4-17-6389/18

4-17-6389 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2018, Tallinn Väärteoasja number 4-17-6389 (2317,17,009282; 2317,17,009580; 2317,17,009833) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi KarS §-s 262 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Vjatšeslav Titov, ik: 34705250290, elukoht: Xxxx. Ljudmilla Titova, ik: 44809220335; elukoht: Xxxx. Kohtuvälise menetleja esindaja Oleg Klok, Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond 2317,17,009834; RESOLUTSIOON
2. Vjatšeslav Titov süüdi tunnistada KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 7 (seitse) päeva.
3. Mõistetud arest 7 päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Mõistetud aresti kandmist arvestada alates menetlusaluse isiku poolt aresti kandmisele asumisest. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 11.03.
4. Kui menetlusalune isik jätab kohtuotsusega määratud tähtajaks aresti ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning aresti ära kandmist arvestatakse menetlusaluse isiku arestimajja aresti kandmisele toimetamisest.
5. Ljudmilla Titova süüdi tunnistada KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 7 (seitse) päeva.
6. Mõistetud arest 7 päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Mõistetud aresti kandmist arvestada alates menetlusaluse isiku poolt aresti kandmisele asumisest. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 11.03.
7. Kui menetlusalune isik jätab kohtuotsusega määratud tähtajaks aresti ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning aresti ära kandmist arvestatakse menetlusaluse isiku arestimajja aresti kandmisele toimetamisest.
8. 4 CD-d kõnesalvestustega jätta toimiku juurde. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus 1 olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 07.02.
9. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 16.11.2017 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr: ab1460919 selles, et 05.11.2017 kell 22:16 Vjatšeslav Titov viibides oma korteris, öörahu kestvuse ajal karjus ja lärmas, millega rikkus naabrite öörahu. Antud tegevuse pärast korteris nr 24 viibinud isikud ei saanud magada ning oli häiritud nende normaalne elutegevus. Oma käitumisega eksis ta üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu, rikkudes avalikku korda. Sellise käitumisega rikkus Vjatšeslav Titov korrakaitseseaduse § 56 lg 2 nõudeid ja pani toime KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo. 16.11.2017 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr: ab1460918 selles, et 14.11.2017 kell 02:03 Vjatšeslav Titov viibides oma korteris, öörahu kestvuse ajal karjus ja lärmas, millega rikkus naabrite öörahu. Antud tegevuse pärast korteris nr 24 viibinud isikud ei saanud magada ning oli häiritud nende normaalne elutegevus. Oma käitumisega eksis ta üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu, rikkudes avalikku korda. Sellise käitumisega rikkus Vjatšeslav Titov korrakaitseseaduse § 56 lg 2 nõudeid ja pani toime KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo. 30.11.2017 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr: ab1520805 selles, et 29.11.2017 kell 23:43 Vjatšeslav Titov viibides oma korteris, öörahu kestvuse ajal karjus ja lärmas, trampis vastu põrandat, ropendas ebatsensuursete sõnadega, millega rikkus naabrite öörahu. Antud tegevuse pärast korteris nr 24 viibinud isikud ei saanud magada ning oli häiritud nende normaalne elutegevus. Oma käitumisega eksis ta üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu, tekitades kestvalt teist isikut oluliselt häirivat müra. Sellise käitumisega rikkus Vjatšeslav Titov korrakaitseseaduse § 56 lg 2 nõudeid ja pani toime KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo. 30.11.2017 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr: ab1520803 selles, et 29.11.2017 kell 23:43 Ljudmilla Titova viibides oma korteris, öörahu kestvuse ajal karjus ja lärmas, trampis vastu põrandat, ropendas ebatsensuursete sõnadega, millega rikkus naabrite öörahu. Antud tegevuse pärast korteris nr 24 viibinud isikud ei saanud magada ning oli häiritud nende normaalne elutegevus. Oma käitumisega eksis ta üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu, tekitades kestvalt teist isikut oluliselt häirivat müra. Sellise käitumisega rikkus Ljudmilla Titova korrakaitseseaduse § 56 lg 2 nõudeid ja pani toime KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo. 30.11.2017 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr: ab1520804 selles, et 30.11.2017 kell 01:24 Ljudmilla Titova viibides oma korteris, öörahu kestvuse ajal karjus ja lärmas, trampis vastu põrandat, millega rikkus naabrite öörahu. Antud tegevuse pärast korteris nr 24 viibinud isikud ei saanud magada ning oli häiritud nende normaalne elutegevus. Oma käitumisega eksis üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu, tekitades kestvalt teist isikut oluliselt häirivat müra. Sellise käitumisega rikkus Ljudmilla Titova korrakaitseseaduse § 56 lg 2 nõudeid ja pani toime KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo. 30.11.2017 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr: ab1520806 selles, et 30.11.2017 kell 01:24 Vjatšeslav Titov viibides oma korteris, öörahu kestvuse ajal karjus ja lärmas, millega rikkus naabrite öörahu. Antud tegevuse pärast korteris nr 24 viibinud isikud ei saanud magada ning oli häiritud nende normaalne elutegevus. Oma käitumisega eksis üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu, rikkudes avalikku korda. Sellise käitumisega 2 rikkus Vjatšeslav Titov korrakaitseseaduse § 56 lg 2 nõudeid ja pani toime KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo. Asjaolud ja menetluse käik Menetlusalused isikud kohtuistungile ei ilmunud, kuigi olid kohtukutsed 18.01.2018 allkirja vastu kätte saanud. Kohus leiab, et menetlusalused isikud on kohtukutsed kätte saanud piisava ajavaruga ning on teadlikud nii kohtuistungi toimumise ajast kui ka kohast, millest andis kinnitust nii kohtule saadetud menetlusaluse isiku V. Titovi 31.01.2018 avaldus kui ka tema 05.02.2018 telefonikõne kohtusse. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud taotlust asja arutamise edasilükkamiseks, peab kohus võimalikuks arutada väärteoasja menetlusaluste isikute osavõtuta VTMS § 90 lg 1 korras. Kohus, kontrollinud väärteoprotokolle, samuti väärteotoimikus olevaid kirjalikke materjale, kuulanud kohtuistungil toimiku juurde lisatud helisalvestist, kuulanud tunnistajate ütlusi ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub alljärgnevale seisukohale. Kõikides väärteoprotokollides on menetlusaluseid isikuid süüdistatud KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises viitega korrakaitseseaduse § 56 lg-le
10. Korrakaitseseaduse § 56 lg 2 kohaselt on mujal kui avalikus kohas ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud Xxxx selgitas, et on Xxxx korteriühistu juhatuse esimees neljandat aastat. Esimesed väljakutsed oli alates
