Obsah (4)

§ 651§ 45§ 65§ 41

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-16-2332 Otsuse kuupäev 22. veebruar 2018 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi V.A.i kaebus Tallinna Vangla vastu kinnipida

) § 45 lg 1 sätestab, et kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseaduse (alates 01.07.2015 ehitusseadustiku) alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse.

§ 651lg 1 alusel laienevad eeltoodud nõuded ka kartserile.

Alates 06.07.2015 eluruumile esitatavad nõuded kehtestati majandus- ja taristuministri 02.07.2015.a määrusega nr

1. Enne seda kehtisid eluruumidele Vabariigi Valitsuse 26.01.1999.a määrusega nr 38 kehtestatud nõuded. Määruste sisu langes põhiosas kokku. Määrused nägid ette järgmist: 4 - eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning köögil peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumide tuulutamiseks ning tagab nendes piisava loomuliku valgustuse. Kuni 05.07.2015 ei tohtinud akna ja põranda pindala suhe olla väiksem kui 1:8; - eluruumis peab olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse; - eluruum peab olema varustatud klosetiga (alates 06.07.2015 tualetiga) või selle puudumisel kloseti (tualeti) kasutamise võimalusega samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal; - õhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18°C, lubatav temperatuuri ülempiir tuleb määrata Eestis kasutatavate sisekliima normide alusel; - õhu niiskus eluruumis peab olema piires, mis ei kahjusta inimeste tervist, väldib veeauru kondenseerumist ning ei tekita niiskuskahjustusi. Eluruumi siseõhu optimaalne niiskus on 40-60 protsenti.
2. Kaebaja on teinud mitmeid etteheiteid kinnipidamistingimustele, kuid ei ole nende kohta konkreetseid tõendeid esitanud. Kaebaja tugines „Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee“ raportile, mis koostati ajavahemikul 30.05.2012 - 06.06.2012 toimunud külastuse kohta (kättesaadav CPT kodulehelt aadressil www.coe.int/en/web/cpt/home, edaspidi CPT raport). Raporti punktides 56 ja 57 on öeldud, et Tallinna Vangla kartserikambrites oli halb ventilatsioon ja väga vähene loomuliku valguse pääs kambrisse. Kinnipeetavate sõnul on talvel kambrites äärmiselt külm. Jalutusboksideks on väikesed karedate seintega kuubid, kus ei ole varjualust ega mingit muud varustust. Kaebaja tugines ka õiguskantsleri seisukohtadele. Õiguskantsleri 09.07.2014.a kontrollkäigu kokkuvõtte (kättesaadav õiguskantsleri kodulehel www.oiguskantsler.ee) punktis 4.1.1 on märgitud, et õiguskantsler soovitas eemaldada valgustusolude parandamiseks K hoone akendelt kõik metallkatted. Samas on märgitud, et kambrite kunstlikku valgustust on parandatud. Vastustaja tugines õiguskantsleri 16.02.2015.a vastusele nr 7-4/150212/1500742 (kättesaadav samas). Selles on muuhulgas käsitletud tingimusi kartserihoone kambris nr
3. Dokumendis on öeldud, et 12.02.2015 kella 14.20 paiku oli kambris nr 73 suletud uksega ca 1,5 m kõrguselt mõõdetuna õhuniiskus 47,4% ja õhutemperatuur 18,7 ºC. Ruumis oli kunstliku valguse allikas, loomuliku valguse ligipääsu ruumi takistasid akendele paigutatud tihedad trellid. Ruumis olev küttekeha oli soe. Kohus märgib, et vastustaja esitas vastuses kaebusele põhjalikud andmed kaebaja kinnipidamistingimuste kohta. Kaebaja esitas pärast selle kättesaamist kohtule omapoolse avalduse, milles ta vaidlustas vastustaja väited ventilatsiooni ja jalutusbokside osas. Kohtu hinnangul saab selle põhjal eeldada, et muudele vastustaja esitatud andmetele kaebajal vastuväiteid ei ole (HKMS § 60 lg 4).
4. Kambrite 83, 86 ja 87 osas nõustus kaebaja sellega, et nendes kambrites oli loomulik ventilatsioon (tl 77). Tõendatud ei ole kaebaja väide, et kambrites 73, 75, 77 ja 89 puudus ventilatsioon. Fotod (tl 84-85, 93-94) näitavad, et nendes kambrites oli olemas loomulik ventilatsioon - akna küljes paiknev tuulutusava, mida kaebaja sai ise avada. Põhjendatud ei ole kaebaja etteheide, et osades kambrites puudus sundventilatsioon. Õigusaktid ei näe ette sundventilatsiooni (mehhaaniline ventilatsioon, näiteks ventilaator või 5 ventilatsiooniagregaat) nõuet ning sellist ventilatsiooni ei ole üldiselt teadaolevalt enamuses eluruumides. Kuna kõigis vaidlusalustes kambrites oli olemas loomulik ventilatsioon ja kaebaja sai värske õhu juurdepääsu kambrisse ise reguleerida, siis ei ole vastustajale ette heidetav see, kui kambrites oli umbne.
5. Kohtu hinnangul puuduvad tõendid selle kohta, et kambrite kunstlik valgustus ei vastanud õigusaktide nõuetele. Vastustaja kirjeldas üksikasjalikult, kuidas oli korraldatud kambrite kunstlik valgustus, kaebaja ei ole seda omapoolsete konkreetsete andmetega ümber lükanud. Kohtul puudub põhjus kahelda, et kambrite piisav kunstlik valgustus oli tagatud. Puudustele kunstlikus valgustuses ei ole viidatud ka õiguskantsleri seisukohtades või CPT raportis. Põhjendatud võib olla kaebaja väide, et ruumide aknad ei olnud piisavad otsuse punktis 6 toodud nõuetele vastava loomuliku valgustuse tagamiseks. Sellele puudusele on viidanud CPT ja õiguskantsler. Kohtupraktika põhjal on sellises olukorras vastustajal kohustus tõendada kambri nõuetekohasust (Riigikohtu lahendi 3-3-1-55-16 p 10-11 ja selles viidatud lahendid). Vastustaja esitatud fotod ei tõenda seda, et kambrite aknad oleksid taganud kambrite piisava loomuliku valgustuse. Fotodelt nähtub, et aknad on kaetud tiheda võrega. See varjab osaliselt loomuliku valguse juurdepääsu kambritesse. Otsuse punktis 16 toodud põhjustel ei pea kohus vajalikuks koguda täpsemaid tõendeid valgustustugevuse kohta kambrites loomuliku valguse tingimustes.
6. Kambri 89 osas on tõendatud, et tualett oli eraldi ruumis, tegemist oli vesiklosetiga ja selles paiknes wc-pott (tl 84). Seega ei ole kaebaja etteheited tualetile selle kambri osas asjakohased. Teistes kambrites oli aasia tüüpi tualett. Otsuse punktis 6 toodud nõuded ei näe ette, et eluruumis peab olema vesiklosett ehk WC. Sõnad „klosett” ja „tualett“ on eesti keeles kasutusel üldmõistena. Eluruumile esitatavaid miinimumnõudeid täidab ka aasia tüüpi tualett. Kambri, sh tualeti puhastamine on

§ 45lg 2 alusel kinnipeetava kohustus.

Kohus nõustub sellega, et kaebaja sai haisu ära hoida tualeti puhtuse eest hoolitsedes. Aasia tüüpi tualetiga kambrites viibis kaebaja üksi ja tema õigusi ei rikkunud see, et tualett ei asunud eraldatud ruumis. Fotode põhjal paiknes tualett kambri ukse kõrval ja ei olnud seega valvuritele vaateavast nähtav.

1. Vastustaja esitas andmed temperatuuri ja õhuniiskuse mõõtmiste kohta, mis tehti osades vaidlusalustes kambrites ja jäävad ajavahemikku 09.12.2013 - 02.04.
2. Temperatuur oli kõigil juhtudel üle 18℃ .Õhuniiskust mõõdeti ühel korral, tulemus oli punktis 6 toodud piirides. Ka punktis 7 toodud õiguskantsleri vastuses sisalduvad mõõtmistulemused olid normide piirides. Ühelgi juhul ei lange mõõtmise aeg kokku ajaga, mil vastavas kambris viibis kaebaja. Täpseid andmeid selle kohta, milline oli temperatuur ja niiskus vastavates kambrites ajal, mil seal viibis kaebaja, ei ole praegu enam võimalik saada. Samas puudub põhjus, miks oleks tingimused kaebaja kambrites pidanud oluliselt erinema tingimustest kambrites, kus mõõtmised tehti. Vastustaja esitatud ja õiguskantsleri vastuses sisalduvad andmed õhu temperatuuri ja niiskuse kohta põhinevad konkreetsetel mõõtmistel, mis tehti samades kambrites ligikaudu samal ajal praeguses kohtuasjas käsitletavate ajavahemikega. CPT raportis toodud andmed pärinevad varasemast ajast ning temperatuuri osas üksnes kajastavad kinnipeetavate ütlusi. Kokkuvõttes ei saa pidada tõendatuks, et kambris oleks olnud lubatust külmem või niiskem. 6 12.

