oleval musta värvi muhvil on valge värviga kirje 03.05.
5. Maakohus leiab, et kui tegemist on suurema territooriumiga, kus töötab mitu firmat ja kus üks nendest paigaldab torusid, siis ei saa tegemist olla olukorraga, kus maasolevad torud ei kuulu kellelegi ja on peremehetud. Maakohus leiab, et süüdistatavale esitatud süüdistused 22.05.2016 episoodis KarS §199 lg.1 järgi ja 03.05.2017 – 04.05.2017 episoodis KarS §199 lg.2 p.4 järgi on õigesti kvalifitseeritud. Vargus eeldab koosseisu asjaolude suhtes tahtlust. Varguse koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Süüdistatav on kohtueelses menetluses toimunud ülekuulamistel kinnitanud, et ta liikus ringi nii xxx aiandusühistu territooriumil kui ka sõitis kaubikuga ringi xxx linnas eesmärgil leida vanametalli. Eeltoodust tulenevalt leiab maakohus, et tegemist oli otsese tahtlusega toimepandud kuritegudega. Karistusseadustiku §16 lg.3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab seda või vähemalt möönab seda. Seega on otsene tahtlus selgitatav selliselt, et kui isik midagi täiesti kindlasti teab, kuid ähvardava tagajärje ärahoidmiseks sellest hoolimata midagi ette ei võta, siis ta paratamatult tahab seda. Maakohus leiab, et sisenedes kahel korral võõrale territooriumile ja võttes sealt ära torud, mis kindlasti ei kuulunud talle, on kindlasti tegemist süütegude toimepanemisega otsese tahtlusega. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. 6 Analüüsides tõendeid kogumis leiab maakohus, et Aleksandr Loktionov on toime pannud Karistusseadustiku §199 lg.1 ja lg.2 p.4 sätestatud kuriteod ning tema süü on kohtus täielikult tõendamist leidnud. Toimepandud kuritegude õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine. Aleksandr Loktionov ei tegutsenud hädakaitse- või hädaseisundis. Subjektiivsest küljest on käesolevas kriminaalasjas Aleksandr Loktionovi puhul tegemist kuritegude toimepanemisega otsese tahtlusega. Vastavalt Karistusseadustiku §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. vastab Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetule ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on aga ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kindlaksmääramisel arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega. Karistuse mõistmisel võetakse kõigepealt arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja seejärel süüdistatava isikut. Aleksandr Loktionov on süüdi kahes samaliigilises kuriteos, millest esimene on toime pandud kehtival katseajal. Maakohus arvestab siinkohal süüdistatava poolt süü täielikku tunnistamist mõlemas kuriteoepisoodis, mis on vastutust kergendavaks asjaoluks. Lisaks toimepandud kuritegude raskusele süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid. ja laadile arvestab maakohus ka Aleksandr Loktionovil on 1 kehtiv kriminaal- ja 1 kehtiv väärteokaristus. Karistusseadustiku §199 lg.1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, sama sätte lg.2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega näevad mõlemad eelnimetatud sanktsioonid ühe karistusena ette rahalise karistuse. Maakohus leiab, et rahalise karistuse mõistmine ei ole antud süüdistatava puhul millegagi põhjendatud ning selline karistus ei vastaks karistamise eesmärkidele ja ei avaldaks süüdistatavale piisavat eripreventiivset mõju. Sellist liiki karistuse mõte on süüdlase mõjutamine varaliste vahendite vähendamise ja seega igapäevase tegevuse piiramise kaudu. Kuigi süüdistatav väitis maakohtu istungil, et ta töötab ametlikult, siis andmed tema käesoleva aja sissetulekute kohta asja materjalides puuduvad. Kriminaalasja materjalides asuvast teatisest süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et aastal 2016 oli tema päevane 7 sissetulek 12,93 €. Kaitsja väitel on süüdistatava