Obsah (8)
§ 657§ 651§ 656§ 393§ 363§ 442§ 348§ 392Tsiviilasi nr: 2-17-101864 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Krista Kirspuu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 07.03.2018, Tallinn Tsivii
§ 657
lg 1 p 3 järgi edasikavatud osas tühistada ja tsiviilasi saata maakohtule hagi rahuldamise ja menetluskulude jagamise osas läbivaatamiseks. 22. Tulenevalt apellatsioonkaebusest ei ole apellant vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus keeldus vastuhagi menetlusse võtmast, kuna kostja ei tasunud kohtu poolt määratud tähtajaks riigilõivu ega kõrvaldanud muid kohtu poolt viidatud puudusi.
§ 651lg 1 järgi kolleegium selles osas maakohtu otsust ei kontrolli.
23.
§ 656
lg 1 p 5 järgi ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Kolleegium leiab, et maakohus on puuduliku eelmenetluse tõttu teinud ebaõige otsuse, mis on olulises ulatuses põhjendamata. 24.
§ 393
lg 1 p-de 1-4 kohaselt eelmenetluses selgitab kohus eelkõige välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, menetlusosaliste taotlused ja vajaduse korral teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes, menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. Juhul, kui hageja on esitanud nõude viisil, kus ei ole täpselt aru saada nõude kujunemine, on kohtul kohustus selgitada hagejale vajadust oma nõuet täpsustada. 5
(7)Tsiviilasi nr: 2-17-101864
- Hageja on esitanud kostja vastu nõude võla ja viivise saamiseks tulenevalt kostja poolt Tele2-ga sõlmitud järgmiste lepingute rikkumisest: 09.04.2014 liitumisleping nr 30108436, 09.04.2014 liitumisleping nr 30108436, 09.04.2014 liitumisleping nr 30108436, 07.08.2015 järelmaksuleping nr 30108436, 07.08.2015 järelmaksuleping nr 30108436, 08.05.2015 liitumisleping nr 30108436 ja 08.05.2015 seadmeleping nr
- Hageja väitis, et kostja ei ole Tele2-le arvete alusel tasunud, kuid teenuseid kasutas ja tema võlg on kokku 294,72 eurot. Nõue on Tele2 poolt loovutatud hagejale.
- 02.05.2017 eelistungil selgitas kohus hagejale, et võlgnevus tuleb esitada viisil, kus on näha, millise arve järgi kostja tasumata jättis. Samuti kohustas maakohus esitama hagejat viivisearvestuse, kus on näha periood, mille eest viivist nõutakse ja lisaks tuleb esitada viivisearvestus, kus on aluseks võetud mõistlik viivisemäär. Samuti tuli hagejal esile tuua, millal on telefonid ja modem tagastatud ning kostjal tuli tõendada, et ta on esitanud tahteavaldused lepingute lõpetamiseks (I kd, tl 148-150).
- 15.05.2017 esitas hageja täpsustatud hagi, kirjutades seal ümber arvetel toodu iga arve kaupa (II kd, tl 2-8). Kolleegium leiab, et vaatamata lepingute nimetamisele ja arvete ümberkirjutamisele ei ole hageja selgitanud, võla kujunemist, see tähendab esile toonud, millise summa ja millise perioodi eest on kostja väidetavalt võlgu iga lepingu järgi. Maakohtu poolt eelistungil toodud selgitused on üldsõnalised ja ebatäpsed. Maakohus kohustas hagejat nõude esitama arvete kaupa. Kolleegium selgitab, et arvest kui raamatupidamisdokumendist ei teki maksekohustust. Kostja peab tasuma lepingutes kokkulepitu järgi. Kuna Tele2 ja kostja vahel olid liitumislepingud teenuse osutamiseks, järelmaksulepingud ja seadmeleping, siis on järeldatav, et nende vahel oli mitu õigussuhet.
§ 363
lg 1 p 2 järgi peab hageja hagiavalduses esile tooma hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Hagejal tuleb esitada hagiavalduses asjaolud võla kujunemise kohta iga lepingu kohta eraldi, see tähendab, millal ja millise summa oli kostja kohustatud tasuma ja millisest ajast jäi kostja Tele2-le võlgu. Kohus ei pea tuletama hageja poolt ümberkirjutatud arvetest, milline summa millise lepingu järgi tasuda tuli. Arvestades hageja poolt esitatut, ei ole see ka võimalik, kuna esile ei ole toodud, milliseid teenused on lepingute järgi osutatud ja kui palju tuli iga teenuse eest tasuda. Seega on hagiavaldus esitatud viisil, kus ei olnud esile toodud hagi lahendamiseks vajalikke asjaolusid. 28. Eeltoodu tingis maakohtu poolt otsuse tegemise, mis on olulises ulatuses põhjendamata (
§ 442lg 8).
