Obsah (7)

§ 76§ 75§ 199§ 202§ 184§ 64§ 68

1 Kriminaalasi nr 1-16-852 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. märts 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-852 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enj

§ 76

lg 5, 78 p 2 määrata Vadim Kisljakovile katseaeg pikkusega 6 kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada Vadim Kisljakovi katseajal järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Vadim Kisljakovi katseajal järgima

§ 75

lg 2 p 2,21,4,7 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; - mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased. Määrata Vadim Kisljakov kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Vadim Kisljakov karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.02.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vadim Kisljakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vadim Kisljakov kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 31.08.2016 otsusega nr 1-16-852 mõistetud karistust, mille kohaselt ta mõisteti süüdi

§ 199

lg 2 p 7,8,9 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat, mõisteti süüdi

§ 202

lg 2 p 2 järgi ja karistati vangistusega 5 kuud ning mõisteti süüdi

§ 184

lg 1 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat.

§ 64lg 1 alusel suurendati mõistetavatest üksikkaristustest raskemat, mõistes liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati Vadim Kisljakovile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati eelvangistus karistusaja hulka, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg: 20.03.2015-21.03.2015 (2 päeva), 23.03.2015-24.03.2015 (2 päeva), 27.03.2015-28.03.2015 (2 päeva), s.o kokku 6 päeva. Vadim Kisljakovil kuulub ärakandmisele 2 aastat 3 kuud 24 päeva vangistust. Vangistuse algust arvestatakse Vadim Kisljakovil alates 15.03.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4 korral, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Käesolevat karistust kannab isik narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, süstemaatiliste varguste (grupis, sissetungimisega) ning süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise eest. Varasemalt on isik toime pannud varguse, röövimise, süütamise, kuritegelikul teel saadud vara käitlemise ja narkokuriteo. Röövimisel isik ise vahetult vägivalda ei kasutanud, vaid abistas kuriteokaaslasi. Kuriteod on muutunud ühiskonnaohtlikumaks ja nendega on taotletud suuremat tulu. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on puudulikud sotsiaalsed ja toimetuleku oskused, prosotsiaalse võrgustiku puudumine ning mõjutatavus. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning toimunud on vestlused psühholoogiga teemadel enesekehtestamise oskus, valiku tegemine ja valikule kindlaks jäämine. Ajavahemikus 3 01.11.2017-11.12.2017 töötas ta majandustöödel üldkasutatavate ruumide koristajana ning ajavahemikus 01.09.2017-07.11.2017 osales Ida-Viru Kutsehariduskeskuse kaudu poolautomaatkeevitaja eriala õppes, kuid seoses avavanglaosakonda paigutamisega ta õpinguid jätkata ei soovinud. Alates 07.11.2017 kannab kinnipeetav karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas ning töötab alates 11.12.2017 väljaspool vanglat xxxx. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat ning kanda jääb tal veel enam kui 3 kuud vangistust. Kinnipeetav soovib elama asuda xxxx aadressil xxxx. Projektijuht on 03.01.2018 kinnitanud, et isikule on koht keskuses broneeritud. Isikule eraldatakse üks tuba suurusega 12 m
2. Elanikega sõlmitakse tähtajaline majutusteenuse leping pikkusega 6 kuud, erandkorras kuni 1 aasta. Lepinguliseks kohustuseks on sisekorraeeskirjade täitmine. Kohapeal teostatakse pistelist kontrolli sõltuvust tekitavate ainete tarvitamise suhtes. Enda sõnul omab isik 8 klassi haridust. Ta on Töötukassa kaudu läbinud 300 tunnise keevitajakoolituse. Kinnipeetav eelistab töötamist, et vabanemiseks raha koguda. Isiku riigikeele oskus on hinnatud A1-tasemele. Enne käesolevat vangistust töötas isik mitteametlikult. Enne eelmist vangistust töötas ta Viru Keemia Grupis 2 kuud hooajatööl. Vangistuse jooksul on kinnipeetav olnud tööga hõivatud. Vabanedes on isikul võimalik tööle asuda xxxx (garantiikiri olemas). Kuritegusid on isik toime pannud materiaalse kasu saamise eesmärgil. K-Raha andmetel on kinnipeetaval seisuga 15.01.2018 tasumata rahalisi nõudeid 2469 eurot, vabanemisfondis on 133 eurot. Kinnipeetava sõnul kuuluvad tema suhtlusringkonda vaid vend, kellega ta suhtleb telefoni teel ja üks hea sõber. Kinnipeetav on suunatud ka Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatavale tugiisiku teenusele, et luua uusi toetavaid suhteid. Tema suhtlusringkonda kuuluvad valdavalt kriminaalse taustaga isikud, kellega ta on enda sõnul suhted katkestanud ning ei kavatse suhtlust jätkata ka vabanedes. Kuriteod on toime pandud grupis, mis kinnitab mõjutatavust. Toimepandud korduvad kuri- ja väärteod viitavad riskivale ja hoolimatule elustiilile. Vangla meditsiiniosakonna andmetel isikul alkoholisõltuvust diagnoositud ei ole. Isik tarvitas varem alkoholi koos sõpradega igal nädalavahetusel, viimati enne vangistust. Varasem kuritegu (röövimine) oli toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav teadvustab alkoholi tarvitamise mõju käitumisele ja näeb seost kuritegevusega. Enne eelmist vangistust oli isik tarvitanud kanepit, alates
3. eluaastast iga päev, vahel tarvitas sõpradega pidudel ka amfetamiini ja ecstasyt. Vanglas diagnoositi sõltuvus, kuid kinnipeetava sõnul temal sõltuvust ja vajadust narkootikumide järgi ei ole ning ta ei nõustunud ka raviga. Vanglast vabanemise järel jätkas isik meditsiiniosakonna andmetel kanepi suitsetamist umbes 1 kord nädalas 1 suits, viimati enda sõnul
4. aastal. Kinnipeetav ei näe tulevikus probleeme narkootikumide tarvitamisega. Ühel korral on isik toime pannud vägivaldse kuriteo. Igapäevases käitumises vägivalla ilmingud puuduvad. Käitumises esineb impulsiivsust, sest isik otsustab hetkeemotsiooni ajel tagajärgedele mõtlemata, korrates vigu. Tuleviku eesmärkideks on kinnipeetav seadnud keevitaja eriala omandamise ning välismaale elama/tööle asumise. Subkultuuriliste väärtuste aktsepteerimisele viitab protestiks toidujagaja vastu toidust keeldumises osalemine (2016.a - esialgu pigem kaaslaste mõjul). Käesoleval hetkel subkultuurilised ilmingud puuduvad. Vanglateenistuse ametnikega suhtlemisel probleeme ei ole. Kriminaalhooldusel ei ole kinnipeetav olnud. Vanglast vabanemise järel üritas isik õiguskuulekalt elada, kuid raskuste tekkimisel valis kriminaalsed vahendid probleemide lahendamiseks, nõustudes narkokuritegu toime panema. Kinnipeetav on motiveeritud õiguskuulekusele, mille saavutamine on reaalne, kui isik jätkab ka vabanemisjärgselt tugiteenusel osalemist. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt 4 järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 61%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 40%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava Vadim Kisljakovi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Vadim Kisljakov tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata talle, tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks mitte vähem kui 6 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Vadim Kisljakovile

