← Eesti

2-16-5215/62

Obsah (11)§ 442§ 376§ 445§ 162§ 368§ 371§ 657§ 437§ 351§ 171§ 177

Tsiviilasi nr 2-16-5215 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen (eesistuja), liikmed Krista Kirspuu, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 8. märts

§ 442lg 5 teine lause).

Riigikohus on lahendis 3-2-1-31-10 selgitanud (p 13 -15 ), et kui kohus rahuldab haginõude, peab ta

§ 442

lg 5 teise lause järgi oma otsuse resolutsiooni formuleerima selliselt, et otsus oleks üheselt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (vt selle kohta ka nt Riigikohtu

  1. detsembri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 13). Kohus andis 31.05.
  3. a määrusega hagejale võimaluse oma nõuet

§ 376

lg 4 p-s 2 sätestatud tingimustel täpsustada või taotleda

§ 445

lg 1 esimese lause järgi otsuses kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. Hageja seda ei teinud, taotledes kohtult ehitustehnilise auditi läbiviimist (kd I, tl 16-10), mille kohus jättis rahuldamata (kd I, tl 177-178). Siiski esitas hageja 14.08.

  1. a menetlusdokumendis taotluse lisaks nõudele rahuldada hagi ning kohustada kostjaid kõrvaldama kahjulikust mõjutusest tingitud hagejale kuuluva korteriomandi F.R.Faehlmani 543 omandiõiguse rikkumist ja teostada selleks 3 kuu jooksul Akukon OY ekspertiisiaktis näidatud leevendusmeetmed olemasoleva müra vähendamiseks pealtpoolt, st tehes selleks vajalikud tööd kostjatele kuuluvas korteris ning peale tööde lõpetamist teostada heliisolatsiooni mõõtmist kinnitamaks müra taseme normidele vastavust. Kohus asus 29.09.
  2. a määruses seisukohale (kd I, tl 203-204), et nimetatud taotluse puhul on tegemist hagi põhinõude laiendamisega, mis ei ole hagi muutmisena käsitletav (

§ 376lg 4 p 2).

Kohus jagas kostjate seisukohta, et vaatamata hageja nõude laiendamisele hagist ei nähtu, mida kostjad on kohustatud konkreetselt tegema kahjulikust mõjutusest tingitud hageja korteriomandi omandiõiguse rikkumise kõrvaldamiseks ning millest hoiduma edaspidi. Kohtu hinnangul hageja viide Akukon OY ekspertiisiaktile, et kostjad peaksid teostama 3 kuu jooksul selles näidatud leevendusmeetmed olemasoleva müra vähendamiseks pealtpoolt, st tehes selleks vajalikud tööd kostjatele kuuluvas korteris ning peale tööde lõpetamist teostada heliisolatsiooni mõõtmist kinnitamaks müra taseme normidele vastavust, ei vasta

§ 442

lg 5 tingimusele, et hageja nõudest lähtuv resolutsioon oleks selgelt arusaadav ja täidetav ka ilma muu otsuse tekstita. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus hagi rahuldamata ja

§ 162lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebus

  1. 30.11.
  2. a esitas hageja Harju Maakohtu 31.10.
  3. a otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kohtuotsus on hagejat üllatav. Kuigi kohus on leidnud põhjendustes, et menetluses on tuvastatud kostjate poolne hageja valduse kaotusega mitteseotud omandiõiguse rikkumine üle normi piiride, on kohus jätnud siiski hagi rahuldamata põhjendusel, et hageja esitatud nõue ei ole täidetav ilma muu otsuse tekstita. Hageja leiab, et hageja esitatud nõue on igati selge: “kohustada kostjaid kõrvaldama kahjulikust mõjutusest tingitud hagejale kuuluva korteriomandi F.R. Faehlmanni 54-3 omandiõiguse rikkumist ja teostada selleks 3 kuu jooksul Akukon OY ekspertiisiaktis näidatud leevendusmeetmed olemasoleva müra vähendamiseks pealtpoolt, st tehes selleks vajalikud tööd kostjatele kuuluvas korteris ning peale tööde lõpetamist teostada heliisolatsiooni mõõtmist 6

(11)Tsiviilasi nr 2-16-5215 kinnitamaks müra taseme normidele vastavust. “Hageja nõude laiendatud osa tuleb käsitleda kui otsuse täitmise viisi, korda ja tähtaega. Kohtu viidatud Riigikohtu lahendid on asjakohatud, kuna puudutavad sundtäitmist ja täitedokumendi selgitamist ega ole seega seotud käesolevas menetluses esitatud nõudega. Tulenevalt

§ 368

lg-st 2 on kostjate õigus täitedokumendi selgitamiseks tuvastushagi esitamisega kaitstud juhuks, kui peaks tekkima küsimus hageja esitatud nõudega täitedokumendi täitmisel. Samas rõhutab hageja, et tema eesmärgiks ei ole läbi täitemenetluse rikkumise kõrvaldamine, vaid hageja eesmärgiks on tuvastada hageja valduse kaotusega mitteseotud omandiõiguse rikkumise olemasolu kostjate poolt, mis annab hagejale juhul, kui kostjad vabatahtlikult olukorda ei muuda, võimaluse edaspidi, teises vaidluses, nõuda nendelt võtta kasutusse vajalikud konkreetsed meetmed juba tuvastatud rikkumise kõrvaldamiseks. Lisaks on jätnud kohus osaliselt täitmata selgitamiskohustuse. Hageja leiab, et käesoleva lahendiga rikutakse hageja õigust pöörduda kohtusse oma õiguste ja huvi kaitseks, sest

§ 371

lg 1 p-i 4 kohaselt ei saa käesoleval juhul hageja enam sama nõudega pöörduda kohtusse kostjate vastu. Vastus apellatsioonkaebusele

  1. Vastuses apellatsioonkaebusele vastustajad apellatsioonkaebusega ei nõustu. Maakohtu otsus on seaduslik. Menetluse käik
  2. Kostja I esitas maakohtu otsuse peale samuti apellatsioonkaebuse ja palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles kostjate taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks jäeti rahuldamata.
  3. 13.12.
  4. a määrusega keeldus Tallinna Ringkonnakohus kostja I apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest perspektiivituse tõttu. Kohtumäärus jõustus 16.01.
  5. a. Ringkonnakohtu seisukoht
  6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

§ 657

lg 1 p 21 alusel jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata ja kaebuse rahuldamata, kuid muudab maakohtu otsuse põhjendusi.

  1. Kolleegium käsitleb esmalt esitatud nõude menetluslikku lubatavust ja menetlusega seotud probleeme. Antud asjas võttis maakohus oma 07.04.
  2. a määrusega menetlusse hageja 03.04.
  3. a hagiavalduses esitatud nõude kahjulikust mõjutusest tingitud omandiõiguse rikkumise kõrvaldamiseks ja sellest edaspidi hoidumiseks. Pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist uuendas maakohus 31.05.
  4. a määrusega

§ 437p 1 alusel menetluse põhjusel, et haginõue ei olnud piisavalt selge.

Osundatud määruse resolutiivosa p-is 2 määras kohus hagejale tähtaja nõude täpsustamiseks või otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks. 21.06.

  1. a nõude täpsustusena pealkirjastatud avalduses esitas hageja taotluse ehitustehnilise auditi läbiviimiseks (I kd 168-169). 02.08.
  2. a määrusega jättis maakohus hageja taotluse ehitustehnilise ekspertiisi (audit) läbiviimiseks rahuldamata, määras tähtajad lõplike seisukohtade, menetluskulude nimekirjade esitamiseks ning teatas, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 14.09.
  3. a (I kd 177-178). 11.09.
  4. a määrusega uuendas maakohus

§ 437

p-i 1 alusel teistkordselt menetluse põhjusel, et kohus oli jätnud küsimata kostjate seisukoha hageja 14.08.

  1. a avalduses esitatud uue menetlusliku taotluse kohta (I kd tl 186-187). 29.09.
  2. a määrusega käsitles kohus hageja 14.08.
  3. a menetlusdokumendis esitatud taotlust hagi põhinõude laiendamisena, mis ei ole käsitletav hagi muutmisena, nimetas seda hagi laienduseks ning määras menetleda hageja nõuet selle laiendatud kujul. 7

(11)Tsiviilasi nr 2-16-5215 20. Vaatamata võimaluse andmisele hagieset täpsustada ning määrust seda selliselt menetleda, jättis maakohus vaidlustatud otsusega hagi siiski rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole esitanud selget nõuet, mis võimaldaks selle rahuldamise korral

§ 442lg 5 kohast resolutsiooni.

Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei ole hagi rahuldamata jätmine sel põhjusel õige.

