← Eesti

1-18-1028/4

Obsah (4)§ 424§ 68§ 73§ 78

1-18-1028 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. märts 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-1028 (17231501543) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekre

§ 424järgi Kokkuleppemenetluses RESOLUTSIOON 1.

Üllar Kaasik süüdi tunnistada

§-s 424 (alates 01.11.2017

§ 424

lg 1) ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud. 2.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o kahtlustatavana kinnipidamine 24.08.2017 kuni 25.08.2017, s.o 2 (kaks) päeva ja mõista lõplikuks karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 3.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta Üllar Kaasikule mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 3 kuud ja 28 päeva Üllar Kaasiku suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Üllar Kaasik temale määratud 1 (üks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 4.

§ 78

p 1 kohaselt arvestada Üllar Kaasikule määratud 1-aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 21.03.

  1. Üllar Kaasikult välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 179 lg 1 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: - teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 138 (sada kolmkümmend kaheksa) eurot, s.o kokku 888 (kaheksasada kaheksakümmend kaheksa) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul 74 euro kaupa kuus tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos näidatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Üllar Kaasik, 1-18-1028, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Üllar Kaasiku poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
  2. peatüki
  3. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Üllar Kaasikut süüdistatakse selles, et ta juhtis tahtlikult 24.08.2017 kell 23:10 ajal Anija vallas, Jägala-Käravete 11 kilomeetril suunaga Jägala poole, mootorsõidukit Nissan Almera registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,85 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,07 mg/l, lõplik tulemus 0,78 mg/l). Oma sellise käitumisega Üllar Kaasik rikkus LS § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning LS § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega Üllar Kaasik pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424

järgi (alates 01.11.2017

§ 424lg 1 järgi) kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on 06.02.2018 sõlminud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Paul Pikma, süüdistatav Üllar Kaasik ja tema kaitsja Talvi Vaske järgneva kokkuleppe:

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Üllar Kaasikule karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. 2

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistuse hulka eelvangistus 24-25.08.2017 s.o 2 päeva, seega ära kandmata on 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 73

alusel ei pöörata mõistetud vangistust täitmisele, kui süüdistatav ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kriminaalmenetluse kulud: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 eurot ja kaitsjatasu summas 138 eurot. Kokku 888 eurot. Süüdistataval tuleb kriminaalmenetluse kulud kogusummas 888 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt 74 eurot. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle

§ 424

(alates 01.11.2017

§ 424

lg 1) järgi süüks arvatud kuriteo toimepanemises süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.