Obsah (11)

§ 31§ 13§ 173§ 23§ 109§ 29§ 171§ 1§ 9§ 86§ 65

2-18-1650 KOHTUMÄÄRUS (pankrotimäärus) Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kristel Pedassaar Määruse tegemise aeg ja koht 15. märts 2018.a.kell 16.30 Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-1650 Tsivii

§-le 102 l2 kaitsmisel, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankrotti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Avaldada pankrotiteade väjaandes Ametlikud Teadaanded järgmisel kujul: Pankrotiseaduse § 33 alusel avaldab Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja järgmise teate: „
2. märtsi 2018.a. määrusega kuulutas Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja väljaK K (isikukood XXXXXXXXXXX) pankroti. Määrus tehti avalikult teatavaks
3. märts 2018.a. kell 16.30 Ka K pankrotihalduriks määras kohus Terje Eipre (Advokaadibüroo Eipre&Partnerid, Juhkentali 8, 10132 Tallinn , telef +3726270551, info@eipre.ee „ Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub
4. aprill 2018.a. algusega kell 11.00 Kuressaare kohtumajas ( Lossi tn 2 Kuressaare linn , saalis nr1)“
5. MäärataK K ajutise pankrotihalduri Terje Eipre tasuks 1487 eurot (sisaldab käibemaksu 238 eurot) ja kulutuste hüvitiseks 59 eurot (sisaldab käibemaksu), mis mõista välja võlgnikult. 8.
6. AndaK Kle menetlusabi ja hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 mis maksta välja OÜ Advokaadibüroo Eipre&Partnerid SEB Pank AS-i arveldusarvele nr EE
8. Määrus saata võlgnikule, pankrotihaldurile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD, PANKROTIAVALDUSE PÕHJENDUSED 01.veebruari 2018.a. saabus Pärnu maakohtu Kuressaare kohtumajjaK K avaldus enda pankroti väljakuulutamiseks. Kohus kuulas võlgnikuK K ära enne pankrotiavalduse menetlusse võtmist, selgitades ärakuulamise käigus võlgnikule pankrotimenetluse olemust ja võimalikku käiku. Võlgnik jäi ärakuulamisel oma avalduse juurde pankrotimenetluse läbi viimiseks. Kohus palus võlgnikku täpsustada võlgade ja vara nimekirja mida võlgnik ka tegi. 22.02.2018.a. määrusega võttis kohus menetlusse Võlgniku pankrotiavalduse, nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Terje Eipre, kes kohustus esitama ajutise halduri aruande hiljemalt enne kohtuistungit ja määras pankrotiavalduse läbivaatamiseks istungi
9. märts 2018.a. VõlgnikK K ( isikukood ik. XXXXXXXXXXX) taotleb enda pankroti välja kuulutamist, kuna ta ei ole suuteline tasuma maksukohustusi ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 2 2-18-1650 Võlgniku avalduse kohaselt on ta töötu, kellel on järgmised sissetulekud: peretoetus 55 eurot, alla 3-aastase lapse kasvatamise toetus 38 eurot, töötukassa makstav töötukindlustushüvitis 4,82 eurot päevas ja lapsele makstav elatis 65 eurot. Samas on kohtutäiturite juures täitmisel neli täiteasja. Summaarne võlgnevus erinevatele võlausaldajatele on umbes 12000 eurot, tema igakuine sissetulek on umbes 300 eurot. Tema ülalpidamisel on üks laps. Tema omandis on pärimise teel saadud ½ osa majast aadressiga XXKuressaare linn. Maja on ühisomandis , maja väärtus võlgniku andmetel 45000-60000 . Võlgadena on avalduses nimetatud: -võlg Haridus-ja Teadusministeeriumile riiklik õppelaen võlg summas 4949,70 eurot ilma viivisteta; - võlg Credit 24 le, umbes 2579 eurot (ilma viivisteta); - võlg Aktiva Finantsile (ostis võla Placet Group OÜ-lt) summas 1684 eurot (ilma viivisteta), tasumise lõpukuupäev november 2020; -TF Bank Eesti Filiaal võlg 2000 eurot ilma viivisteta; Avaldusele on lisatud

§ 13lg2 alusel võlgade nimekiri ja nimekiri võlgniku vara kohta.

Võlgnik palub algatada tema suhtes eraisiku pankroti menetlus, kuulutada välja pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE JA TAOTLUSED Ajutine haldur esitas kohtule 008.03.2018.a. kohtule järgmise sisuga aruande võlgnikuK K majandusliku olukorra kohta: Võlgniku varad Raha ja pangakontod AS-is SEB Pank kinnitab, etK K, isikukood XXXXXXXXXXX on omanud ajavahemikul 22.02.2015-23.02.2018 AS-is SEB Pank alljärgnevaid kontosid: 1) arvelduskontot number EE421010010574712011, mille saldo 27.02.2018 seisuga oli 287.64 eurot. Hetkel ilmselt saldo 0 eurot. Kontod on arestitud Kohtutäitur Õnne Pajur poolt selgitusega: Kuressaare notar Anne Heinsaar 08.06.2017 a. Tsiviilasi nr. 12237, täiteasi 179/2017/1277, summas 92.99 eurot. Kohustused AS-i SEB Pank ees 27.02.2018 seisuga on järgmised: teenuslepingud: internetipank; kiirteavitamine; deebetkaart; SEB Super+ pakett. Kohustused AS-i SEB Liising ees 27.02.2018 seisuga puuduvad. (Lisa 2). AS-is Swedbank ei oma kontosid, konto EE312200001107778823 suletud 30.11.2014 võlgnevuse -6.91 eurot tõttu. Teiste kontode kasutusõigust ei oma. Kohustuse Swedbank Liisingu AS ees puuduvad (Lisa 3). Teistes Eesti krediidiasutustes (Coop Pank AS, LHV Pank AS, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal, BIGBANK AS, Luminor Bank AS, AS Citadele banka Eesti filiaalis, Danske Bank A/S Eesti filiaalis, AS Inbank, Tallinna Äripanga AS, Versobank AS, SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali) võlgnik ajutisele haldurile teadaolevalt kontot ei oma ning võlgnikul puuduvad ajutise halduri andmetel aruandes nimetamata krediidiasutuste ees ka muud rahalised kohustused (Lisa 4). Andmed välisriikides avatud arvelduskontode kohta halduril puuduvad. 3.