  1. Hageja palub 14.08.
  2. a menetlusdokumendis kohustada kostjaid kõrvaldama kahjulikust mõjutusest tingitud hagejale kuuluva korteriomandi F.R. Faehlmanni 54-3 omandiõiguse rikkumine ja teostada selleks 3 kuu jooksul Akukon OY ekspertiisiaktis näidatud leevendusmeetmed olemasoleva müra vähendamiseks pealtpoolt, st tehes selleks vajalikud tööd kostjatele kuuluvas korteris ning peale tööde lõpetamist teostada heliisolatsiooni mõõtmist kinnitamaks müra taseme normidele vastavust. Õige on, et haginõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse resolutsioonile. Kohtuotsuse resolutsioon peab olema

§ 442

lg 5 teise lause järgi selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue (vt RKTo 10.05.2017, 3-2-1-36-17, p 16; vt ka RKTo 03.04.2012, 3-2-1-20-12, p 17). Õige on ka see, et eriti oluline on resolutsiooni täpsus lahendite puhul, millega kohustatakse isikut(uid) midagi faktiliselt tegema või mingist tegevusest hoiduma, kus võib eeldada poolte vaidlust täitemenetluses. Pärast hageja poolt 14.08.2017. a menetlusdokumendis nõude täpsustamist, saab kolleegiumi hinnangul avaldusest siiski hagieset piisavalt järeldada ning selle alusel on iseenesest võimalik ka nõude sisulise põhjendatuse korral hagi rahuldava otsuse resolutsiooni formuleerimine selliselt, et see oleks üheselt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Kohus saanuks hageja viidatud Akukon OY ekspertiisiaktis (I kd tl 142-144) toodud leevendusmeedet kirjeldada otsuse resolutsioonis aktis toodud viisil, mis taganuks resolutsiooni täitmise parameetrite osas piisava kvaliteedi laskumata liigsesse detailsusse. Seega oli maakohtul võimalus hagi rahuldamiseks resolutsioonis kostjate sooritusi piisavalt täpselt kirjeldada, kuid maakohtu lõppjäreldus hagi rahuldamata jätmise kohta on siiski õige. Kuigi maakohus on

§ 442

lg 5 ebaõigesti kohaldanud, on pooled kolleegiumi hinnangul asja lahendamiseks vajalikud asjaolud esitanud ning nende tõendatust on maakohtu poolt iseenesest otsuses ka hinnatud, mistõttu saab ringkonnakohus hagi rahuldamata jätmist ise põhjendada.

  1. Asjas omavad õiguslikku tähtsust järgmised vaidlustamata asjaolud:  hageja on alates
  2. a. Tallinna Kesklinna linnaosas asuva elamu aadressil F.R. Faehlmanni 54 korteri nr 3 (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa 2200201) omanik (I kd tl 5);  kostjad on alates
  3. a. samas elamus asuva korteri nr 5 (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa 2200401) ühisomanikud (I kd tl 6);  kostjate korter nr 5 asub F.R. Faehlmanni 54 elamus hageja korteri nr 3 kohal, st ülemisel (kolmandal) korrusel (I kd tl 5-6, 18-199);  kostjad viisid
  4. a. oma korteris (nr 5) vastavalt IK ja TB koostatud sisekujunduse lahendusele läbi remonditööd (I kd tl 64-65);  remondi käigus asendati algselt korterisse paigaldatud liistparkett ja selle aluskonstruktsioonid uue laudparketiga ja aluskonstruktsioonidega (I kd tl 143);  05.01.
  5. a tuvastati F.R. Faehlmanni 54 III kd krt nr 5 ja II k krt nr 3 elutubade vahel löögimüra heliisolatsiooni mõõtmistulemuseks L’n,w =54 dB (I kd tl 142-144).
  6. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjatel korteriomandi omanikena on kohustus rakendada vajalikke leevendusmeetmeid löögimüra taseme vähendamiseks oma korteris, st eemaldada olemasolev põrandakate ja paigaldada põrandakatte alla olemasolevast materjalist elastsem aluskate, mille löögimüra taseme indeks on ΔL ≥ 20 dB. Hageja heidab kostjatele ette, et pärast 8