§ 75lg 2 p 2,21,4,7 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et rahvastikuregistri andmetel kinnipeetaval lähedasi ei ole, ema on surnud. Kinnipeetaval puudub toetav lähivõrgustik. Arvestades kinnipeetava korduvat kriminaalkorras karistatust võib eeldada, et tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Vadim Kisljakov on vabanemisjärgseks elukohaks märkinud xxxx (xxxx). Keskuses on võimalik ajutiselt tähtajalise lepingu alusel elada kokku 12 vanglast vabanenul isikul. Igale kliendile eraldatakse üks tuba suurusega 12 m2. Toad on lukustatavad. Lisaks on elanike kasutuses ühiskasutuses olevad ruumid (puhkeruum, köök ja pesuruum). Keskus on remondijärgus. Osad toad on käesolevaks ajaks remonditud, osad vajavad veel remonti. Keskus asub xxxx. Sotsiaaltöötaja R K sõnul on osad elanikud pidanud lahkuma seetõttu, et pole suutnud kinni pidada kodukorra tingimustest mitte tarvitada sõltuvusaineid. Xxxx juhataja M V on 03.01.2018 saatnud e-maili teel kinnituse selle kohta, et Vadim Kisljakovile on koht keskuse xxxx broneeritud. Kinnipeetava rahvastikuregistrijärgne aadress on xxxx. Vadim Kisljakovil puudub vabanemisjärgne töökoht. Pole teada, kes saaks vajadusel kinnipeetavat moraalselt või materiaalselt toetada. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Vadim Kisljakov tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll mitte vähem kui 6 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Vadim Kisljakovile