1. Nõuded, ettemaksud ja deebitorid Võlgniku poolt teatatud andmete kohaselt ei ole tal nõudeid teiste juriidiliste ja/või eraisikute vastu. Puudub info Võlgniku ettemaksete kohta kellelegi teenuste ja/või kaupade osas. 3.
2. Muu vara 3 2-18-1650 Nasdaq.com, ei ole antud isiku nimel avatud väärtpaberikontosid. Pensionikeskuse infosüsteemi päringu kohaselt K K on liitunud kogumispensioniga maksete pidamise algus aeg on 01.01.
3. Alates 01.01.2018 on Võlgnikul kogumispensioni makse 2%. Pensionikeskus AS vastuse kohaselt on pensioniregistri pidaja andmetelK K (XXXXXXXXXXX) nimel avatud pensionikonto nrXXXXXXXXX, konto saldo 05.03.
4. a. seisuga on 2435.255 (kaks tuhat nelisada kolmkümmend viis koma 255) SEB Progressiivne Pensionifond osakut. Ka K nimel ei ole avatud väärtpaberikontot ning isik ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga (Lisa 5). Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel kuulub Võlgnikule kinnisvara aadressil: Saare maakond, Saaremaa vald, XXXXXXXXXXXXX. Ühisomanikud on K K ﴾isikukood XXXXXXXXXXX﴿ ja G K ﴾isikukood XXXXXXXXXXXXX﴿. Hüpoteegid puuduvad (Lisa 6). Maanteeameti vastuse kohaselt võlgniku nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris registreeritud ei ole ja viimase kolme aasta jooksul ei ole olnud.K Kl on olnud XXXXXX ( XXXXXXXXXX) sõiduki kaasomanikuna kuni 20.05.2016 (Lisa 6). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riikliku ehitisregistri elektroonilises andmebaasis ei ole võlgniku nimele registreeritud ehitisi kui vallasasju. Elektroonilise äriregistri andmetel ei ole võlgnik seotud äriühingutega. Maksu- ja tolliameti vastus aruande esitamise ajaks ei ole saabunud. 3.
5. Liisingvara Halduri andmetel puudub võlgnikul liisingvara. 3.
6. Kinnisvara Ajutise halduri käsutuses oleva info põhjal kuulub võlgnikule kaasomandis kinnistu aadressil: Saare maakond, Saaremaa vald, XXXXXXXX. Kinnistu on reaalosadeks jagamata. 2016 aastal Uus Maa Kinnisvarabüroo poolt koostatud hindamisakti alusel oli vara väärtus ca 46 000-57 000 euro väärtuses. Võlgniku sõnul on teine kinnisvarabüroo hinnanud kinnistu väärtuseks ca 30 000 eurot. Seega on hinnanud kinnisvarabürood kinnistu väärtuseks 30 000 kuni 57 000 eurot ja kuna võlgnikule kuulub kinnistust pool, siis vara väärtus on minimaalselt 15 000 ja maksimaalselt 28 500 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt elab majas tema alkohoolikust vend G K (isikukood XXXXXXXXXXXXX; tel. XXXXXXX) ning maja on väidetavalt muudetud elamiskõlbmatuks. Seetõttu peab K elama lapsega mujal ja Kuressaare linn on talle andnud seoses selle asjaoluga ka kasutusse s aadressil K tn XX, Kuressaare linn, Saare maakond. G Kle ei ole sobinud siiani ajutisele haldurile maja seest näidata. Ka ei sobinud aeg enne kohtuistungit 09.03.
7. Teada on, et teine kaasomanik maja müüa ei soovi ja elab seal üksi. Vara müügi hind on hetkel täpsustamisel ning see selgub pankrotimenetluse käigus. Seega on ülaltoodust tulenevalt reaalosadeks jagamata kinnistu müük igati raskendatud ning turuhind väike. Ajutine haldur hindab selleks ca 15 000 eurot. 3.