§ 65

¹ lg 3 kohaselt võimaldatakse kartserisse paigutatud kinnipeetaval vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus. Riigikohus käsitles lahendi 3-3-1-55-16 punktis 19 Tallinna Vangla kartserihoone jalutusboksides tehtud ümberehitusi. Riigikohus leidis, et

§ 65

¹ lg 3 peab vabas või värskes õhus viibimise all silmas viibimist väljaspool siseruume. Vaidlusalune jalutusboks oli sisuliselt muudetud siseruumiks, sest see oli suletud nii seinte kui ka varikatusega, ehkki seinte ja varikatuse vahele jäid ligikaudu 0,5 m kõrgused avad. Kolleegium möönab, et Eesti kliimat arvestades (üldiselt on aasta ringi rohkesti sademeid) võib esineda vajadus jalutushoovis või boksis varjualuse kasutamiseks, kuid vangla jalutushoovi või -boksi ei tohi kasutatavate ehituskonstruktsioonidega muuta sisuliselt siseruumiks. Nimetatud asjaoludest ei ole aga õige teha järeldust, et kaebaja oli täielikult ilma jäetud võimalusest vabas õhus jalutada. Kolleegiumi hinnangul tagati kaebajale vabas õhus viibimise võimalus, kuid mitte

§ 65¹ lg 3 kõikidele nõuetele vastavalt.

Poolte väidete põhjal on praeguses kohtuasjas tegemist samade kartserihoone jalutusbokside ja samade tingimustega. Seega on kohaldatav eeltoodud seisukoht, et kaebajale ei olnud

§ 65¹ lg 3 kõikidele nõuetele vastavalt tagatud võimalus viibida vabas õhus.

1. Õigusaktid ei kehtesta nõudeid jalutusboksi suurusele. On õige, et jalutusboksid olid suhteliselt väikesed (pindala 3,82 - 4,68 m2, fotod tl 61). Samas seadus näeb ette üksnes selle, et isik peab saama vabas õhus viibida. Kaebaja kasutas jalutusboksi üksi. Seda arvestades ei saa öelda, et jalutusruumi suurus kujutas endast õigusaktides ette nähtud kinnipidamistingimuste rikkumist. Kahju hüvitamise nõude lahendamine
2. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise korral. Kohus leidis eespool, et kambrite ventilatsiooni, kunstliku valgustuse, kloseti (tualeti), temperatuuri, niiskuse ja jalutusbokside suuruse osas olid kaebaja kinnipidamise tingimused õiguspärased. See välistab kahju hüvitamise nõude rahuldamise.
3. Kohus leidis, et kaebaja kinnipidamise tingimused ei olnud loomuliku valguse juurdepääsu ja vabas õhus viibimise tingimuste osas täielikult kooskõlas õigusaktide nõuetega. See ei tähenda aga veel seda, et vastustaja on alandanud kaebaja väärikust RVastS § 9 lg 1 tähenduses.

§ 41

lg 1 sätestab, et kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Riigikohus on lahendi 3-4-1-9-14 punktis 36 selgitanud, et täpset piiri, mil seadusliku kinnipidamisega kaasnevad tavapärased kannatused lähevad üle inimväärikust alandavaks kohtlemiseks, pole võimalik määrata ning see sõltub muuhulgas seesuguse kohtlemise kestusest, selle füüsilisest ja psüühilisest mõjust, mõningatel juhtudel ka kannatanu isiku eritunnustest ning muudest kinnipidamise tingimustest. 7 16. Kohus ei lahenda küsimust kinnipidamistingimuste abstraktsest vastavusest õigusaktide nõuetele, vaid käsitleb konkreetset olukorda, milles viibis kaebaja. Praeguse kohtuasja asjaoludel viibis kaebaja vaidlusalustes kambrites kokku 87 päeva. Sellest 47 päeva ehk üle poole langes novembri-, detsembri- ja jaanuarikuusse, kus loomuliku valguse osa ruumide valgustamisel on üldiselt teadaolevalt vähene. Loomuliku valguse juurdepääs ei puudunud täielikult. Kunstlik valgustus oli kambris nõuetekohane. Nendel asjaoludel ei kujuta see, et loomuliku valguse juurdepääsu takistas akna ees olev võre, endast väärikuse alandamist RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Ka see, et jalutusbokside kohale oli ehitatud katus, oli üksnes osaline puudujääk kinnipidamistingimustes. Kaebajale tagati vabas õhus viibimise võimalus, kuid mitte

§ 65¹ lg 3 kõikidele nõuetele vastavalt.

Vastustaja selgituse kohaselt ehitati jalutusboksidele katus lähtudes osade kinnipeetavate soovidest ja selles ei näinud kinnipeetavate õiguste rikkumist ka õiguskantsler. Kohtul puudub põhjus eeltoodus kahelda. Seega ei saa tingimusi jalutusboksides pidada väärikust alandavateks RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Eeltoodud kaks puudujääki kinnipidamistingimustes ei kujuta endast väärikuse alandamist ka oma koosmõjus. Isegi kui pidada punktides 9 ja 12 toodud tingimusi väärikust alandavateks, ei ole tegemist sellise intensiivsusega riivega, mis tooks endaga kaasa rahalise hüvitise väljamõistmise.

1. Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud
2. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis on menetluskulude kandmine HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jätab kohus HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata. See tähendab, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 8