ülalpidamisel 2 alaealist last. Maakohus leiab, et antud süüdistatava karistamisel rahalise karistusega ei oleks karistuse eesmärk täidetud, kuna karistuse mõju ei ole piisav. Isiku süüdimõistmisel ja karistamisel peab ka ühiskond aru saama, et riik on õiguskorra ja kodanike õiguste kaitsmisest huvitatud. Maakohus on seisukohal, et antud juhul jääks süüdistatava karistamisel rahalise karistusega see karistus lihtsalt vahendite puudumisel täitmata ja seega tunneks süüdistatav ennast karistamatuna. Lähtudes Aleksandr Loktionovi poolt toimepandud kuritegude asjaoludest, raskusest, episoodide arvust ja süüdistatava isikust leiab maakohus, et käesolevas kriminaalasjas puuduvad alused ka süüdistatavale vangistuse mõistmiseks tingimisi. Kuigi kohus ei pea karistusest tingimisi vabastamist oma otsuses eraldi põhjendama, peab maakohus vajalikuks rõhutada järgmist. Karistusest tingimisi vabastamine tähendab sellise prognoosi esitamist ja kohtu veendumust, et isik ei pane enam toime uusi kuritegusid ja seetõttu on vangistuse reaalne kandmine ebaotstarbekas. Karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuritegude toimepanemise asjaolud ja süüdistatava isik. Lähtudes eeltoodust ning arvestades toimepandud kuritegude asjaolusid ja episoodide arvu ning süüdistatava isikut leiab maakohus, et alused Aleksandr Loktionovile vangistuse mõistmiseks tingimisi puuduvad. Vangistusest tingimisi vabastamiseks peavad olema selged alused. Käesolevas kriminaalasjas antud süüdistatava puhul selliseid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Maakohus peab siinkohal vajalikuks rõhutada järgmist. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Aleksandr Loktionov mõisteti süüdi Viru Maakohtu 28.03.2012 otsusega ja karistati vangistusega 4 aastat 6 kuud 3 päeva tingimisi katseajaga 5 aastat. Katseaeg hakkas kulgema alates 28.03.
6. Seega pani Aleksandr Loktionov esimese varguse episoodi toime kehtival katseajal ja teise varguse episoodi ajal, mil ta oli juba ühel korral kriminaalkorras karistatud ja samas pannud toime uue kuriteo. Vaatamata varasemale karistusele tingimisi jätkas süüdistatav kuritegude toimepanemist. See näitab üheselt, et vangistus tingimisi ei avalda antud süüdistatavale piisavat mõju seaduskuulekaks käitumiseks. Eeltoodu alusel tuleb Aleksandr Loktionovil talle mõlema kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistus ära kanda reaalse vangistusena. Kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel arvesse sanktsiooni keskmine määr, mida siis kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel kas suurendatakse või vähendatakse. Arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid ja kergendava asjaolu olemasolu leiab maakohus, et süüdistatavale on põhjendatud mõista mõlema Karistusseadustiku sätte alusel karistuseks vangistus tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Eeltoodu alusel mõistab maakohus Aleksandr Loktionovile nii Karistusseadustiku §199 lg.1 alusel kui ka sama sätte lg.2 p.4 alusel karistuseks 3 kuud vangistust. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. 8 Seega kuulub Aleksandr Loktionovile mõistetud mõlemad karistused 3 kuud vangistust vähendamisele ühe kolmandiku võrra ning Aleksandr Loktionovil kuulub kandmisele mõlema kuriteo eest 2 kuud vangistust. Vastavalt Karistusseadustiku §65 lg.2 kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kriminaalasja materjalide kohaselt oli Aleksandr Loktionov süüdi mõistetud Viru Maakohtu 28.03.2012 otsusega ja karistatud vangistusega 4 aastat 6 kuud 3 päeva tingimisi katseajaga 5 aastat. Katseaeg hakkas kulgema alates 28.03.
7. Uue kuriteo pani Aleksandr Loktionov toime 22.05.2016, seega kehtival katseajal, mistõttu kuulub kohaldamisele eelviidatud Karistusseadustiku §65 lg.