§ 75lg 2 p 2,21,4,7 sätestatud kohustused.

Vadim Kisljakov ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Vastab tõele, et ainus lähedane isik, kellega ta suhtleb, on vend Sergei Kisljakov, kelle andmed peaksid vanglal olema. Ema on surnud. Hiljuti sai ta teada, et isa suri eelmisel aastal

1. mail. Tal ei ole mingit narkosõltuvust, teda võis pidada juhutarvitajaks. Ta saab aru, et kui kohus ta vabastab, siis xxxx ei tohi tarvitada mingeid sõltuvusaineid. Ta on juba 25 aastane ja peab oma elu korda saama. Varem elas vend xxxx lastekodus, nüüd elab xxxx. Vend saab xxxx
2. aastaseks. Ta soovib, et kohus annaks talle võimaluse. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Vadim Kisljakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Vadim Kisljakovi ennetähtaegset vabastamist.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vadim Kisljakovi võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ning seda vaatamata sellele, et kinnipeetavat on 4 korral kriminaalkorras karistatud ning vangistuses viibib ta teist korda. Kinnipeetava käitumist vangistuses võib 5 käesoleval ajal pidada nõuetekohaseks. 30.05.2017, kui kohus arutas kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla ning jättis ta vabastamata, on kohtumääruses märgitud, et kinnipeetav ei ole jõudnud osaleda taasühiskonnastavates tegevustes ning et tal on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav vangistuses läbinud sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning toimunud on vestlused psühholoogiga erinevatel teemadel. Samuti puuduvad kinnipeetaval käesoleval ajal kehtivad distsiplinaarkaristused. Alates 07.11.2017 kannab isik karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et Vadim Kisljakov on praeguseks astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Ajavahemikus 01.11.2017-11.12.2017 töötas kinnipeetav majandustöödel üldkasutatavate ruumide koristajana ning alates 11.12.2017 töötab ta väljaspool vanglat xxxx, mis on esitanud ka tõendi, et nad on nõus võtma Vadim Kisljakovi tööle xxxx ametikohale ka peale tema ennetähtaegset vabanemist, garanteerides talle vähemalt miinimumpalga. Tööandja on kinnipeetavaga rahul. Seega on kinnipeetaval vabanemisel olemas garanteeritud töökoht ning sellest tulenevalt ka regulaarne sissetulek, mis aitab hoiduda materiaalse kasu saamise eesmärgil kuritegude toimepanemisest. Vabanemisel soovib isik elama asuda aadressile xxxx, kus asub xxxx majutusüksus. Selle juhataja M V on 03.01.2018 kinnitanud, et Vadim Kisljakovile on koht keskuses broneeritud. Kuna keskuses teostatakse pistelist kontrolli sõltuvusainete tarvitamise suhtes, siis aitab see kohtu hinnangul isikul vabanemisel hoiduda alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest. Samuti aitab sõltuvusainetest hoidumisele kaasa kinnipeetavale käitumiskontrolli ajaks

§ 75

lg 2 p 2,21 sätestatud kohustuste, s.o mitte tarvitada alkoholi ning mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, määramine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt ei ole isik varem kriminaalhooldusel olnud. Kohtu hinnangul tuleks Vadim Kisljakovile anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on suuteline kandma allesjäänud karistusaja ära vabaduses kriminaalhooldusametniku järelevalve all.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus Vadim Kisljakovile katseaja ja käitumiskontrolli pikkusega 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest ning paneb talle katseajaks

§ 75lg 2 p 2,21,4,7 sätestatud kohustused.

Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus leiab, et antud juhul oleks vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise ja käitumiskontrolli nõuetele allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik