Vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohus peab vajalikuks märkida, et Andrei Kudrjašov’i on siiani saanud karistusteks ainult rahalisi karistusi, mis tal on tasumata, mis omakorda suurendab isiku karistamatuse tunnet. Kuigi väärteoprotokollist nähtub, et Andrei Kudrjašov’il ei ole tööd on ta omakäeliselt kirjutanud, et asus mootorsõidukit juhtima kuna oli vaja minna tööle ning teistel ei olnud lube. Seega ilmselgelt on Andrei Kudrjašov’il olemas mingisugune sissetulek, millega tal oleks võimalik tasuda talle määratud rahatrahve. Andrei Kudrjašov teadlikult ja tahtlikult ei ole tasunud rahatrahve, mis välistab kohtu hinnangul uuesti rahalise karistuse mõistmise isikule. Kohus seisukohal, et Andrei Kudrjašov’ile mõistetud aresti ei ole võimalik asendada üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 1 viimase lause kohaselt asendatakse arest üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Andrei Kudrjašov’i ei ilmunud 24.10.2017.a toimunud kohtuistungile, mille toimumisest ta oli teadlik ning kohtul puudus võimalus välja selgitada isiku seisukoht antud asjaolus. Samuti kohtu hinnangul asendades aresti üldkasuliku tööga, ei kannaks selline karistus oma eripreventiivseid eesmärke. Vaadates karistusregistri väljavõtet (tl 11-12) ning Andrei Kudrjašov’i suhtumist kehtestatud reeglitesse ning oma tegude eest mõistetud karistustesse, on kohtul alust arvata, et asendades karistuse üldkasuliku tööga jätkaks Andrei Kudrjašov väärtegude toimepanemist. Andrei Kudrjašov’i on korduvalt karistatud erinevate liiklusalaste väärtegude toimepanemiste eest (tegu 09.11.2015.
, 14.11.2015.
lg 1, 20.01.2016.
lg 1, 07.03.2016.
lg 1 ning käesolev süüasi 22.04.2017.a), kusjuures mõned süüteod on toimepandud mõne päevase või mõne kuulise vahega. Kohus asub seisukohale, et Andrei Kudrjašov rikub sihilikult ja järjekindlalt liiklusreegleid ning jätkab süstemaatiliselt väärtegude toimepanemisi. Kohus märgib, et Andrei Kudrjašov’i näol on tegemist isikuga, kes ilmselgelt oma vastutustundetu käitumisega ei hooli teda ümbritsevast keskkonnast ja teiste inimeste elust, tervisest ja varast. Seega pole aresti asendamine üldkasuliku tööga kohtu hinnangul põhjendatud. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud Andrei Kudrjašov’i käitumises süüd välistavaid asjaolusid ning isik on süüvõimeline (sünd: 01.03.1989.a). Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 alusel isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Isik on küll kahetsenud (tl 3) kuid kohtu hinnangul ei ole tegemist karistust kergendava asjaoluga, kuna seda ei ole võimalik käsitleda siirana. Andrei Kudrjašov on oma teguviisi õigustanud (oli vaja tööle sõita, teistel polnud lube), seega on kahetsust avaldatud lootuses saavutada sedaviisi endale soodsam karistus. Kohtu hinnangul on isiku süü keskmine, menetlusalune isik ei 3 4-17-5189 ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist, isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on Andrei Kudrjašov’i varasemalt karistatud nii kriminaal- kui väärteo korras. Andrei Kudrjašov ei ole adunud, et tema tegevus on karistatav, kuna ta ei ole ühtegi rahatrahvi tasunud, seega ei ole ta tunnetanud majanduslikult enda tegevuse tagajärgi. Isik leiab õigustusi enda tegevusele ning ei soovi vastutada oma tegude tagajärgede eest. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et Andrei Kudrjašov on karistatud rahatrahvidega, mis on isikul tasumata, isik jätkab õiguskorra rikkumist, ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut talle etteheidetud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga ega üldkasuliku tööga, kergemaliigiliste karistuste mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu, kuna isik ei suuda hoiduda väärtegude toimepanemisest. Seetõttu leiab kohus, et ainuvõimalik karistuse liik on arest. Kohus peab kohaseks karistuse määraks mõista 5 päeva aresti. Kohus juhindus väärteomenetluse seadustiku § 38 lg 1, § 90 lg 1, § 107-109, § 111, § 113 sätetest. Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.