Obsah (5)

§ 6§ 7§ 4§ 17§ 8

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-472 Määruse kuupäev 8. märts 2018 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi D.Ti riigi õigusabi taotlus Resolutsioon 1. Rahuldada D.Ti taotlus ja

) § 10 lg 1, 2 ja 3¹ kohaselt on sellise taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses ja allub Tartu Halduskohtule. 3.

§ 6

lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Taotleja on Viru Vangla kinnipeetav. Taotleja vanglasisese isikukonto (tl 7) põhjal on taotlejal küll sissetulek, kuid see on ilmselgelt ebapiisav advokaadi palkamiseks. Kohus leiab, et taotlejal on majandusliku seisundi poolest õigus riigi õigusabi saada. 4.

§ 7

lg 1 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid ei esine, sh ei ole taotleja kohtu hinnangul võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kohtupraktika kohaselt ei anta kinnipeetavale reeglina riigi õigusabi kaebuse esitamiseks vangla vastu ja selle eelduseks oleva kohustusliku kohtueelse menetluse läbimiseks. Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte: kohus selgitab vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ja kogub tõendeid ning vajadusel suunab ja abistab kaebajat kaebuse puuduste kõrvaldamisel. Sarnased kohustused on haldusorganil haldusmenetluses. Seetõttu on kinnipeetav reeglina võimeline esitama kohtu juhendamisel kaebuse iseseisvalt. Praeguses asjas on aga tegemist olukorraga, kus on keeruline öelda, milline nõue ja millisel alusel tuleks taotlejal esitada. Kohtu käsutuses olevate andmete põhjal on võimalik, et taotleja õiguste väidetava rikkumise põhjuseks oli ühe või mõlema meditsiinilise abivahendi kasutamise võimaluse äravõtmine. Kuid selle võis põhjustada ka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine või konkreetse abinõu valik. Taotleja õiguste väidetav rikkumine võis toimuda vangla kui kinnipidamisasutuse tegevuse raames, kuid see võis osaliselt või täielikult toimuda ka tervishoiuteenuste osutamisel. Nendel asjaoludel on kohase õiguskaitsevahendi määratlemiseks vajalikud õigusalased teadmised. Taotleja väidetavate õiguste rikkumine seisneb tema tervise ohustamises või kahjustamises. Taotleja on oma jalaga seotud probleemide erinevate aspektidega juba kohtu poole pöördunud (näiteks kohtuasjad 318-430, 3-18-176 ning võimalik, et ka 2-18-3508), kuid ei ole veel ühegi kaebuse või hagi menetlusse võtmist saavutanud. Taotleja probleem vajab ühtset ja terviklikku lahendust. 5. Kokkuvõttes rahuldab kohus taotluse ja määrab taotlejale riigi õigusabi tema esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses (

§ 4lg 3 p 5 ja 6).

Kui selgub, et taotleja õiguste rikkumine on põhjustatud kas täielikult või osaliselt vangla tegevusest tervishoiuteenuste osutamisel, siis on võimalik asja ülekandumine taotleja esindamiseks tsiviilasjas (

§ 17lg 1).

Kohus annab taotlejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (

§ 8p 1).

Taotleja esindajal tuleb esmalt kindlaks teha, milles seisneb taotleja õiguste rikkumine ning milline haldusakt või toiming on selle põhjustanud. Esindajal tuleb välja selgitada, millised on taotleja võimalikud nõuded ja teha kindlaks nende eduväljavaated (sh kontrollida, kas taotluses välja toodud faktilised asjaolud on õiged). Eduväljavaadetega nõude olemasolul tuleb esindajal korraldada kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine ja kaebuse esitamine halduskohtule või juba esitatud kaebuse puuduste kõrvaldamine, asja ülekandumisel taotleja esindamiseks tsiviilasjas hagi esitamine või juba esitatud hagi puuduste kõrvaldamine. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik