KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 5. veebruar 2018, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-6692 Tsiviilasi Z.K.i ha

) § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

1. jaanuarist 2017 on töötasu alammäär 470 eurot kuus, millest ½ on 235 eurot ning alates
2. jaanuarist 2018 on töötasu alammäär 500 eurot kuus, milles ½ on 250 eurot.

§-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

1. Elatise lahend, millega hagejalt mõisteti välja elatis, mille suurus hageja muuta soovib, on tehtud ca 10 aastat tagasi. Hageja toob esile, et tal on praeguseks tuvastatud töövõimekaotus. Kostja esitatud tõendist tuleneb, et alates
2. veebruarist 2015 kuni
3. veebruarini 2018 on hageja töövõimekaotuseks 80% (tl 32). Kohus leiab, et iseenesest töövõime osaline kaotus on selline asjaolu, mis on TsMS § 459 lg 1 järgi aluseks kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmisele. Seega tuleks kindlaks teha, kas hageja varanduslik olukord on osalise töövõime kaotuse tõttu muutunud sedavõrd, et see annab alust muuta jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust.
4. Kohtu hinnangul sõltub nii elatise alammäärast väiksemas summas väljamõistmine kui ka hagiavalduse rahuldamise ulatus sellest, millised vahendid on hageja käsutuses. Hagiavaldusele lisatud sotsiaalkindlustusameti tõendist nähtub, et hageja on saanud aprillist juunini 2017 pensioni 267 eurot 93 senti, sellest on kinnipeetud 133 eurot 92 senti (tl 12), st hageja on kätte saanud 134 eurot 1 sent. Samuti on hageja saanud puudega inimese sotsiaaltoetust 16 eurot 62 senti (tl 13). Kohus tegi järelepärimise Maksu- ja Tolliametile ning kohtule laekus teatis Z.K.i sissetuleku kohta
5. aasta kohta (tl 47). Teatisest nähtub, et Z.K. on saanud aasta jooksul pensioni 3176 eurot 31 senti, st igas kuus keskmiselt 264 eurot 69 senti. Hageja esitatud pangakonto väljavõttest ei nähtu, et hagejale laekuks muid sissetulekuid kui pension ja puudega isiku toetus. Samas nähtub pangakonto väljavõttelt, et hageja tasub kommunaalkulusid Tartu 3

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on leidnud

1. märtsi
2. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-74-16, et mõjuvate põhjuste loetelu ei ole kinnine loetelu. Kohus lähtub praeguses asjas sellest, et hageja on esile toonud ning tõendanud, et tema töövõimekaotus on 80% ning et tal on väga suur elatise võlgnevus arvestades tema enda sissetuleku suurust.
3. Riigikohus on leidnud, et elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (vt
4. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11 ja
5. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09).
6. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 7 p 1 järgi oli
7. aastal üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 130 eurot kuus,
8. aastal on selleks 140 eurot kuus. Kohus tuvastas, et hageja pensioni suuruseks on keskmiselt 264 eurot 69 senti, sellest peetakse kinni elatise võlgnevus, ta tasub selle eest üüri ning peab endale tagama ka muud eluks vajaliku, eelkõige toidu ja riided. Kohtu hinnangul tuleb lugeda, et Z.K.il on võimalik tasuda elatiseks vaid 5 eurot igale lapsele, st kokku 20 eurot. Kohus järgib käsitlust, et elatise maksmise kohustus ei tohi panna isikut olukorda, et tema käsutusse jäävad rahalised vahendid osutuvad oluliselt väiksemaks toimetulekupiiri määrast.
9. Kostja on esile toonud, et hagejal on võimalik taotleda toimetulekutoetust, mille tasumisel võetakse arvesse ka isiku makstud elatist ja n-ö kompenseeritakse tema elatiseks makstud summa. Kohus nõustub iseenesest kostjate esindaja sellise käsitlusega, kuid siiski praeguses olukorras võtab kohus arvesse ka juba tekkinud elatise võlgnevuse suuruse, mille suurus on ka keskmist sissetulekut teeniva isiku jaoks koormav. Hageja kohustus oma lastele elatist tasuda on seadusest tuleneva kohustus, kuid juba tekkinud võlgnevus ja tema võimetus teenida nii võla tasumiseks kui ka edaspidise elatise tasumiseks vastavat sissetulekut, annab kohtule aluse vähendada elatist hageja nõutud ulatuseni.
10. Kohus selgitab, et

§ 102

lg-st 1 ja lg 2 teisest lausest tuleneb, et kui vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, ilma sellega kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohtu hinnangul

§ 102

lg 2 teises lauses sisalduv sõna „ühetaoliselt“ ei tähenda, et vanema käsutuses olevad vahendid tuleb aritmeetiliselt jagada ülalpeetavate isikute (sh ülalpidaja) arvuga. Pigem tähendab see, et vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks (vt 4