8. Võlgniku sissetulekud 4 2-18-1650 Võlgnik on märkinud pankrotiavalduses oma sissetulekuteks: peretoetus 55 eurot, alla 3- aastase lapse peretoetus 38 eurot, töötukassa makstav töötukindlustus hüvitis 4,82 eurot päevas ja elatis 65 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt moodustab võlgniku igakuine peretoetus 93,36 eurot. S K maksab igakuiselt M Ku ( ) elatisraha summas 65 eurot. Töötuna on Võlgnik arvele võetud alates 21.08.2017 kuni käesoleva ajani. Võlgnikule on määratud tööotsingute toetamiseks töötutoetus, mida makstakse kuni 10.07.
9. Töötutoetuse päevamäär
10. aastal on 5,31 eurot. Tööturuteenusel (võlanõustamine) osalemise päevade eest on makstud sõidutoetust kokku 10,12 eurot. Alates 22.11.2017 kuni 23.02.2018 on töötutoetust ja sõidutoetust makstud 665,77 eurot. Saaremaa Vallavalitsuse poolt väljamakstava toimetulekutoetuse periood on olnud kaks kuud (jaanuar ja veebruar 2018), suurus jaanuarikuus oli 207.68 eurot ning veebruarikuus 144.09 eurot. Kohustused Võlgnikul on ajutisele haldurile teadaolevalt kohustused järgmiste kreeditoride ees: Jrk. nr Võlausaldaja (äri)nimi / Nõude alus võlausaldaja esindaja 1 NOTAR ANNE Täiteasi nr 179/2017/1277 (Notari 92,99 eurot HEINSAAR ()... tasu nõue) kohtutäitur Õnne Pajur 2 TF Bank AB Tarbijakrediidi laen Kokku Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on temal alljärgnevad võlad:
11. Haridusministeerium, õppelaen u. 5600 eurot.
12. Credit24, umbes 2500 eurot.
13. TF Bank, umbes 2000 eurot.
14. Finants, 1700 eurot, mis on üle antud Julianus Nõude (EUR) summa 2 284,78 eurot 92,99 eurot Inkasso OÜ´le. Ajutise halduri arvamusel on võlgnikul kohustusi vähemalt summas 11 800 eurot. Ajutine haldur on saatnud kreeditoridele päringu tegeliku võlasuuruse väljaselgitamiseks. Aruande koostamise hetkeks pole kõik vastused veel laekunud, seega pole teada võlausaldajate nõudeid koos viiviste ja intressidega. Võlgniku arvamusel on võlasumma 15 000 kuni 20 000 eurot, kuid täielik ülevaade tal enda võlgadest puudub. Samuti pole ta kindel kui suured on jooksvad võlad (telefoni võlg, elamiskulud, jms.). Kuna võlgnikul sissetulek palga näol puudub ning rahalisi vahendeid napib, siis ta on kindel, et on pankroti seisus. Kokkuvõte ja arvamus maksejõuetuse kohta 5.
15. Pankrotiavaldus Pankrotiavalduse on esitanud võlgnik K K. Võlgnik taotleb enda pankroti välja kuulutamist ning võlgadest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik on märkinud oma avalduses, et ta on hetkel töötukassas arvel. Lisaks on võlgnikul üks ülalpeetav alaealine laps. Võlgniku võlad on tekkinud ajast, kui ta töötas ning sai võtta laene. Hiljem jäi võlgnik lapsehoolduspuhkusele ning kaotas töökoha, mistõttu ta ei suutnud enam toime tulla oma rahaliste kohustustega. Oma vastuses halduri päringule selgitas võlgnik, et viimane töökoht oli asendaja lepinguga. Töösuhe 5 2-18-1650 oli lõpetatud 1 kuu enne kui võlgnik sai ennast rasedana vormistada. Võlgnik kinnitab, et ta ei suuda täita kohustusi võlausaldajate ees. Võlgnikule kuuluvat kinnisvara ei saanud ta maha müüa oma võlgade katteks, kuna teine pool ei olnud nõus vara müügiga. Võlgnik kinnitab, et temale ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja kohustub täitma

