Obsah (4)
§ 422§ 63§ 68§ 76Kriminaalasi nr 1-16-4139 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2018 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 01.02.2018) Kriminaalasja number 1-16-4139
§ 422
lg 1 järgi (09.12.2015 episood); § 424 järgi (29.09.2015 episood) ja § 4231 järgi (07.09, 29.09, 09.12.2015 episoodid) ja karistuseks mõistetud
§ 63lg 1 alusel 3 aastat vangistust. Kr
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati Raldi Uibole mõistetud karistust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust.
§ 68lg 1 alusel 1
(4)loeti Raldi Uibo karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 09.12.2015-17.02.2016, s.o 2 kuud 8 päeva. Ärakandmisele kuulus 1 aasta 9 kuud 22 päeva vangistust. Kandmisele kuuluva karistuse alguseks loeti 06.10.2016, mil kohus tühistas elektroonilise valve, millega oli vahistamine asendatud ja valis taas tõkendiks vahistamise. Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-4139 tühistati Harju Maakohtu 06.10.2016. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-16-4139 osaliselt. Kohus tühistas otsuse Raldi Uibole
§ 422
lg 1, § 424 ja § 4231 järgi kvalifitseeritud kuritegude eest
§ 63
lg 1 alusel
§ 422lg 1 järgi mõistetud karistuse osas.
Kohus mõistis Raldi Uibole
§ 422
lg 1, § 424 ja § 4231 järgi kvalifitseeritud kuritegude eest
§ 63
lg 1 alusel raskeima seadusesätte, s.o
§ 422lg 1 järgi karistuseks 3 aastat 9 kuud vangistust. Kr
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, st 2 aasta 6 kuuni.
§ 68
lg 1 alusel arvati mõistetud karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg 09.12.201517.02.2016, s.o 2 kuud 8 päeva. Muus osas jäi Harju Maakohtu otsus muutmata. Kohtuotsus jõustus 04.04.2017. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 06.10.2016 ja lõpeb 28.01.2019.
§ 76
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval elektroonilise järelevalvega 28.05.2017 ning ilma elektroonilise järelevalveta 12.01.
- Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Raldi Uibo vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Raldi Uibo tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustus Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta isiku vabastamist. Raldi Uibo avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Vanglas on ta enda probleemidega tegelnud, üritanud muuta suhtumist ühiskonnanormidesse sobivaks. Ligi aasta on ta käinud psühholoogi vastuvõttudel, et parandada lähisuhteid ja ohjeldada impulsiivsust. Impulsiivsust pidas Raldi Uibo iseloomuveaks, mida annab parandada. Vägivallategusid Raldi Uibo kahetses ja lisas, et kavatseb edaspidi reeglitest kinni pidada ja seaduskuulekalt elada. Vanglas on ta veel käinud vabakuulajana inglise ja vene keelt õppimas, läbinud „Eluviisitreeningu“, käinud leerikoolis kirikus. Ta on teinud järelduse, et alkoholi ja narkootikume tarvitada ta ei tohi. Ka lapse sünd on tema suhtumist väidetavalt muutnud. Viimase kuriteo toimepanemise ajal ootas elukaaslane last, laps sündis 24.04.
- Praegu ei ole kindel, kas kooselu lapse emaga pärast vabanemist jätkub. Elama soovib Raldi Uibo minna esialgu vanemate juurde. Töökoht on olemas isa juures, kus asus tööle logistikuna juba
- Ka õpingute jätkamise peale on Raldi Uibo mõelnud. Kinnipeetav avaldas, et ta on varem kahel korral olnud elektroonilise järelevalve all ning selgitas, kuidas need kulgesid. Vanglas oli viimane rikkumine eelmise aasta kevadel. Raldi Uibo arvas, et ärakantud karistuse pikkus toimepandud teo eest, on kohane. Oluline on kinnipeetava arvates see, kuidas inimene seda vanglas olemist kasutab, kuidas suudab end parandada ja muuta. Raldi Uibo kahetses, et oli nii hooletu liikluses mitmel korral ja selle tagajärjel hukkus inimene. Vabanemisel on ta valmis alluma kõikidele kriminaalhooldusnõuetele, soovib asuda tööle ja olla oma lapsele hea isa. Kaitsja esitas kohtule garantiikirja Raldi Uibo töökohast, iseloomustuse OÜ-st Falston ja perekonnaseisuameti tõendi lapse kohta. Kaitsja märkis, et prokuröri arvamusest ei nähtu, 2
(4)miks ta ei toeta vabastamist ja ka seda ei nähtu, kas ta on suhelnud asja lahendanud prokuröriga. Kaitsja lisas, et prokuröri ja vangla arvamus ei ole kohtule otseselt siduv. Kaitsja avaldas, et Raldi Uibo minevik on kirju, kuid iseloomustusest nähtub, et isik saab aru oma tegudest ja analüüsib oma käitumist, kuid samas on ohtlikkuse protsent uusi kuritegusid toime panna ikka suur. Vastuseks küsimusele kas kantud poolteist aastat on selline karistus, mis on objektiivne inimelu kaotuse eest selgitas kaitsja, et selline tegu jääb nagunii süüdimõistetu südametunnistusele ja ka pikem karistus ei aitaks inimest enam tagasi saada. Raldi Uibo on endaga tegelenud vanglas, läbinud programme, püüdnud ennast inimesena taastada ja lunastada süü ühiskonna ees. Kaitsja arvas, et võib-olla oleks mõistlikum Raldi Uibo vabastada, et ta saaks tööle hakata, suhelda oma lapsega, pidada peret üleval. Erilisi tervisehädasid Raldil ei ole. Eelmise katseaja ta läbis, tagasi vanglasse ei saadetud. Kaitsja palus kohtul anda inimesele võimalus vabaduses elu ja tööd jätkata. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Raldi Uibo temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused Raldi Uibo tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt esineb Raldi Uibo puhul mitmeid riske, mis tulenevad tema isiksuseomadustest, varasemast elukäigust ning käitumisest. Raldi Uibo riskikäitumisega on käesoleva karistuse kandmise ajal tegeletud. Raldi Uibo on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, osalenud leeritunnis ning omandanud üldharidust. Kinnipeetava selgituse kohaselt on ta korranud inglise ning vene keele tundides varasemalt õpitut. Regulaarsed kohtumised toimuvad Raldi Uibo soovil ka psühholoogiga. Kinnipeetava hinnangul on ta tänaseks päevaks mõistnud, millisel viisil on tal vajalik oma käitumist muuta. Praegu on Raldi Uibol üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis mõisteti karistuse kandmise ajal Tallinna Vanglas 15.06.2017 vanglaametniku korraldustele mitteallumise eest. Distsiplinaarkaristuse olemasolu näitab kohtu arvates mõningast vastuseisu kehtestatud reeglite täitmisele. Vabanemise korral soovib Raldi Uibo asuda elama vanemate juurde. Enne vangistust elas Raldi Uibo koos elukaaslasega üürikorteris. Kinnipeetava selgituse kohaselt ei ole veel kindel, kas kooselu vabaduses jätkatakse. Kuriteo toimepanemise ajal ootas Raldi Uibo elukaaslane last, kes sündis 24.04.2016. Töökoha logistikuna garanteerib Raldi Uibole isa oma ettevõttes. Kinnipeetava selgituse kohaselt töötas ta samas ettevõttes juba 2011 aastast. Vaatamata eeltoodud positiivsetele asjaoludele (individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevuste läbimine, karistusest järelduste tegemine ning head vabanemisjärgsed elutingimused), leiab kohus, et tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole võimalik eelkõige tulenevalt Raldi Uibo varasemast elukäigust, tema isikust ning toimepandud kuriteo asjaoludest. Raldi Uibot on kriminaalkorras karistatud kokku neljal korral, üks karistus on praeguseks kustunud. Vanglas kannab ta karistust teist korda. Varasemad karistused on mõistetud varguste, väljapressimise, joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise, narkootilise aine suures 3
(4)koguses ebaseadusliku omandamise, kehalise väärkohtlemise ja süütamise eest. Seega suure hulga erinevate süütegude eest, mille eest mõistetud karistused, sealhulgas reaalne vangistus, ei ole avaldanud soovitud mõju, ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesolevat karistust kannab Raldi Uibo inimese surma põhjustamise eest liiklusnõuete rikkumise tõttu ja joobes ning juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest. Süüdimõistetule on antud korduvalt erinevaid võimalusi oma eluviisi muutmiseks, kuid ta ei ole neid ära kasutanud. Kohus ei ole veendunud, et ka praeguseks ärakantud vangistus vajalikke muutuseid kaasa oleks toonud. Raldi Uibo varasemast elukäigust nähtub, ei kriminaalhooldusel on ta olnud varem juba kahel korral. Viimati vabastati ta Tartu Maakohtu 04.04.
- a määrusega kriminaalasjas nr 1-0810171 tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega 6 kuuks. Kuigi Raldi Uibo täitis katseajal elektroonilise valve tingimusi hästi, ei kulgenud ülejäänud katseaeg siiski rikkumisteta. Ka käesolevas kriminaalasja menetluse ajal oli Raldi Uibo allutatud elektroonilise järelevalve alla, kui tema suhtes kohaldatud tõkend asendati elektroonilise järelevalvega 6 kuuks. Seegi periood ei möödunud rikkumisteta, probleeme esines liikumise ajakava korrektse täitmisega. Eelnev käitumine näitab, et isik ka ei ole võimeline või ei soovi alluda kehtestatud reeglitele ja seda ka olukorras, kus rikkumistest otseselt tuleneb tema võimalik vabaduse piiramine. Raldi Uibo suhtumine talle mõistetud karistuste täitmisse, sellega kaasnevatesse kitsendustesse ja laiemalt ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse on norme eirav, mis lõpuks on kaasa toonud raskeima tagajärje, s.o teise isiku surma. Ka Raldi Uibo käitumine vangistuse ajal ei kinnita, et vajalikud muutused süüdimõistetu arusaamades ja valmiduses enda käitumist reeglitele vastavalt korrigeerida, oleksid saabunud. Tal on kehtiv distsiplinaarkaristus keelatud suhtlemise lõpetamise korraldusele allumatuse eest. Kohus nõustub kaitsja avaldatuga, et ka kogu karistusaja ärakandmine ei pööra tagasi saabunud tagajärge ega too tagasi hukkunud inimest, kuid vaid sellest tulenevalt ei saa kaaluda isiku vabastamist või mittevabastamist. Ennetähtaegne vabastamine on oma sisult siiski süüdimõistetule kohaldatav soodustus, milleks peaksid esinema erandlikud või vähemalt isikut positiivselt iseloomustavad asjaolud. Käesolevalt selliseid erandlikke asjaolusid ei esine ja paraku kaalub negatiivne üle isiku vabastamist toetavad positiivsed asjaolud. Eelneva põhjal jätab kohus Raldi Uibo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg
- /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
(4)