Otsusest ei nähtu, kuidas on võlgnevus kujunenud ja kas kostja jättis tasumata on müügilepingute või teenuse osutamise lepingute järgi ja milliste lepingute järgi on arvestatud leppetrahvi. 29. Kostja esitas nõudele vastuväite, mille kohaselt on ta Tele2-ga sõlmitud lepingud üles öelnud ja järelmaksuga ostetud telefonid Tele2-le tagastanud, kuna üks telefon ei töötanud ja Tele2 seda ei parandanud. Maakohus pole kostjale selgitanud, et tal tuleb tõendada ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid, s.t seda, et Tele2 on rikkunud 6
(7)Tsiviilasi nr: 2-17-101864 lepingut. Kuna poolte vahel oli mitu lepingut, siis tuli tõendada, millist lepingut Tele2 rikkus. Samuti ei ole kohus selgitanud kostjale, et ta peaks esile tooma asjaolud ja tõendama ülesütlemisavalduse tegemist Tele2-le. Samas vaidlustatud otsuses on maakohus hinnanud kostja poolt esiletoodud asjaolusid puutuvalt lepingu ülesütlemist ja leidnud, et kostja poolt lepingute ülesütlemine on tõendamata, kuid jätnud hindamata kostja poolt esitatud tõendid. Tele2 teenuse kasutamise tingimuste p 8.1 teise lause järgi saab klient lepingu üles öelda vastava avalduse esitamisega Tele2 klienditeenindusele. Tele2-l on õigus nõuda kliendilt ülesütlemise avalduse esitamist kirjalikus vormis. Kohtule esitatud Tele2 klienditeeninduse ja kostja e-kirjavahetuse järgi on kostja 22.06.2016 e-kirjas (I kd, tl 164) teatanud lepingute lõpetamise soovist, kuna mittetöötava telefoni viimisel klienditeenindusse tekkis tal klienditeenindajaga lahkarvamus ja telefoni remonti ei võetud. 27.06.2016 on kostja teatanud, et edastas mittetöötava telefoni 25.06.2016 Pärnu esindusse (I kd, tl 164). Soovi lepingud lõpetada on kostja kinnitanud ka hilisemates e-kirjades (I kd, lk 162-163). Maakohus neid kostja poolt esiletoodud asjaolusid hinnanud ei ole. Kolleegium märgib, et VÕS § 195 lg 1 järgi ei ole ülesütlemisavaldusel vorminõuet. Tele2 tüüptingimuste järgi tuli ülesütlemisavaldus Tele2 nõudmisel teha kirjalikult. TsÜS § 78 lg 3 järgi kirjaliku lepingu puhul võib lepingust tulenevad kirjalikud tahteavaldused edastada ka muul viisil, mis võimaldab edastatud tahteavaldust kirjalikult taasesitada. Kolleegium leiab, et kostja poolt e-kirjaga tahteavalduse tegemine vastab TsÜS § 78 lg 3 järgi kirjaliku vormi nõuetele. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtul võtta seisukoht ka selles osas, kas kostja on lepingud kehtivalt üles öelnud. 30. Kohtuotsuse põhjendamata jätmist ei õigusta see, et pooled ei esitanud asjaolusid selliselt, et need võimaldanuks hageja nõude korrektselt lahendada. Kohus pidanuks hageja nõude kvalifitseerimisel ise selgeks tegema, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama, ja seda pooltele ka selgitama. Oluliste asjaolude eristamine ebaolulistest on üks kohtu oluline ülesanne asja lahendamisel (
§ 348lg 1, § 351).
Jättes selle tegemata, jätab kohus olulises osas täitmata
§ 392lg 1 p-des 1–4 sätestatud eelmenetluse ülesanded.
31. Eeltoodut kokku võttes leiab ringkonnakohus, et maakohtu poolt eelmenetluse läbiviimine ebapiisavas mahus ja viisil, kus kohtu selgitused olid ebapiisavad ja osaliselt vastuolulised, on tinginud otsuse tegemise, mis on olulises ulatuses põhjendamata (
§ 656lg 1 p 5).
Ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu asemel eelmenetlust olulises mahus läbi viia ilma, et rikutaks asjaolude tuvastamisel poolte kaebeõigust. 32. Menetluskulud tuleb jagada maakohtu poolt menetlust lõpetavas lahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 7
(7)