11. aastast, ajast, mil korteris nr 28 elas peale Vjatšeslav ja Ljudmilla Titovi ka nende ema. Toimus sama räuskamine. Kaevati selle peale, et muusika on kõvasti, tantsitakse, räusatakse nii õhtul kui öösel. Ise on ka seda kuulnud. Karjuvad sisehoovi pool rõdu peal, kuid artikulatsioonist ei ole aru saada. Ka Xxxx korteriühistust on pöördumisi olnud. Üldkoosolekul võeti vastu otsus ja pandi neile postkasti, et kui ei lõpeta oma tegevust, alustatakse sundvõõrandamisega. See on seotud alkoholiga, kui lõhn on koridoris, siis hakkab pihta. Kaine peaga on rahulikud. On saanud avaldusi majaelanike allkirjadega sündmuste toimumise kohta. 06.11.2017 on esitatud avaldus, teised elanikud on ühinenud. Ise ei ole proovinud nendega rääkida. Varem on nende poole pöördunud, kuid on sõimu vastu saanud. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud Xxxx selgitas, et elab Xxxx korteris 8 aastat. Teab Titove. On olnud olukordi, kus tihti tarvitavad alkoholi, siis lärmavad, tantsivad, taovad kontsadega vastu põrandat. On korduvalt kutsutud politsei, järgmine kord on sama. Rõdule kuivama riputatud pesu valati veega üle. Samuti avastas korteris koridoris veeloigu, kutsus revisjonikomisjoni esimehe. Vahetati torusid ja L.Titova pesi torusid, vesi voolas alla. Tal on ka elekter välja lülitatud. Kui Peterburist tagasi tuli, ei saanud ust lahti ja kutsus lukuabi, kes avastas, et lukku on topitud kirjaklamber, seda on ka teistel olnud. Nädal tagasi karjusid tema peale koridoris. Samuti tikuvad ligi teistele inimestele, noorukitele, karjuvad aknast, sõimlevad. V.Titov andis uksekella ja väites, et tal midagi põleb, tahtis korterisse tulla. Tema korterisse on nende karjumist kuulda, kuid ei kujuta ette, kuidas üleval korteris inimesed elada saavad. Kui kutsuti politsei, siis sisse ei lasknud, aga aknast karjuti politseile. Kui politsei ära läks, siis tulid välja ja vaatasid, kellel korteris tuli põleb ning hakkasid läbi fonoluku sõimama. Ise on politsei välja kutsunud 2-3 korda. Viimastel päevadel ei ole lärmi olnud, mitte nii kestvat. Väga tugevalt lasevad muusikat, bassid jõuavad esimesele korrusele. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja Xxxx selgitas, et elab Xxxx. Titovid teevad kõik, et ta kuuleks neid. Rikuvad öörahu, päevaaeg karjuvad toas. Korra on käinud nendega rääkimas, kuid ei ole kasu. On tihti juhatuses käinud. Kõik on sarnased episoodid. Trampimine, karjumine, aknal karjumine, muusika. Muusika ei ole pidev, mingi aeg panevad kinni, aga trampimine, karjumine, üürgamine aknal kestab hommikuni. Kõikides tubades on kuulda. Suures toas ja köögis on kõige suurem lärm. On üks lindistus tehtud mobiiltelefoniga, köögis. Kutsus politsei välja. Ei oska kuupäevaliselt enam täpselt öelda, mis just toimus. Politsei pidas neid kinni ühe 3 korra, vist viimane episood. Oli lärm, ust ei avanud. Siis tulid päästjad ja lõhkusid ukse maha. Detsembris, jaanuaris on tehtud mõned väljakutsed, eelmine nädal oli ka väljakutse. Üks kord oli, et kui politsei oli all, siis karjusid. See lärm takistab magamist, arvab, et see kostub ka teisteni, väga intensiivne lärm. Kolisid sinna 2016 suvel, viimase poole aastaga on hullemaks läinud. Poeg on rääkinud, et kui tuleb koju, siis on nad aknal ja kui trepikotta jõuab, siis on juba vastas ja lubavad peksa anda. Neid lihtsalt sõimavad. Mõni nädal tagasi oli poeg kodus haige ja tulid ukse taha ning nõudsid sisse laskmist. Poeg ütles, et kutsub politsei, mille peale nad naersid ja läksid välja ning vajutasid fonoluku kaudu. Kohtuistungil üle kuulatud Xxxxselgitas, et elab Xxxx koos Xxxx ja kahe lapsega vanuses 9 ja 10 a. Ülemiste naabritega on kokku puutunud, mees on Vjatšeslav, seal on mees ja naine. Seal toimub joomine, karjumine, sõimamine, ähvardavad lapsi. Päeval magavad, õhtul kell 7 ärkavad ja siis hakkab pihta. On kutsunud politsei