Obsah (4)

§ 75§ 51§ 77§ 79

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-17-2436 Määruse kuupäev 7. märts 2018 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Jan Mosjakini kaebus seoses suitsetamise korraldusega Viru Vanglas M

) § 79 lg 1 p 3 alusel, kuna kaebaja lasi vaide esitamise tähtaja mööda ilma mõjuva põhjuseta ning vangla teada ei esinenud kaebajal mõjuvaid põhjuseid, mille alusel saaks vangla vaide esitamise tähtaja ennistada. 6.

§ 75

sätestab, et vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. Praegusel juhul tuli kaebajal esitada vaie, taotledes Viru Vangla kodukorra suitsetamist välistavate sätete kehtetuks tunnistamist ja suitsetamise võimaluse taastamist. Vangla kodukord on üldkorraldus, st haldusakt (

§ 51lg 2 ja Riigikohtu halduskolleegiumi 31.

oktoobri

1. a otsus asjas nr 3-3-1-54-07, p 7). Riigikohtu halduskolleegium selgitas
2. veebruari
3. a määruses asjas nr 3-3-1-95-07 järgmist (p 14): „Üldkorralduse vaidlustamise tähtaja kulgema hakkamine sõltub sellest, millal avaldub selle mõju akti adressaadi õigustele. Juhul, kui üldkorralduse säte mõjutab isiku õigusi vahetult, tuleb kaebus halduskohtule esitada 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest. Kui tegemist on aga määratlemata arvu juhtumeid käsitleva sättega, mis akti adressaadi õigusi selle teatavakstegemise ajal ei mõjuta, saab isik esitada kaebuse üldkorralduse tühistamiseks 30 päeva jooksul pärast mõju ilmnemist, näiteks pärast üldkorralduse alusel tema suhtes toimingu sooritamist või haldusakti andmist.“
4. Viru Vangla märkis vaide tagastamise otsuses, et kaebaja paikneb Viru Vanglas alates
5. märtsist 2016 ja on määratlenud end suitsetajana. Sama järelduse võib teha kaebaja kohtule esitatud pöördumiste põhjal. Kuna suitsetamise keeld hakkas Viru Vanglas kehtima
6. oktoobril 2017, hakkasid vastavad kodukorra sätted sellest kuupäevast kaebaja õigusi mõjutama. Kohus nõustub vanglaga, et sellest kuupäevast hakkas kulgema 30-päevane vaide esitamise tähtaeg. Viimane päev vaide esitamiseks oli
7. oktoober
8. Kaebaja esitas vaide 2 3-17-2436
9. novembril 2017 ning Viru Vanglas registreeriti see samal kuupäeval. Seega rikkus kaebaja vaide esitamise tähtaega.
10. Haldusorgan võib vaide esitamise tähtaja ennistada, kui tähtaeg lasti mööda mõjuval põhjusel (

§ 77ja § 34 lg 1).

Vangla on selgitanud vaide tagastamise otsuses, et õiguskirjanduses loetakse tähtaja ennistamise mõjuvateks põhjusteks eelkõige haigust, liiklustakistusi, elektrikatkestusi, vigu postiteeninduse töös jt asjaolusid, mis ei olnud sõltuvuses menetlusosaliste teadvusest ja tahtes. Vanglale teadaolevalt ei esinenud kinnipeetaval eelkirjeldatud mõjuvaid põhjusi.

1. Kaebaja on kohtule esitatud pöördumises selgitanud vaide esitamisega hilinemist oma halva keeleoskusega. Kohtu hinnangul ei anna see alust vaide esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaebajale pidi alates
2. oktoobrist 2017 olema arusaadav, et ta ei saa suitsetada. Isegi kui kaebaja ei saanud aru, et selle põhjuseks on
3. aprilli 2017 käskkirjaga nr 1-1/55 vangla kodukorda sisse viidud muudatused, oli tal võimalus esitada vanglale vaie suitsetamise võimaluse taastamise nõudes. Kohus palus kaebajal esitada andmed, kas ta on esitanud vanglale või justiitsministeeriumile vaide seoses suitsetamise keeluga. Kaebaja tõi oma vastuses ainsana välja
4. novembril 2017 esitatud vaide. Kohus ei pea ka usutavaks, et kaebajal kui vanglas viibival kinnipeetaval sai esineda selline takistus, mis ei võimaldanud tal oktoobrikuu jooksul vaiet esitada. Muu hulgas ei pea kohus tõenäoliseks tähtaja ületamist õigusliku kogenematuse tõttu. Vangistuse jooksul on kaebajale tutvustatud vangistust reguleerivaid õigusakte. Kaebajale pidi olema teada vaide esitamise tähtaeg ning tema jaoks pidi olema äratuntav, et suitsetamise keeld tuleb vaidlustada võimalikult kiiresti pärast selle kehtima hakkamist. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et vangla on õigesti jätnud vaide esitamise tähtaja ennistamata. Kohtu hinnangul ei saa vanglale ette heita ka seda, et ta ei andnud kaebajale täiendavat võimalust selgitada tähtaja ületamise põhjust. Eelnevalt kirjeldatud asjaolusid arvesse võttes ei ole usutav, et kaebajal sai esineda mõjuv põhjus tähtaja rikkumiseks. Vanglal oli menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt õigus jätta kohe tähtaeg ennistamata. 10.

§ 79

lg 1 p 3 sätestab, et vaie tagastatakse, kui mööda on lastud vaide esitamise tähtaeg ning seda ei ennistata. Vangla tagastas selle sätte alusel kaebaja vaide õiguspäraselt.

1. Riigikohtu halduskolleegium selgitas
2. aprilli
3. a määruses asjas nr 3-3-1-78-13 (pd 18 ja 19), et kui kinnipeetav rikub asja kohustusliku kohtueelse lahendamise korda viisil, mis toob kaasa kohtuvälise menetleja sisulise otsuse puudumise ja vaide õiguspärase tagastamise, ei saa kinnipeetaval tekkida kohtusse pöördumise õigust. Kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt (näiteks jätab kõrvaldamata vaides esinenud puudused, ei esita vaiet tähtaegselt) ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt vaide tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule lubatav. Seega ei ole kaebaja kaebus kohtule lubatav ning kohus tagastab selle halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 4 alusel.
4. Kuna kohus tagastab kaebuse, ei võta kohus seisukohta riigilõivust vabastamise taotluse osas. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik 3