Obsah (7)

§ 104§ 110§ 2§ 251§ 249§ 43§ 252

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-427 Määruse kuupäev 12.03.2018 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Vjatšeslav Koguti esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 08.01.2018 käs

) § 104 lg 1 esimesele lausele tuleb riigilõivu esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda seaduse kohaselt. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. V. Kogut esitas esialgse õiguskaitse taotluses riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse (taotluse tõlge, tl 10p). Kinnipeetava V. Koguti vanglasisese isikukonto väljavõttest taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta (25.10.2017-24.02.2018, tl 15) nähtub, et tema laekumiste ja maha arvamiste pinnalt arvestatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on ebapiisav, et riigilõivu summas 15 eurot tasuda esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Kohus leiab, et riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud ning ei pea taotlust ilmselgelt perspektiivituks (

§ 104

lg 1 RLS § 60 lg 6,

§ 110lg 1 p 1, § 111 lg 1, § 112 lg 1 p 1).

Kohus vabastab Vjatšeslav Koguti

§ 110

lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 6. Kohus lähtub esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel

§ 2

lg-st 4, mille kohaselt peab kohus tõlgendama menetlusosaliste avaldusi ja lähtuma nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab esitatud taotlust selliselt, et kuna praegusel hetkel kannab kinnipeetav V. Kogut kartserikaristust Viru Vangla 08.01.2018 käskkirja nr 6-3/24-1 (tl 24-26) alusel, siis palub V. Kogut esialgse õiguskaitse korras peatada Viru Vangla 08.01.2018 käskkirja nr 6-3/24-1 täitmine vastavalt

§ 251lg 1 p-le 1.

1. V. Kogut on esitanud Viru Vanglale 15.01.2018 vaide (reg nr 6-12/32-1, tl 27-33) Viru Vangla 08.01.2018 käskkirja nr 6-3/24-1 peale. Viru Vangla 01.03.2018 vaideotsusega nr 6-12/32-4 (tl 22-23) jäeti V. Koguti vaie rahuldamata. Esialgse õiguskaitse taotluse kohtule esitas V. Kogut vaidemenetluse kestel 25.02.2018 (tl 9p). Praeguseks hetkeks ei ole möödunud kohtule kaebuse esitamise tähtaeg.
2. Seega, kuna

§ 249

lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal, on taotluse esitamise formaalsed eeldused täidetud (

§ 249lg 5).

Kohus ei välista põhivaidluse eduväljavaateid, mistõttu võtab kohus sisulise seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse vajaduse osas ning kaalub vastanduvaid huve.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

1. Kohus möönab, et kartserirežiimiga kaasnev võib ebakohasel kohaldamisel muutuda piinamiseks või tervise kahjustamiseks. Piinamise mõiste ei hõlma seaduslike karistuste kohaldamisest tulenevat, sellistele karistustele omast või nendega juhuslikult kaasnevat valu või kannatust.1 Kuigi vangistusseadusest ei tule piirangut, kui kaua võib kinnipeetav järjestikku erinevate käskkirjade alusel määratud karistuste kandmisel kartserirežiimil viibida, on ka Riigikohus leidnud, et kui kaebajale erinevate rikkumiste eest määratud kartserikaristused olid eraldivõetuna õiguspärased, ei pruugi lubatav olla nende katkematu täitmisele pööramine (RKHKo 10.10.2017 asjas nr 3-15-3133, p 18). Samas on vangla on kohustatud tagama kinnipeetava tervisliku seisundi jälgimise ja meditsiinilise abi (VangS § 52 lg 2). 1 Piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni artikkel 1 alap
2. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/12753417 2
3. Käesolevas kohtuasjas kohtule esitatud V. Koguti terviseandmetest (tervisekaardi väljavõte alates 16.01.2018 kuni 08.03.2018, tl 39-41) lähtudes saab tõdeda, et kinnipeetava V. Koguti tervislik seisund on olnud pideva jälgimise all ning vangla tervishoiutöötajad, teiste hulgas ka psühhiaater ei ole pidanud vajalikuks kartserikaristuse täitmist edasi lükata V. Koguti tervisliku seisundi tõttu. Viru Vangla on vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele viidanud 01.02.2018 raviloole nr 202 (tl 39), millest nähtub, et kinnipeetava terviseseisundit on hinnatud (psühhiaater dr L. Ermos) ning planeeritav kartserikaristusest vabastus toimub 03.04.2018-10.04.
4. Vangla selgitab vastuses kohtule veel, et kirurgiga on konsulteeritud kinnipeetava 15.02.2018 raviloo nr 206 sissekande osas ning otsustatud võimaldada kartseri karistuse kandmise ajal kinnipeetavale madratsi kasutamine kella 14.00st kuni 16.00ni (02.03.2018 ravilugu nr 216, tl 40p). Kohus ei pea seega asjas kogutud tõenditele tuginedes võimalikuks asuda seisukohale, et V. Koguti suhtes on kartserikambris P2/219 välistatud karistuse kandmine või see toob kaasa tagajärgi, mille hilisem heastamine ei ole võimalik.
5. Kohus ei pea võimaliku kaebuse perspektiivi ka selliseks, mis lubaks kohaldada esialgse õiguskaitse abinõuna vaidlustatud käskkirja täitmise peatamist.
6. Kohus nõustub, et esineb avalik huvi julgeoleku tagamiseks vanglas ja kohus ei saa esialgse õiguskaitse rakendamisega välistada käskkirjade täitmist üldse, st täitmisele pööramise tähtaja möödumise tõttu (VangS § 65 lg 6). Kinnipeetava huvid on kaitstud seeläbi, et vangla kindlustab tervise kaitse ja tagab kaebaja tervisliku seisundi jälgimise ning vajadusel katkestab kartserirežiimi, arvestades muuhulgas Riigikohtu 10.10.2017 kohtuasjas nr 3-15-3133 toodud seisukohti.
7. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus Vjatšeslav Koguti esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, kuna puudub vajadus esialgse õiguskaitse korras peatada Viru Vangla 08.01.2018 käskkirja nr 6-3/24-1 täitmine ning avalik huvi kaalub üles võimaliku riive isiku õigustesse.
8. Kohus jätab läbi vaatamata V. Koguti taotluse lülitada välja raadio, mis mängib P2 sektoris iga päev, kuna kohtute infosüsteemi kohaselt on V. Kogut esitanud Tartu Halduskohtule samasisulise kaebuse haldusasjas nr 3-18-375, mille menetlus on pooleli. Esialgse õiguskaitse taotlus peab lähtuma põhivaidluse esemest ning kohus ei pea lubatavaks käesolevas haldusasjas esialgse õiguskaitse taotlust raadio väljalülitamiseks sisuliselt läbi vaadata (

§ 43lg 1 p 3).

15. Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav (

§ 252lg 7).

(allkirjastatud digitaalselt) 3