8. Eeltoodu alusel tuleb liita Aleksandr Loktionovile käesoleva kohtuotsusega Karistusseadustiku §199 lg.1 alusel mõistetud karistusele 2 kuud vangistust Viru Maakohtu 28.03.2012 otsusega mõistetud karistus 4 aastat 6 kuud 3 päeva vangistust ning liitkaristuseks tuleb Aleksandr Loktionovile mõista 4 aastat 8 kuud 3 päeva vangistust. Vastavalt Karistusseadustiku §64 lg.1 mõistetakse samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Eeltoodu alusel tuleb liita Aleksandr Loktionovile käesoleva kohtuotsusega Karistusseadustiku §199 lg.2 p.4 alusel mõistetud karistusele 2 kuud vangistust käesoleva kohtuotsusega eespool mõistetud liitkaristus 4 aastat 8 kuud 3 päeva vangistust mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tuleb Aleksandr Loktionovile mõista 4 aastat 10 kuud 3 päeva vangistust. Alused Aleksandr Loktionovi suhtes tõkendi – vahistamine – kohaldamiseks käesoleval ajal puuduvad. Aleksandr Loktionovi karistuse kandmise algus on alates tema poolt karistuse kandmisele asumisest. Käesolevas kriminaalasjas on esitatud kaks tsiviilhagiavaldust – N. T. summas 583,79 € ja xxx summas 413,20 €. Maakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kannatanute tsiviilhagiavaldustega, leidis, et N. T. tsiviilhagiavaldus kuulub rahuldamisele täies ulatuses ja xxx tsiviilhagiavaldus osaliselt. Vastavalt Võlaõigusseaduse (edaspidi tekstis VÕS) §127 lg.1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS §127 lg.4 kohaselt peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS §128 lg.1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla nii 9 varaline kui mittevaraline. VÕS §128 lg.2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Käesoleval juhul on kannatanud esitanud tsiviilhagi otsese varalise kahju hüvitamiseks VÕS §128 lg.3 tähenduses. VÕS §128 lg.3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS §132 lg.1 kohaselt tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada ning vastavalt sama sätte lg.2 kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. VÕS §1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS §1045 lg.1 p.5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Antud kriminaalasjas on käesoleva kohtuotsusega tuvastatud, et süüdimõistetu Aleksandr Loktionov on tekitanud kannatanutele kahju. Vaidlus seisneb tekitatud kahjude suuruses ja ulatuses. Kannatanu N. T. on oma esimeses kannatanuna ülekuulamise protokollis 23.05.2016 hinnanud tekitatud kahju suuruseks 500 €. Sama summat on ta kinnitanud ülekuulamisel kannatanuna 30.09.2016 ja esitanud selles summas ka tsiviilhagiavalduse. Kannatanuna ülekuulamise protokollis 19.01.2017 on N. T. esitanud põhjalikud selgitused kahjusumma tekkimise kohta, samuti lisanud hinnapakkumised kahelt erinevalt firmalt. Selle tulemusena on lõplikuks kahjusummaks kujunenud 583,79 €, mille kohta on kannatanu esitanud ka tsiviilhagiavalduse. xxx seaduslik esindaja J. T. on oma esimeses kannatanuna ülekuulamise protokollis xxx hinnanud tekitatud kahju suuruseks 84 € ja esitanud selles summas ka tsiviilhagiavalduse. Oma 30.08.2017 e-kirjas esitas kannatanu esindaja täpsustatud arvestused ja märkis, et tsiviilhagi lõplik summa on 413,20 €, mis koosneb järgnevast: puuduolevad torud 12 m x 8,0 €/m = 96 €, täiendavad kulud süüdistatava poolt tükkideks lõigatud torude kokkukeevitamiseks – 6 x elektrikeevitatavat muhvi / 7,20 €/tk = 43,20 €, torude kokkukeevitamiseks kulunud aeg – 2 inimest / 28 €/t x 4 h = 224 €. Kannatanu esindaja esitas ka xxx koondarve gaasitorude maksumuse kohta ja xxx kalkulatsiooni parandustöödega seotud kulude osas. xx esitas ka tsiviilhagiavalduse summas 413,20 €. Asja mõiste ei ole seotud selle väärtusega. Asi kuulub isikule ja on tema omandis olenemata sellest, milline on selle asja rahaline väärtus või majanduslik kasulikkus. 