välja öörahu rikkumise tõttu. Põhiliselt on lärm elutoas, köögis, laste toa kohal on muusika. Ust ei ava, sõimavad, on proovinud lahendada, tulemust ei ole. Kuupäevasid enam ei tea. Peale seda kui uks maha võeti, oli nädal aega rahu, siis hakkas jälle peale. Audiosalvestisi on mõlemad teinud. Salvestis tehtud siis kui politseisse helistati. Esimene kord ei avanud ust, politsei läks ära, hakkasid uuesti lärmama. Politsei tuli kohale ja võttis ukse maha. Magada ei saa, teevad seda süstemaatiliselt, lohistavad diivanit. Tavaliselt mees alustab, naine läheb kaasa. Tarvitavad alkoholi. Nädal tagasi nägi neid eemalt. Nädal tagasi kutsusid politsei, politsei käis, kuid nendeni ei jõudnud. Ukse mahalõhkumist ei näinud, kuulda oli. Kui soojemaks läheb, siis avatud aknast karjuvad, sülitavad, viskavad vett aknale. Väärteoasjas nr 2317,17,009282 koostatud patrulllehelt (lk 4) nähtuvalt on 05.11.2017 patrullitoimkond koosseisus vanem Sigrid Sihver ja Rainer Peetsmann saanud väljakutse Õismäe tee 74-28 kell 22.13 lärmi kohta ja kell 22.16 on tuvastatud, et on vaikus, korter 24 ei avalda. Väärteoasjas nr 2317,17,009580 koostatud patrulllehelt (lk 4) nähtuvalt on 13.11.2017 patrullitoimkond koosseisus vanem Sigrid Sihver ja Rainer Peetsmann saanud väljakutse Õismäe tee 74-28 kell 01.58 (14.11.2017) lärmi kohta ja kell 02.03 on tuvastatud, et kohale jõudes on vaikne, korteri 28 ust ei avatud, oodati ja kuulati. Väärteoasjas nr 2317,17,009580 Xxxxkiri (tl 9) korteriühistu esimehele, millest nähtuvalt tuli N. Žuk 31.10.2017 koju ega saanud ust avada, sest võti ei läinud luku sisse. Kutsus lukuabi ja lukust avastati kantselei kirjaklamber. Arvab, et seda on teinud huligaanid korterist
12. Lastega on raske elada, sest naabrid korterist 28 järjekordselt tantsisid ja lauslsid kella 12-ni öösel. Jätkavad vee valamist seitsmendalt korruselt. Palub tarvitusele võtta meetmed. Korteriühistu Xxxx09.06.2017 üldkoosoleku protokollist nr 1 (tl 10-13) nähtub muuhulgas, et punktis nr 8 on tõstatatud küsimus korteri 28 elanike kohta esitatud kaebuste osas, millede kohaselt loobitakse möödakäijaid aknast kividega, muude esemetega, mängitakse valjult muusikat, karjutakse avatud aknast öösel ja päeval, tantsitakse korteris, taotakse vastu metalltorusid, valatakse vett kanalisatsioonitorude šahti, lülitatakse välja korteriühistu liikmete elekter. Korduvalt on välja kutsutud politsei, aga politseid korterisse ei lasta. On ette valmistatud teatis korteri 28 omanikule V. Titovile korteri sundvõõrandamise kohta juhul, kui jätkub teiste majaelanike häirimine oma käitumisega. Protokolli kohaselt hääletas poolt 40, vastu ja erapooletuid ei olnud. Korteriühistu Xxxx15.06.2017 üldkoosoleku protokollist nr 2 (tl 14-16) nähtub muuhulgas, et Xxxxja Xxxx kaebasid korteri 28 elanike käitumise üle: segavad majaelanike normaalset elu öisel ajal ning koosoleku juhataja vastas, et tuleb esitada kirjalikud kaebused juhatusele, kus seisab kirjas, mis kell ja milles seisneb majaelanike normaalse elu häirimine. Haabersti Linnaosa Valitsuse vastus korteriühistu Xxxx juhatuse esimehe avaldusele ja avaldus (tl 17-18), millest nähtuvalt on korteriühistu juhatuse esimees teinud avalduse linnaosa valitsusele, et võtta tarvitusele meetmed ühiselu reegleid rikkuvate korteri 28 elanike suhtes ning 4 vastusest nähtuvalt antakse korteriühistule soovitusi edasiseks käitumiseks, sh korteri võimalikuks sundvõõrandamiseks. Sama väärteoasja juures on ka korteriühistu esimehe teade politseile avaliku korra vastase süüteo kohta (tl 20-22), millest nähtuvalt on Vjatšeslav Titov tekitanud müra 14.08 ööl vastu 15.08.