§ 173

nimetatud kohustusi ehk siis Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. 5.2. Arvamus maksejõuetuse ja selle põhjuste kohta Lähtudes ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud andmetest on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgniku tegelik maksejõuetuse põhjus on läbimõtlemata ja kergeusklik ning saamatu käitumine igapäevaelus, mille tulemusena on võlgnikul tekkinud kohustused ja maksejõuetus.

§ 31

lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

§ 31

lg 3 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Lähtudes senise menetluse käigus kogutud andmetest on ka ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu või muutub selliseks tulevikus. Võlgnik ei saa materiaalselt hakkama oma ja lapse elu jooksva korraldamisega. Ajutise halduri hinnangul, arvestades senise menetluse käigus kogutud andmeid, on tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. 5.3. Ajutise halduri tasust ning menetluse kuludest Vastavalt

§ 23

lõikele 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõude oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Sama sätte lõike 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kulunud aeg, ülesannete maht, keerukus ja ajutise halduri kutseoskus. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on

§ 23lg.

3 kohaselt 96 eurot, käesolevas menetluses on ajutise halduri tunnitasu määraks 85 eurot. Vastavalt

§ 23

lõikele 2 on ajutine haldur lisanud käesoleva aruande juurde ajutise halduri tasu ja tehtud kulude arvestuse. Ajutine haldur on tutvunud pankrotiavaldusega, tutvunud vastustega järelpärimistele ja analüüsinud avalikult kättesaadavaid dokumente ning vara tagasivõitmisega seotud küsimusi ja maksejõuetuse tekkimise asjaolusid. Samuti on ajutine haldur teinud kulutusi oma ülesannete täitmiseks. 5.4. Tagasivõitmise ja/või tagasinõudmise võimalused Vastavalt

§ 109

lõikele 1 tunnistab kohus tagasivõitmisel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Võlgnik on märkinud oma vastuses ajutise halduri päringule, et 05.04.2016 oli toimunud tehing, kus müüdi maatükk hinnaga 11 200 eurot. Võlgniku sai ½ müüdud summast. Maatükk katastritunnusega:XXXXXXXXXXXX (1800 EUROT/ ha). Ajutise halduri andmetel on alates 5.04.2016 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 8.04.2016 uueks omanikuks Compakt Maadehaldus OÜ (registrikood 11213845). 04.07.2016 oli müüdud Saare maakonnasP vallasS külas asuv kinnistu (registriossa numberXXXXXX, katastritunnusXXXXXXXXXXXX, pindala 5,72 ha, maatulundusmaa (100%) nimega K koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Võlgnik on märkinud müügihinnaks 3500 eurot. Müüdud tehingust võlgnik sai ½. 4.07.2016 kinnistamisavalduse 6 2-18-1650 alusel sisse kantud 6.07.2016 uueks omanikuks H H isikukood XXXXXXXXXXXXX﴿. Maanteeameti ja võlgniku vastuse kohaselt kuulus võlgnikule sõiduk reg. numbriga XXXXXX (Honda Auto müüdi hinnaga 3500 eurot, võlgnik sai 1/2 summast. Hetkel on raske hinnata tagasivõitmise võimalusi, täpsemad asjaolud selguvad menetluse käigus. 5.5. Võlgniku pankroti väljakuulutamisest

§ 29

lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

§ 171

lõike 11 sätestab, et kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Antud menetluses esinevad

§ 29

lg 2 sätestatud alused menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest, kuna vara müügi hind on hetkel täpsustamisel ning ei ole teada, kas see katab kõiki võlgniku kohustusi ning pankrotimenetluse kulusid. Võlgnik esitas kohtule kohustustest vabastamise avalduse koos pankrotiavaldusega 01.02.2018. Eeltoodust tulenevalt juhul, kui kohtu hinnangul ei esine

§ 171

lõikes 2 sätestatud asjaolusid, esineb alus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks

§ 171

lg 11 alusel.

§ 31

lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

§ 31

lg 3 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Arvestades eeltoodut ja juhindudes

§ 1

lg 1 – 3, § 15 lg 1, § 22 lg 2 kuni 5, § 27 lg 5, § 29 ja § 31 lg 1, 3 ja 4 teeb ajutine haldur ettepaneku: kuulutada välja K K (isikukood XXXXXXXXXXX) pankrot, kuna võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning nimetada K K pankrotihalduriks ajutine pankrotihaldur Terje Eipre (isikukood 46806182757); mõista Võlgnikult välja ajutise halduri tasu summas 1190 eurot (14 tundi x 85 eurot), millele lisandub käibemaks 20% ehk 238 eurot ning ajutise halduri kulud kogusummas 59 eurot (sisaldab käibemaksu), seega kogusummas 1487 eurot. Palun ajutise halduri tasu koos kuludega 1487 eurot (tasu koos käibemaksuga 1428 eurot ja kulud 59 eurot) maksta välja OÜ Advokaadibüroo Eipre&Partnerid SEB Pank AS-i arveldusarvele nr EE231010220204462227; kinnitan, et olen nõus olema K K pankrotihaldur. Haldur palub pankrotivara puudumise tõttu väljamõistetud ajutise halduri tasust 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot, kogusummas 476,40 eurot määrata riigi vahenditest. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb kanda OÜ Advokaadibüroo Eipre&Partnerid arveldusarvele EE231010220204462227 (AS SEB Pank) 476,40 eurot, sest sellest 79,40 eurot tuleb tasuda käibemaksuna, kuna advokaadibüroo on käibemaksukohustuslane (KMKR nr: EE100768145). 7 2-18-1650 KOHTU SEISUKOHT

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 9

lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada ka võlgnik.