10 Tsiviilõigus kaitseb omandit igasuguste õigusvastaste rünnete eest ning ka kaitstava õigushüve määratluse tsiviilõigusest üle võtnud karistusõigus ei tee siin olulisi piiranguid. Vargusega on seega tegemist mistahes asja hõivamise korral. Varguse puhul ei ole alati vaja kindlaks teha varastatu täpset väärtust, samas ei saa karistusõigus varastatu rahalise väärtuse küsimusest ka mööda minna. Varastatu väärtus näitab kuriteoga tekitatud kahju suurust, seega ka kuriteo raskust ja kuriteo toimepannud isiku süü suurust. Vastavalt Tsiviilõiguse üldosa seaduse §65 on asja harilik väärtus selle keskmine turuhind. Varastatu väärtus tuvastatakse summas, mis võimaldab kahju heastamise või kohtuotsuse tegemise ajal kannatanul endale soetada varastatuga samaväärne vara. Kannatanu N. T. puuduvad esitamiseks alusdokumendid, millest nähtuks varastatud torude maksumus. Samas on kannatanu järjepidevalt hinnanud varastatut enam-vähem ühes summas ja teinud kõik endast oleneva selle tõendamiseks. Nii on ta esitanud torude maksumuse kinnitamiseks kaks erineva firma hinnapakkumist ja selgitanud ülekuulamise protokollis põhjalikult, kuidas on tsiviilhagi summa kujunenud ja millest see koosneb. Maakohus peab neid selle kannatanu püüdlusi tsiviilhagi summa kindlakstegemiseks ning tema põhjalikke selgitusi asjakohasteks ja tähelepanu väärivateks. Neid kannatanu ütlusi ei ole käesoleva kriminaalasja menetluses millegagi ümber lükatud. Süüdistatava ütlused selle kohta, et tegemist oli vanametalliga kokku 10 € väärtuses, ei ole millegagi tõendatud ja on maakohtu arvates ümber lükatud asjaoluga, et kannatanu oli nimetatud torude säilimise kaitseks üles pannud ja seadistanud valvekaamera. Kannatanu xxx on torude maksumuse kindlaksmääramiseks esitanud koondarve ning kogu tsiviilhagisumma tõendamiseks veel ka enda kalkulatsiooni tehtud tööde, nende maksumuse ja transpordikulude osas. Maakohus peab neid tõendeid olulisteks, kuid arvestab neid osaliselt. Maakohus peab antud kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi põhjendatuks järgmistes summades – puuduolevad 2 toru 96 €, elektrikeevitatavad muhvid 43,20 € ja transpordikulud 50 €, kokku seega 189,20 €. Maakohus leiab, et inimeste töö koos tööriistade ja kulumaterjaliga ei ole otseselt seotud kuriteoga tekitatud kahjuga ja seega väljamõistmisele ei kuulu. Süüdistatava väited selle kohta, et tegemist oli piiramata territooriumiga, mistõttu ei olnud aru saada, et torud kuulusid firmale ja ei olnud peremehetud, on ümber lükatud käesolevas kohtuotsuses ülevalpool nimetatud tõenditega. Riigikohus on oma 22.02.2013 lahendis kohtuasjas nr.3-1-1-106-12 ja 28.01.2010 lahendis kohtuasjas nr.3-1-1-79-09 sedastanud, et kriminaalmenetluses esitatava tsiviilhagi alus on puutumuses süüdistusaktiga piiritletava kriminaalmenetluse esemega, sest kriminaalmenetluses on võimalik esitada üksnes selline tsiviilhagi, mille aluseks olevad faktilised asjaolud on olulises osas kattuvad süüdistuse aluseks olevate faktiliste asjaoludega. Ülaltoodu alusel kuulub kannatanu N. T. tsiviilhagi rahuldamisele täielikult ja kannatanu xxx tsiviilhagi osaliselt. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §313 lg.1 p.11 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud või arestitud asjade suhtes võetavad meetmed. 11 Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et asitõenditeks selles asjas on 2 plasttoru, mis on hoiul Ida Prefektuuris ja 2 CD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures. Maakohus nõustub abiprokuröri seisukoha ja ettepanekuga selles osas, et asitõendid 2 plasttoru kuuluvad kohtuotsuse jõustumisel Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel hävitamisele ja 2 CD-plaati tuleb kohtuotsuse jõustumisel jätta Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.9 kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka muuhulgas sundraha. Vastavalt Karistusseadustiku §4 lg.3 on sama seadustiku §199 lg.1 ja lg.2 sätestatud kuriteod teise astme kuriteod. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 705 €. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtueelses menetluses ja kohtulikus menetluses oli süüdistatavale määratud kaitsjaks vandeadvokaat Irina Žurina. Maakohus peab kaitsja taotlusi kaitsjatasude osas põhjendatuiks ning mõistab kaitsjatasu kohtueelses menetluses 192 € ja kohtulikus menetluses 168 € riigituludesse välja süüdistatavalt. Kaitsja taotlust menetluskulude osaliseks jätmiseks Eesti Vabariigi kanda ei pea maakohus põhjendatuks. Põhjendus, et süüdistatava ülalpidamisel on 2 alaealist last, ei ole selline erandlik asjaolu, mis võimaldaks jätta menetluskulud riigi kanda. Pannes toime mitu kuriteoepisoodi, pidi süüdistatav arvestama ka majanduslike tagajärgedega. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 12