13. Lisaks sellele on väärteoasja materjalides Xxxx05.07.2015 avaldus (tl 23-24), mille kohaselt korteris 28 elav meestarahvas 04.07.2015 kella 11st avas akna ja hakkas röökima, mis kestis kuni 12ni. Samuti on väärteotoimikus Xxxxelavate 8 elaniku 09.01.2015 avaldus politseisse, milles heidetakse korter 28 elanikule V. Titovile ja tema õele ette naabrite terroriseerimist. Öösiti mängib muusika, püüavad kõva häälega laulda, pilli mängida ja taovad vastu seinu ja uksi. Politseisse helistamisest ei ole abi, sest nad ei lase politseid sisse ja politsei lahkudes muutub kisa veelgi suuremaks. Xxxx26.09.2014, 09.10.2014 ja 31.10.2014 avaldused korteriühistu esimehele (tl 26-28), mille kohaselt iga päev kostub korterist 28 muusika. Xxxx02.11.2017 avaldus korteriühistule (tl 29), millest nähtuvalt korteri 28 elanike käitumine on muutunud väljakannatamatuks, kuivõrd selle korteri elanikud rikuvad peaaegu iga öö alates kella 22.00st öörahu hommikutundideni välja. Väärteoasjas nr 2317,17,009833 koostatud päring kõnede kohta numbrile 112 ajavahemikul 29.11.2017 kuni 30.11.2017 (tl 7) ja vastus, mille kohaselt on hädaabinumbrile helistatud 29.11.2017 kell 23.43.54 ja 30.11.2017 kell 01.
14. Väärteoasjas nr 2317,17,009834 koostatud valdusse sisenemise protokoll (tl 8-9, fotod tl 10) mille kohaselt siseneti 30.11.2017 kell 02.35 KorS § 50 alusel xxxx Vjatšeslav Titovi valduses olevasse korterisse kuna korterit kostus tugev lärm, naabrite öörahu oli rikutud, pidev probleem, ust ei avatud, lärmamist ei lõpetatud. Valdusse siseneti ukse lõhkumise teel, kasutades Päästeameti abi. Vjatšeslav Titovi suhtes kasutati füüsilist jõudu ja käeraudu. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 34) nähtuvalt keeldus Vjatšeslav Titov indikaatorvahendisse puhumast. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt oli Vjatšeslav Titovil alkoholilõhn suust, reaktsioonikiirus häiritud, kõne on segane, isik ei taju aega ega isikut, ei mäleta viimase 24 tunni sündmusi, koordinatsioon on häiritud. Käitumiselt on ärritunud, rahutu ja omamehelik. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 35) nähtuvalt ei nõustunud Ljudmilla Titova indikaatorvahendisse puhuma, isikul alkoholilõhn suust. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt oli isiku kõne segane, aja ja kohataju selge, mäletas viimase 24 tunni sündmusi ja koordinatsioonis kerged häired. Käitumiselt ärritunud ja rahutu. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja Rainer Peetsmann selgitas, et töötab Lääne-Harju politseijaoskonnas patrullpolitseinikuna. Oli väljakutsel koos Sigrid Sihveriga, väljakutse sisuks oli öörahu rikkumine. Kohale jõudes meesterahvas karjus. Ukse taga oli hääli, siis vaikus. Oli kuulda korterisse 24, ei ole võimalik magada. Kuulasid kannatanu üle. Asju liigutati, karjumine. Meesterahvas küsis miks uks lõhuti, kuigi küsimus oli arusaamatu. Isik sai aru, et politsei. Läks alla ülekuulamist tegema, oli kuulda mööbli nihutamist. Teine kord nädal hiljem, samuti koos S. Sihveriga. Oli jutt kannatanuga, naabrid olid vait jäänud. Kolmas kord samal ööl, käisid kaks korda. Kohe kui tulid, oli vaikne, menetlema ei hakanud. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud Sigrid Sihver selgitas, et töötab Lääne-Harju politseijaoskonnas patrullpolitseinikuna. On käinud xxxx mitmeid kordi. Öörahu rikkumised. Esimene kord sai fikseeritud, tunnistaja üle kuulatud. Teine kord ilmselt nägid neid, võtsid vaiksemaks. Kolmas kord tulid varjatult, eravärvides autoga, suhtlesid avaldajaga. Korterisse sisse ei saanud. Kõik olid öörahu ajal. Esimene kord oli väga jõhker lärm, karjuvad aknast välja. Paugud, laksud, mööbli viskamine. Ust ei avanud, röökisid. Võis olla novembri alguses. Olid korteri 24 köögis, oli kuulda trampimist, kukkumisi. Avaldaja oli korteris, mees tööl ja lapsed magamas. See oli öösel ühe ajal. Seal ei olnud võimalik magada. Asjad kukkusid, uste paukumine, röökis aknast, kestis tund aega. Teistel kordadel sees ei käinud. Mees röökis aknal, 5 tuli piiluma ja siis jälle. Kui tulid eravärvides autoga, siis tundis ära. Eelmisel aastal nägi aknal mõlemaid. See aasta ei ole käinud. Tunnistajana üle kuulatud Erkki Roosileht selgitas, et töötab Lääne-Harju politseijaoskonnas patrullpolitseinikuna. On käinud seal mitu korda. Korteris oli lärm, oli kolistamist, mööblit tõsteti, visati öörahu ajal. Käis korduvalt ühe vahetuse jooksul, võis olla 29.
15. ja 30.11.
16. isikud jätkasid rahurikkumist, hoiatasid läbi ukse. Oli vaikus kui koputasid. Kui ära läksid, hakkas uuesti. Tund aega võttis sündmuse lahendamine. Lärmi ukse taga ei olnud, kui naabrite juurde läksid, siis mööbli kolin, karjumine. Seal magada poleks saanud. Korteris olid nad kahekesi, mõlemad olid joobes. Tegeles naitserahvaga. Meest pidi murdma, pikali panema. Kaks ekipaaži oli kohal, pääste ka. Korter oli korras, puhas, midagi ei vedelenud. Kohtu seisukoht VTMS § 98 lg 5 kohaselt, kui asja arutatakse menetlusaluse isiku osavõtuta, teeb kohtunik teatavaks menetlusaluse isiku varasemad ütlused ja tema kirjalike avalduste sisu. Ühisesse menetlusse ühendatud väärteoasjades koostatud väärteoprotokollidest nähtuvalt on menetlusalused isikud avaldanud, et nad on väärteoprotokollidega tutvunud ja süüdistustega nõus ei ole. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollides on aga mõlemad menetlusalused isikud teatanud, et ütlusi annavad nad kohtus. Samas menetlusalused isikud kohtuistungile ei ilmunud, mistõttu ei olnud võimalik ka nende ülekuulamine kohtuistungil. Arvestades ülalmärgitud tõendeid, mida on kohtulikul arutamisel vahetult uuritud, asub kohus seisukohale, et menetlusaluste isikute süü neile inkrimineeritud väärtegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Väärteoasjade materjalidele on kahel juhul (05.11.2017 ja 14.11.2017) lisatud patrulllehed, milledelt nähtub patrulltoimkonna koosseis ja väljakutsete sisu. Patrulltoimkonna patrullpolitseinikud on kohtuistungil vahetult üle kuulatud ning mõlemad politseiametnikud on sündmuskohal viibides tajunud samu asjaolusid, mida on avaldanud politseile väljakutseid teinud tunnistajad Xxxxja Xxxx. Lisaks eelmärgitud tõenditele leidub väärteoasjas Xxxx tehtud audiosalvestis, millelt kuuldub 05.11.2017 episoodis salvestatud kõvahäälne venekeelne laulmine, mille valjust arvestades võib tulla arusaamisele, et sellise laulmise saatel ei ole võimalik öösel magada. Lisaks eelmärgitud kahele episoodile on 29.11.2017 ja 30.11.2017 episoodide kohta üle kuulatud ka mõlemal väljakutsel käinud