KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anne Randjärv Otsuse teatavakstegemise 27.02.2018 Rapla kohtumaja kantselei kaudu aeg ja koht Tsiviilasja number 2-17-119166 Hagi ese Rah

§ 410

sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Hageja taotles asja sisuslist lahendamist, millise taotluse kohus rahuldas. Pooled ei vaidle selle üle, et 28.06.2017 allkirjastas Siim Kern võlatasumise kokkuleppe, tunnistades oma võlgnevust hageja ees, mille tekkimise aluseks oli poolte vahel 11.11.2015 sõlmitud õigusabi teenuse osutamise leping. Kokkuleppes kinnitas kostja, et tal ei ole pretensioone hageja poolt teostatud õigusabi teenuste koguse ja kvaliteedi suhtes ning ta tasub võlgenvuse 25 kuu jooksul 100 euro suuruste osamaksetega alates 27.07.

1. Tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, millega sooviti luua alustehingust sõltumatu kohustus ning võlausaldajale iseseisev nõudealus. Võlatunnistuse õiguslik olemus on selle tekstis selgelt väljendatud. Samuti on arusaadav konstitutiivse võlatunnistuse eesmärk, s.o lihtsustada õigusabi teenuse osutamise lepingust tekkinud võla sissenõudmist. Seega on asjakohatud kostja vastuväited, mis seonduvad esialgse lepingu tingimustega. Põhjendamatud ja tõendamata on kostja vastuväited ka selles osas, et võlatunnistuse allkirjastamisel on teda survestatud või ähvardatud. Poolte vahel toimunud Facebooki kirjavahetusest nähtuvalt toimus võlatasumise kokkuleppe allkirjastamine vastastikusel kokkuleppel. Kostjale oli teada ka see, et võlakirjale tuleb allkirja võtma mitte hageja ise, vaid hageja poolt saadetud isik kostjaga kokkulepitud ajal ja kohas. Kostja ei ole selgitanud, milles seisnes hagejapoolne ähvardus või sund. Poolte hilisemast kirjavahetusest nähtuvalt käsitleb kostja ähvardusena hageja korduvaid ja tungivaid nõudmisi asuda võlatasumise kokkuleppes kokkulepitud kohustusi täitma. Hageja selline käitumine ei ole kindlasti käsitletav ähvardusena TsÜS § 96 lg 1 tähenduses, milline võiks anda aluse võlatasumise kokkuleppe tühistamiseks. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel nõuda kohustuse täitmist. Seega on hageja nõue võlatunnistuses märgitud võlgnevuse 2405.50 euro väljamõistmiseks põhjendatud ja seaduslik. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni selle täitmiseni. Vaidlus puudub selles, et kostja on rahalise kohustuse täitmisega viivituses olnud kuni käesoleva ajani. Hageja on arvestanud kostjatele viivist määraga 0,35% päevas, mis oli kokku lepitud võlatasumise kokkuleppe p
2. Kostja ei ole viivise nõudele vastuväiteid esitanud. Seega on viivise nõue põhjendatud ja seaduslik.

§ 162

lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kannab menetluskulud kostja. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist summas 1220.80 eurot, millest 325 eurot moodustab hagi esitamisel tasutud riigilõiv, 31.80 eurot on hageja sõidukulu seoses 19.02.2018 toimunud kohtuistungiga ja 864 eurot õigusabikulud.

§ 175

lg 1 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad õigusabikulud järgmisest: 1) hagiavalduse koostamine 3 tundi 360 eurot (esindaja tunnitasu suuruseks on 120 eurot), 2) kostja vastusega tutvumine ning sellele vastuse koostamine 2,5 tundi 300 eurot, 3) kirjavahetus kohtuga 0,3 tundi 36 eurot, 4) istungi 4 ettevalmistamine ning taotluse koostamine viivisenõude suurendamiseks 0,65 tundi 78 eurot, 5) kohtuistung 0,75 tundi 90 eurot. Kohtu hinnagul on esindaja ajakulu hagiavalduse ja kostja seisukohale vastuse koostamisele põhjendamatult suur, arvestades vaidluse vähest keerukust ning kostja vastuste lühidust. Kohus vähendab eelnimetatud toimingutele kulutatud aega kolmele tunnile ja esindaja tasu 660 eurolt 360 eurole. Kohtuistung kestis 21 minutit, seega on esindajatasu suuruseks esindaja tunnitasust lähtuvalt 42 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatud õigusabikulu suuruseks 516 eurot. Lisaks õigusabikulule tuleb kostjalt välja mõista esindaja sõidukulu 31.80 eurot ja hagi esitamisel kantud menetluskulud, s.o tasutud riigilõiv 325 eurot. Kokku on kostjalt väljamõistetavate menetluskulude suuruseks 872.80 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik