4-17-5702/2

4-17-5702 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2017,Tallinn Väärteoasja number 4-17-5702 (2316,17,006779) Kohtunik Märt Toming Tõlk Ülle Kasemaa, Maksim Tšurkin Väärteoasi Liiklusseaduse § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 ettenähtud väärteod Mykhailo Komisaruk, ik 38511200327, Ukraina kodanik, elukoht: xxxx. Triinu Riigor, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON
2. Mykhailo Komisaruk süüdi tunnistada LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks arest 10 (kümme) päeva.
3. Lõpetada väärteomenetlus Mykhailo Komisaruki süüdistuses LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
4. Mõistetud arest 10 päeva tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinnas. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 18.02.
5. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 14.12.
6. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 1 01.10.2017 koostatud väärteoprotokollist nr AB1541229 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 01.10.2017 kell 02:47 peeti Tallinnas Aia tn 7 juures kinni sõiduk, mida juhtis Mykhailo Komisaruk, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,71 mg/l. Samuti juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, juhtimisõigus on taastamata alates 29.11.
7. Sellise käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 3 ja § 90 lg 1 p 1 sätestatud keeldusid ja kohustusi ning pani toime LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 ettenähtud väärteod. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollis märgitud süüdistused on arusaadavad ja tunnistab end süüdi osaliselt. Tunnistab et sõitis, kuid juhtimisõigus on olemas. Oli alkoholi tarvitanud. On juhtimisõigus olemas, sest luba anti välja ARKis. Karistusena võeti juhtimisõigus ära tükk aega tagasi. Võeti ära kaheks kuuks. Otsuse sai kätte, ei mäleta mille eest karistati. Kui näidati otsust 05.05.2015, siis tõesti võeti ära 6-ks kuuks. Tegelikult oli ta peateel ja liiklusõnnetuses süüdi ei olnud, see oli tõesti Vormsi tänaval. Juhiloa andis ARKi ära, on tagasi saanud. Teooriaeksamit teinud ei ole. Kui tähtaeg möödus, sai uue juhiloa. Liiklusõnnetuse eest määrati trahv 1200 eurot, mille tasus ära, mingit juhtimisõiguse äravõtmist ei ole olnud. On varem vahepeal kinni peetud ja esitab kiirmenetluse otsuse 19.03.2016, mille kohaselt on karistatud kiiruse ületamise eest, kuid juhtimisõiguse puudumise osas etteheiteid ei tehtud. Kuna tasus kohtutäituri vahendusel, siis maksis suurema summa, kuid trahv on tasutud. Küsitud karistuse kohta ei oska öelda, nagu kohus otsustab. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kuigi menetlusalusel isikul 01.10.2017 mootorsõiduki juhtimisõigust ei olnud, kuid väärteoprotokollis on süüdistus valesti esitatud, siis kohus ei saa väljuda väärteoprotokollis märgitud süüdistuse raamidest, tuleb kohtuvälisel menetlejal osaliselt, so LS § 201 lg 2 osas loobuda süüdistusest ja menetlus selles osas lõpetada. LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemine on tõendatud, süüdistus on esitatud õigesti ja isikule tuleb määrata karistus. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalusel isikul tuvastati selline kogus alkoholi organismis, et ainult laiendmääramatus päästis kriminaalkaristusest, samuti on teda korduvalt karistatud KarS § 424 järgi, nii tingimisi vangistusega, üldkasuliku töö tundidega, siis ei ole need karistused soovitud mõju avaldanud, ta on jätkanud süütegude toimepanemist,. Rahatrahv ei ole eesmärki saavutanud, karistus peab isikut sundima loobuma süütegude toimepanemisest, kuid isik on jätkanud süütegude toimepanemist. Seetõttu tuleb kohaldada isiku vabadusega seotud karistust, so arest 12 päeva. Määrata karistust kandma koheselt. Kuivõrd kohtuväline menetleja loobus kohtulikul arutamisel menetlusaluse isiku süüdistusest LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises, siis lõpetab kohus selles osas menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel menetlust jätkamata. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, sh indikaatorvahendi kasutamise protokolli, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja väljatrükki; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust; sõiduki hoiukohta teisaldamise akti ning karistusregistri andmeid, samuti kuulanud ära menetlusaluse isiku ütlused asub seisukohale, et menetlusalusele isikule LS § 224 lg 2 järgi inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Väärteoprotokolli kohaselt süüdistatakse menetlusalust isikut ka LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises, s.o mootorsõiduki juhtimises isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Väärteotoimikus leiduva tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 01.10.2017.a kell 03.03 kuni 03.08 menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 EST nr ARDF-0051 (taatlemistunnistuse nr TTRC-17-00116). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,76 ja 0,76 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/-0,05 mg/l menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõpptulemus 0,71 mg/l. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja Michel Ivanov, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Puutuvalt süüteokoosseisu peab kohus 2 vajalikuks märkida, et vastavalt LS § 69 lg 3 sätetele ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,71 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu. Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine saab olla toime pandud vaid teadlikult ja tahtlikult. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra 0,71 mg/l, mis on kriminaalsele joobele lähedane, siis pidi menetlusalune isik kohtu arvates täiesti kindlalt teadma oma juhile keelatud seisundit nii teadmise, enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt, kuid sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Seejuures on menetlusalune isik väärteo toimepanemist ka tunnistanud. Seega on süütegu toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu ja sellega pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. Karistuse mõistmine LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Kuivõrd LS § 224 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust, s.o rahatrahvi või juhtimisõiguse äravõtmist. Kuivõrd menetlusalusel isikul juhtimisõigus senini puudub, kuivõrd menetlusalune isik ei ole seda taastanud, ei ole võimalik temalt põhikaristusena juhtimisõigust ära võtta. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning karistuseks on mõistetud vangistus, mis on ühel juhul asendatud ÜKT-ga ja millest teisel juhul KarS § 74 lg 1 alusel täielikult tingimisi vabastatud käitumiskontrolliga. Samas ei ole ei käitumiskontroll ega vangistuse asendamine üldkasuliku tööga oodatud mõju avaldanud. Antud juhul on menetlusalune isik toime pannud samalaadse liiklusalase väärteo ning nagu eelnevad karistusandmed näitavad, siis eelnevad karistused ei ole soovitud mõju avaldanud ja isik jätkab samalaadsete liiklusalaste süütegude toimepanemist. Seejuures on menetlusalust isikut karistatud liiklusalase väärteo toimepanemise eest ka rahatrahviga, kuid ka see mõjutusvahend teda õiguskuulekusele ei sundinud. Menetlusaluse isiku suhtes on ära proovitud kõik menetlusalust isikut säästvad mõjutusvahendid, kuid need on jäänud tulemuseta. Seejuures nähtub väärteoasja materjalidest, et menetlusalusel isikul puudub ka töine sissetulek, mistõttu ei oleks ka rahatrahv karistusena täidetav ega ka mingit mõju avaldav. Seega tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Hinnates süü suurust LS § 224 lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Menetlusalusel isikul tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,71 mg/l kohta. Arvestades sellist näitu juhib kohus tähelepanu asjaolule, et vaid 0,04 mg/l suurema näidu korral oleks olnud tegemist juba kuriteoga ning sellele oleks järgnenud kriminaalkaristus. Seega võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on maksimaalne. Taoline asjaolu tingiks karistuse mõistmise sanktsiooni keskmist määra ületavas määras. Samas leiab 3 kohus, et kuivõrd kehtivate karistusandmete kohaselt ei ole menetlusalust isikut varem arestiga karistatud, siis võib esimesel korral mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Süü suusrust arvestades ei pea kohus aga võimalikuks karistust mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra või alammäära lähedases määras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4