patrullpolitseinik, kes tajus samu asjaolusid, mida on oma avaldustes ja kohtuistungil avaldanud Xxxx ja Xxxx. Väljakutsete tegemine nähtub ka vastusest päringule ja selle vastuse kohaselt on toimunud kaks väljakutset paari tunni jooksul. Lisaks sellele on väärteoasjas valdusse sisenemise protokoll, millest nähtuvalt on teise väljakutse järgselt Päästeameti abi kasutades sisenetud menetlusaluste isikute eluruumi xxxx ja menetlusalused isikud on kinni peetud. Kuigi menetlusalused isikud keeldusid indikaatorvahendisse puhumast ja ei olnud võimalik tuvastada alkoholisisalduse numbrilist näitu, nähtub joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollidest üheselt, et mõlemal isikul on tuvastatud alkoholilõhn suust ning muud joobele iseloomulikud tunnused. Taoline asjaolu viitab aga sellele, et kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütlused menetlusaluste isikute tiheda alkoholitarvitamise ja sellega seonduvalt öörahu rikkumiste toimepanemise kohta riimuvad väärteoasjas kogutud tõenditega. Kohtuistungil kuulati üle ka tunnistaja xxxx, kes on aastaid tegelenud majaelanike kaebustega menetlusaluste isikute peale, millest ilmnevad nii korduvad öörahu rikkumised kui ka muud ühiselureegleid rikkuvad käitumisaktid. Lisaks sellele selgitas ka tunnistajana üle kuulatud xxxx asjaolusid, mida ta on aastate jooksul tajunud. Peale selle on väärteoasjas hulk kirjalikke dokumente, mis viitavad menetlusaluste isikute poolt süsteemsele ühiselureeglite ja öörahu rikkumisele. Nendest tõenditest saab järeldada, et menetlusalustele isikutele on aastate jooksul öörahu rikkumine Xxxx majas saanud omaseks ja tavapäraseks ning sellise käitumisega ei häiri nad vaid korteris 24 elavaid elanikke, vaid ka teisi majaelanikke, samuti kõrvalmaja elanikke. Seega on eeltooduga tõendamist leidnud, et menetlusalused isikud on oma käitumisega eksinud üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu ning öisel ajal oma karjumise ja lärmamise, trampimise ja ropendamisega häirinud kestvalt ja korduvalt korteris nr 24 elavaid inimesi ja 6 nende öörahu. Menetlusalused isikud on sellise tegevusega rikkunud avalikku korda, s.o läinud vastuollu ühiskonnas omaks võetud üldtunnustatud käitumistavade ja heade kommetega ning sellega rikkunud korrakaitseseaduse § 56 lg 2 keeldu. Arvestades süüteo asjaolusid ja korduvust, korduvaid väljakutseid politseile ja politseiametnike korduvaid külaskäike menetlusaluste isikute eluruumi ukse taha, millest menetlusalused isikud on üheselt teadlikud, siis leiab kohus, et menetlusalused isikud on kõik süüteo episoodid toime pannud teadlikult ja tahtlikult, seega on tegemist kavatsetult toimepandud süüteoga. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud Seega on tuvastamist leidnud, et Vjatšeslav Titov rikkus korrakaitseseaduse § 56 lg 2 sätestatud keeldu ja pani sellega toime KarS § 262 lg-s 1 ettenähtud väärteo, s.o avaliku korra rikkumise. Seega on tuvastamist leidnud, et Ljudmilla Titova rikkus korrakaitseseaduse § 56 lg 2 sätestatud keeldu ja pani sellega toime KarS § 262 lg-s 1 ettenähtud väärteo, s.o avaliku korra rikkumise. Karistuse mõistmine KarS § 262 lg 1 järgi on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni sada trahviühikut või arest. Karistuse