§ 31lõike 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Vastavalt

§ 31

lõikele 3 kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline

§ 31lg.

4 järgi kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lõike 5 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Võlgnik on oma maksejõuetust põhistanud. Võlgnikul on ajutise halduri esitatud andmetel kohustusi vähemalt 11 800 eurot, võlgniku enda andmetel on tema võlasumma 15000-20000 eurot, täpsem ülevaade võlgnikul endal võlgadest puudub. Kuna võlgnikul sissetulek palga näol puudub ning rahalisi vahendeid napib, siis ta on kindel, et on pankrotiseisus. Ajutise halduri käsutuses oleva info põhjal kuulub võlgnikule kaasomandis kinnistu aadressil: Saare maakond, Saaremaa vald, XXXXXXXXXX Kinnistu on reaalosadeks jagamata. 2016 aastal Uus Maa Kinnisvarabüroo poolt koostatud hindamisakti alusel oli vara väärtus ca 46 000-57 000 euro väärtuses. Võlgniku sõnul on teine kinnisvarabüroo hinnanud kinnistu väärtuseks ca 30 000 eurot. Seega on hinnanud kinnisvarabürood kinnistu väärtuseks 30 000 kuni 57 000 eurot ja kuna võlgnikule kuulub kinnistust pool, siis vara väärtus on minimaalselt 15 000 ja maksimaalselt 28 500 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt elab majas tema alkohoolikust vend G K (isikukood XXXXXXXXXXXXX; tel. XXXXXXX) ning maja on väidetavalt muudetud elamiskõlbmatuks. Seetõttu peabK elama lapsega mujal ja Kuressaare linn on talle andnud seoses selle asjaoluga ka kasutusse aadressil K tn 20, Kuressaare linn, Saare maakond. G Kle ei ole sobinud siiani ajutisele haldurile maja seest näidata. Ka ei sobinud aeg enne kohtuistungit 09.03.2018. Teada on, et teine kaasomanik maja müüa ei soovi ja elab seal üksi. Vara müügi hind on hetkel täpsustamisel ning see selgub pankrotimenetluse käigus. Seega on ülaltoodust tulenevalt reaalosadeks jagamata kinnistu müük igati raskendatud ning turuhind väike. Ajutine haldur hindab selleks väärtuseks ca 15 000 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik on esitanud kohtule võlgadest vabastamise avalduse.

§ 171lg.

11 kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, etK K on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu on vaja välja kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotiseaduse § 31 lg. 6 järgi pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. 8 2-18-1650 Kohus määrab pankrotihalduriks senise ajutise pankrotihalduri Terje Eipre, kes on andnud selleks oma nõusoleku. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viiakse läbi 26 aprill 2018.a. kell 11.00 Kuressaare kohtumajas.

§ 86

. lõike 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Lõike 2 kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus kohustab võlgnikku vahetult enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut vandega kinnitama tema poolt vara ja võlgade kohta esitatud andmete õigsust, seega on võlgniku osavõtt üldkoosolekust kohustuslik.

§ 23

järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (lg. 1). Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja (lg. 2). Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (lg. 3). Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) (lg 4).

§ 65lg.

1 järgi kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu saamiseks kokku summas 1487 eurot (sisaldab käibemaksu) ning ajutise halduri kulu summas 59 eurot, mis kohtu hinnangul on põhjendatud. Kuna võlgnikul ei jätku vara vajalikeks väljamakseteks määrab kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest menetlusabi korras summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Ajutine haldur Terje Eipre on andnud nõusoleku pankrotihaldurina jätkamiseks. Kohus juhindub määruse tegemisel ka Pankrotiseaduse § 27, 31-33, 54, 56, 78 ja TsMS § 475 lg. 1 p. 12² , 477, 478, 479. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar kohtunik 9