4-17-5797/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2017.a. Tallinn Väärteoasja number 4-17-5797 Kohtukoosseis Kohtunik Meelis Eerik Kohtuistungi sekretär Ülle Karna Väärteoasi Dmitri Starodubi (Starodub) väärteoasi LS § 223 lg 1 ja 236 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Põhja korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse otsus väärteoasjas nr 2302,17,010204 Asja läbivaatamise kuupäev
2. detsember 2017.a. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Dmitri Starodub prefektuuri 10.10.2017 Kohtuvälise menetleja esindaja Liisa Merekivi Tõlk Natalia Senkevitš RESOLUTSIOON Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 10.10.2017 otsus väärteoasjas nr 2302,17,010204 osaliselt lisakaristuse mõistmise osas ja mõista Dmitri Starodubile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. 1 Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 10.10.2017 otsusega väärteoasjas nr 2302,17,010204 karistati Dmitri Starodubi liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses ja LS § 236 lg 1 alusel rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, samuti LS § 236 lg 2 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis menetlusalune isik 05.09.2017 kell 22.50 Narva mnt 174b/2 juures mootorsõidukit ja ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ning kahjustada teist vara, tagurdamisel riivas pargitud sõidukit Nissan reg.märk xxxxpõhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju OÜ-le Citadele Leasing & Factoring ja Xxxx. Juht lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Dmitri Starodub esitas nimetatud otsuse peale kaebuse Harju Maakohtule, milles palub otsus tühistada osaliselt lisakaristuse mõistmise osas ning jätta lisakaristus kohaldamata või mõista lisakaristus alammääras. Kaebuse kohaselt tuleb karistuse valikul lähtuda võimalusest, et karistus sunnib edaspidi isikut loobuma süütegude toimepanemisest. Kuigi kaebuse esitajal on kümme väärteokaristust liiklusseaduse nõuete rikkumise eest, on need rahalised karistused enamasti tasutud. Kuna menetlusalusel isikul on ainuke sissetulek töövõimetuspension summas 150,37 eurot, ei ole tal võimalust tasuda rahatrahvid korraga ja need makstakse graafiku järgi. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud selliseid asjaolusid, mis tingiksid lisakaristuse mõistmise. Samuti on kaebuse esitajal juhtimisõigust vaja oma venna abikaasa hooldamiseks ja toetamiseks. Venna abikaasal on tuvastatud sügav puue, sest tal puudub täielikult nägemisfunktsioon. Kaebuse esitajal endal on tuvastatud 50% töövõime kaotus, millega on raskendatud nii tema igapäevane elu juhtimisõiguse äravõtmine toob kaasa probleeme igapäevaste toimingutega. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde, kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu. Kohtu põhjendused Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vastavalt karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kaebuse esitaja kohtus antud ütluste kohaselt viis ta 05.09.2017 sõbra viimase autoga koju. Tagurdamisel riivas teist sõidukit. Ta palus sõbral jätta sõiduki juurde telefoninumber, et ei tekiks probleeme. Ta ei arvanud, et tema lahkumist võidakse käsitleda kui sündmuskohalt põgenemist. Kaebuse esitaja ei vaidlusta toimepandud tegu. Teise sõiduki riivamist kinnitavad ka teised asjas kogutud tõendid – 06.09.2017 sündmuskoha vaatlusprotokoll ja sõiduki vaatlusprotokoll. Kohus leiab, et mootorsõidukiga teise sõiduki riivamine kujutab endast liiklusõnnetust ning selle põhjustamine rikub LS § 16 lg 1 nõudeid, mille kohaselt on liikleja kohustus hoiduda kõigest, mis võib kahjustada vara. Sellega on toime pandud LS § 223 lg-s 1 sätestatud