1-16-980/30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. veebruar 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-16-980 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Ain Tali Kaitsja Arvo Suuban (määratud korras) Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid Konstantin Levtšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu KONSTANTIN LEVTŠENKO, isikukood 38106213715, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx, xxxx Karistuse kandmise algus 23.08.2015 ja lõpp 23.11.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 24.01.2018 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta KONSTANTIN LEVTŠENKO vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Konstantin Levtšenkolt menetluskuluna riigituludesse 88,80 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Arvo Suubani poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK AS), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99916700012804, selgitusse märkida: „1-16-980, Konstantin Levtšenko, menetluskulu“. 1 Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Ida-Viru Advokaadibüroo kasuks 88,80 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Arvo Suubani poolt süüdimõistetu Konstantin Levtšenko kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, Konstantin Levtšenkole ja tema kaitsjale ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud Viru Vangla esitas 29.12.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Konstantin Levtšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 19.04.2016 otsusega lühimenetluse korras tunnistati Konstantin Levtšenko süüdi KarS § 118 lg 1 p 1,7 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. KarS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistas isikut vangistusega 2 aastat 8 kuud. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 02.10.2014 otsusega mõistetud karistuse – 7 kuud vangistust – võrra mõistes Konstantin Levtšenkole liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 23.08.
4. Konstantin Levtšenkot on kriminaalkorras karistatud 5 korda, neist 4 korda vägivaldsete tegevuste eest. Varasemalt on isik toime pannud raske kehavigastuse tahtliku tekitamise, kehalise väärkohtlemise, vägivallaga varguse, mootorsõiduki ärandamise ja kelmuse. Käesolev kuritegu on raske tervisekahjustuse tekitamine, millega on põhjustatud surm. Kuritegudel ühist soodustegurit ei esine, kuid kuriteod on muutunud vägivaldsemaks ja julmemaks. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla Konstantin Levtšenko tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Konstantin Levtšenko taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla ja avaldas, et tal on töövõimetus 80% ulatuses, kuid tervis võimaldab siiski teha tööd, tal on keevitaja sertifikaat, saaks keevitajana töötada. Elama hakkab koos vanaisaga, on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ja vaatab elule teisiti, soovib elada ilma alkoholita. Selgitas, mille eest ja kuidas on saanud kolm distsiplinaarkaristust. Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et soovi osa võtta Konstantin Levtšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, ega toeta samuti nagu vangla Konstantin Levtšenko ennetähtaegset vangistusest vabastamist. 2 Kaitsja hinnangul on Konstantin Levtšenko väljavaated ennetähtaegse vabanemise korral head: tal on kindel elukoht, omab keevitaja eriala ja töökogemust ning majandusliku toimetuleku kindlustaks invaliidsuspension. Isik on läbinud ka Eluviisitreeningu ja Agressiivsuse asendamise treeningu ning on vabatahtlikult võtnud endale kohustuse alluda elektroonilisele valvele ning isegi kui tema elukohas seda valvet ei ole tehniliste probleemide tõttu võimalik rakendada, siis positiivselt tuleb tunnustada tema tahet endale selline kohustus võtta. Kinnipeetaval on küll 3 kehtivat distsiplinaarkaristust, kuid kaitsja hinnangul on need väheolulised, mis ei tohiks välistada või teha võimatuks isiku tingimisi ennetähtaega vabastamise. Kaitsja jäi seisukohale, et kohus võiks Konstantin Levtšenkot usaldada ja ta ennetähtaega vangistusest tingimisi vabastada. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja, leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, nendest neljal korral vägivaldsete tegude eest. Korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad reaalsed ning tingimuslikud karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuritegude iseloom on läinud raskemaks ja vägivaldsemaks: kui varasemalt on isikut karistatud muu hulgas kelmuse ja mootorsõiduki ärandamise eest, siis viimasena pani isik toime raske tervisekahjustuse, mille tagajärjeks oli kannatanu surm. Esmalt rõhutab kohus, et kinnipeetav ei ole vangistuse tingimustes suutnud järgida seal kehtivaid reegleid, kuna tal on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Olgugi tegemist vähese tähtsusega rikkumistega, näitab Konstantin Levtšenko käitumine, et tal puudub tõsine tahe normikuulekaks eluks. Samas kahel korral distsiplinaarkaristusena isiku kartserisse paigutamine viitab aga tõsisematele korrarikkumisele vangistuse ajal ja süvendab kahtlust isiku võimekuses ja motiveerituses tingimusteta alluda karmile korrale käitumiskontrollile allutamise ajal. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanedes elama vanaisa juurde. Tegemist on eramajaga, mis kuulub kinnipeetava emale ja ema on poja sinna elama asumiseks nõusoleku andnud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Elektroonilise valve kohaldamise võimalikkust/sobivust ei olnud selles eramajas võimalik kontrollida (majas on remont ja majaomanik viibib xxxx). Isiku lähisuhtevõrgustik on kitsas: ema elab xxxx, abielu on lahutatud, endise abikaasaga suhted puuduvad. Kinnipeetava enda sõnul on tal lastega head suhted, kuid lapsed elavad emaga. Seega positiivselt toetavaid lähedasi on kinnipeetaval vähe või puuduvad nad üldse. Samas ei saa märkimata jätta, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega suhtlemine ei aita kohtu hinnangul positiivselt kaasa kinnipeetava taasühiskonnastumisele. Kinnipeetaval puudub vabanemisel töökoht. Töökoha puudumine halvendab kohtu hinnangul tema majanduslikku toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Vaatamata 3 asjaolule, et kinnipeetaval on keevitaja kutse, võib tema konkurentsivõime tööturul osutuda problemaatiliseks, kuna isik ei valda riigikeelt ning kursustel osaleda ei soovi. Majanduslikku toimetulekut mõjutab ka asjaolu, et Konstantin Levtšenkol on tasumata nõudeid summas 32 808,55 eurot, kuid vabanemisfondis on üksnes 85,26 eurot. Kriminaalhooldaja väitel ei tegelenud isik vabaduses võlgnevuste tasumisega. Lisaks on kriminaalhooldusametnik välja selgitanud, et Konstantin Levtšenkol puudub isikut tõendav dokument. Eelnimetatud asjaolu ei võimalda isikul peale vabanemist ametlikult asuda tööle või registreeruda Töötukassas või taotleda pensioni ja/või sotsiaaltoetusi, mis omakorda halvendab isiku materiaalselt toimetulekut. Positiivseks peab kohus asjaolu, et kinnipeetav on vanglas erinevatel ajaperioodidel töötanud majandustöödel ja metallitsehhis, on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Agressiivsuse asendamise treening“. Seega on isik vangistuses viibitud aega kasutanud otstarbekalt, kuigi sotsiaalprogrammides osalemise intensiivsust peab kriminaalhooldaja mõõdukaks või isegi passiivseks. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega, ka tema eelmised kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Isiku enda sõnul tarvitas ta alkoholi igal nädalavahetusel, kuid probleemseks ta seda olukorda ei pea. Ka on Konstantin Levtšenkol varasemalt diagnoositud narkosõltuvus ja enne vangistust tarvitas ta fentanüüli süstimise teel. Kohtu hinnangul saab alkoholi tarvitamise probleemi mittetunnistamist ja narkosõltuvust pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Varasemalt oli isikul ka hasartmängusõltuvus. Kinnipeetava enda sõnul ta raha peale enam ei mängi, vastupidise kohta andmed puuduvad. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava probleemide lahendamise oskus problemaatiline, isik rikub süstemaatiliselt seadust (on 24 korda karistatud LS alusel) ja ei ole selles osas oma käitumises midagi muutnud kuigi saab oma tegude keelatusest aru. Kinnipeetav on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid pannes katseajal toime uue kuriteo, seega varasem tingimuslik karistus ei ole Konstantin Levtšenkole mõju avaldanud. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus Konstantin Levtšenkole mõistetud karistuse eesmärke veel täidetuiks, s.o puudub veendumus, et ta vabaduses käitub seaduskuulekalt ja ei pane toime uusi kuritegusid. Selliseks järelduseks annavad aluse tema varasem korduv karistatus, kuriteo vägivaldsus, vangladistsipliini rikkumine ning riskitegurina varasem alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4 Tartu Ringkonnakohtu 08.03.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
5. Jätta Viru Maakohtu
6. veebruari
7. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
8. Määrata OÜ-le Ida-Viru Advokaadibüroo Konstantin Levtšenkole määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 90 (üheksakümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 15 eurot.
9. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Konstantin Levtšenkolt Eesti Vabariigi kasuks välja 90 (üheksakümmend) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. 02.02.2018 kohtumäärus 1-16-980 jõustus 28.03.2018 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. 5