liigi valikul lähtub kohus süüteo asjaoludest ja menetlusaluste isikute süü suurusest ning väärteo kordade arvust. Kohus juhib tähelepanu, et menetlusalustele isikutele on korduvalt välja kutsutud politsei, kuid nad on jätkuvalt rikkunud majaelanike öörahu, politseile nad ust avanud ei ole ning korduvatele palvetele rikkumine lõpetada nad reageerinud ei ole. Seejuures on menetlusaluste isikute puhul tegemist pensionäridega, kes tunnistajate ütluste kohaselt tööl ei käi. Seega on nende sissetulekuks pension, millest ei pruugi rahatrahvi tasumiseks jätkuda kui arvestada korteri ülalpidamiskulusid. Seega võib rahatrahv kui karistusliik osutuda menetlusalustele isikutele ülejõukäivaks ja mõistetav karistus ei oleks täidetav. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluste isikute suhtes ei ole võimalik kohaldada kergemat karistuse liiki rahatrahvi näol, vaid tuleb kohaldada aresti. Üldjuhul tuleks lähtuvalt kohtupraktikast määrata/mõista karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning juhul, kui on tuvastatud karistust kergendavad või raskendavad asjaolud, määrata karistus siis vastavalt kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra või üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Käesoleval juhul ei ole kohus ühtegi karistust kergendavat ega raskendavat asjaolu tuvastanud. Väärteoasjas on tuvastamist leidnud, et Vjatšeslav Titov on väärteoprotokollide kohaselt toime pannud 4 süüteo episoodi ja Ljudmilla Titova 2 süüteo episoodi. Seega karistuse mõistmisel peaks lähtuma toimepandud süütegude arvust ning avaliku korra rikkumiste intensiivsusest. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et tegemist on elumajaga, kus elanikud, s.h lapsed soovivad öösel magada, ennast välja puhata ning oma tavapärast elu rahulikult elada. Samas on tegemist olukorraga, kus mõlemad menetlusalused isiku elavad koos ühes korteris ja ka ajal, mil kohtuväline menetleja on pidanud vajalikuks koostada väärteoprotokolli vaid Vjatšeslav Titovile, viibib Ljudmilla Titova samas korteris, kiites V. Titovi käitumise heaks. Seetõttu ei saa kohus lähtuda vaid aritmeetilisest lähenemisest, seades süü suuruse sõltuvusse väärteoprotokollide hulgast, vaid peab olulisemaks menetlusaluste isikute teineteist toetavat tegevust ja suhtumist õiguskorda tervikuna. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista menetlusalustele isikutele karistused võrdse raskusega. Kuivõrd menetlusaluste isikute puhul on tegemist varem karistamata isikutega, peab kohus võimalikuks mõista karistused alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra, menetlusaluste isikute vanust arvestades vaid ¼ sanktsioonimäära ulatuses, lootuses, et mõistetav ja ära kantav karistus sunnib menetlusaluseid isikud edaspidi hoiduma uute samalaadsete süütegude toimepanemisest. Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et taoline karistus sunnib ka teisi ühisealureegleid teisejärguliseks pidavaid majaelanikke oma suhtumist muutma ja öörahu vajalikkust austama. 7 Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalused isikud tuleb süüdi tunnistada neile inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja neile tuleb mõista karistusena arest. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8