väärtegu. Vastavalt LS § 169 lg 5 tuleb liiklusõnnetusest kohe teavitada politseid. Selle nõude mittetäitmine on kvalifitseeritav LS § 236 lg-s 1 sätestatud väärteona. Kohtu hinnangul on LS § 223 lg 1 sätestatud väärtegu toime pandud hooletusega ja LS § 236 lg 1 sätestatud väärtegu kaudse tahtlusega. Kohus on veendumusel, et kaebuse esitaja ei soovinud teist autot kahjustada ning see juhtus piisava hoolikuse puudumise tõttu sõidukiga tagurdamisel. Liiklusõnnetusest teavitamata jätmine on toime pandud kaudse tahtlusega seetõttu, et kaebuse esitaja teadis teavitamiskohustusest, kuid lootis sõbra käitumise tõttu seda kohustust täita. Samas oli teavitamiskohustus tema enda kohustus ning ta pidi möönma, et sõber jätab selle kohustuse täitmata. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Sellega on kohus tuvastanud, et tegu, milles menetlusalust isiku süüdistati leidis aset, ta on selle teo toime pannud, väärtegu on õigesti kvalifitseeritud ning puuduvad menetlust välistavad asjaolud. Väärteomenetlusõiguse rikkumist kohus ei tuvastanud. Viitamata tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada KarS § 56 lg 1, mille kohaselt „karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.“ Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et vastutust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus ning raskendavad asjaolud puuduvad. Rahatrahvid mõlema väärteo eest on mõistetud alla sanktsiooni keskmist määra ning on mõistetud seaduslikult. Kaebuse esitaja palub tühistada lisakaristus või vähendada see miinimummäärani. Lisakaristuse, s.o juhtimisõiguse äravõtmise, lubab määrata LS § 236 lg 2 ning selle maksimummäär on 9 kuud. Kohus leiab, et kohtuvälisel menetlejal oli õigus lisakaristus määrata. Samuti nõustub kohus kohtuvälise menetleja argumentatsiooniga lisakaristuse mõistmisel, mille kohaselt on kaebuse esitaja poolt toimepandud teod enamohtlikud süüteod, mille eest on riigi poolt kehtestatud rangemad karistusmäärad, sh juhtimisõiguse äravõtmine. Kaebuse esitajat on varem karistatud liiklusseaduse nõuete rikkumise eest ning määratud karistused ei ole suutnud mõjutada teda seaduskuulekalt käituma. Kaebuse esital on 13 kehtivat väärteokaristust, nendest 10 liiklusseaduse nõuete rikkumise eest. Kohus nende põhjendustega nõustub. Vastuseks kaebuse väidetele lisakaristuse ebapiisavast põhjendamisest, leiab kohus, et need väited on alusetud. Kuivõrd kaebuse esitaja on varem toime pannud 10 liiklusrikkumist, mille eest trahvid on tasumata ning ta jätkab rikkumiste toimepanemist, oli menetlejal õigustatud karistama kaebuse esitajat lisakaristusega. Kohtu hinnangul on põhjendatud, et liiklusnõuete pidev rikkuja kõrvaldatakse ajutiselt liiklusest. Mis puudutab aga kaebuses esitatud teisi väiteid töövõimetusest ja ainukesest sissetulekust töövõimetuspensioni näol, siis need väited on ümber lükatud kaebuse esitaja kohtus antud ütlustega, mille kohaselt palub kaebuse esitaja juhtimisõigus temale alles jätta, kuna vastasel korral ei saaks ta taksojuhina töötada. Juhtimisõiguse allesjätmise argumendiks ei ole ka venna abikaasa abistamine, sest abikaasat peab vajadusel üleval pidama teine abikaasa (perekonnaseaduse § 16 lg 1), mitte viimase vend. Kaebuse esitaja on siiski lubanud hakata õiguskuulekaks ja kohus peab võimalikuks talle anda see võimalus. Kuigi lisakaristuse määramine oli kohtuvälise menetleja poolt põhjendatud, peab kohus võimalikuks seda lühendada 1 kuuni. See teenib hoiatavat iseloomu. Kaebuse esitajale kergemat sanktsiooni on kohus õigustatud määrama. Sellega jätab kohus rahuldamata kaebuse primaarse nõude, kuid rahuldab alternatiivse nõude karistuse kergendamiseks. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik kohtunik