(11)Tsiviilasi nr 2-16-5215 viimaste poolt oma korteris tehtud remonti, kostub hageja ja kostjate kortereid eraldava vahelae kaudu tekkiv löögimüra hageja korterisse. Müra ületab õigusaktidega lubatud piirmäärasid ja häirib hagejat. Hageja hinnangul ei ole uue põranda paigaldamisel järgitud vahelagede paigalduse tehnoloogiat. Kostjad leiavad, et korteri remondi käigus ei muudetud elamu kande ega piirdekonstruktsioone, samuti korteritevaheliste vahelagede ja -seinte algseid lahendusi, mille tulemusena oleksid muutunud kandevõime ja helipidavuse suhtes konstruktsioonide tehnilised näitajad. Kostjad rõhutavad, et F.R.Faehlmanni 54 elamu puhul on tegemist 1930ndate aastate lõpus ehitatud majaga, milles leviv müra vastab elamu ehitusaja normidele ja korterite tavakasutamisele.
  1. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et praeguses vaidluses tuli kohaldada kuni 31.12.
  2. a kehtinud korteriomandiseadust (KOS), kus on mh sätestatud kohustus hoiduda teisele korteriomanikule kahju tekitamisest. KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Hetkel kehtivas korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 31 lg 1 p-is 1 on sätestatud korteriomaniku kohustus praktiliselt identsena KOS § 11 lg 1 p 1 sõnastusega, mistõttu uue seaduse kehtima hakkamine asja lahendust ei mõjuta.
  3. Ringkonnakohtu hinnangul võib KrtS § 31 lg 1 p-is 1 sätestatud kohustuse rikkumisena käsitleda korteriomaniku poolt oma korteris ehitustööde tegemisel, konkreetsel juhul põrandate paigaldamisel vajaliku tehnoloogia järgimata jätmist selliselt, et heliisolatsioon halvenes võrreldes ehituslikele muudatustele eelnenud olukorraga põhjustades teisele korteriomanikule kahjuliku mõjuna müra, mida viimane ei pea KrtS § 31 lg 1 p-i 2 mõttes taluma. Kohustuse rikkumise, kahjuliku mõju esinemise ja kostja vastutuse tõendamise kohustus on hagejal.
  4. Maakohtu määratud ekspertiisi tulemusel saadud Akukon OY eksperdiarvamusega (I kd 142-144) tuvastati F.R.Faehlmanni 54 III kd krt nr 5 ja II k krt nr 3 elutubade vahel löögimüra heliisolatsiooni mõõtmistulemuseks L’n,w =54 dB. Osundatud arvamusest nähtub, et alates
  5. a on sisepiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded toodud Eesti standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.”, tabel 6.1 – Sisepiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded, mida kasutatakse uute hoonete projekteerimisel ja suures mahus renoveerimisel/rekonstrueerimisel akustiliste nõuetena. Vastavalt nimetatud standardile ei tohi ühest korterist teise olla taandatud löögimürataseme indeks L’n,w suurem kui 53 dB. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et läbiviidud ekspertiisiga on objektiivselt tuvastatud, et hageja ja kostjate korterite vahelae heliisolatsioon, kuigi minimaalselt, kuid siiski ületab lubatud nõudeid (lubatud kuni 53dB, tuvastatud 54dB), kuid ei nõustu maakohtu arvamusega justkui saaks sellest järeldada, et kostjate korteris teostatud remondi käigus ei ole uute põrandate paigaldamisel järgitud vajalikku vahelagede paigalduse tehnoloogiat. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole nimetatud asjaolu rikkumise alusena tõendanud.
  6. Akukon OY eksperdiarvamuses on vahelae konstruktsioonile hinnangu andmisel aluseks võetud kostjate poolt dokumentaalse tõendina esitatud VJKonsult OÜ poolt koostatud asjatundja arvamuses (I kd tl 119-121) sisalduvad andmed vahelae konstruktsiooni kohta. Ekspertiisis kirjeldatakse osundatud arvamuse põhjal konstruktsiooni, mis on säilinud, siis n.ö. esialgset konstruktsiooni aastast 1974 ning nüüdset, 2013-2014 ehitatud konstruktsiooni ning jõutakse järeldusele, et kui kostjate teostatud ehitustööde käigus muudeti eelkõige põrandakatte ja selle aluskonstruktsiooni (paigaldati põrandaplaat laudparketi alla), siis võib eeldada, et löögimüra isolatsioon muutus teostatud tööde tulemusel mõnevõrra paremaks – ehitustööd ei saanud olukorda halvendada eeldusel, et peenliivast täitekihti ei vähendatud ja ehitustööde teostamisel lähtuti heast ehitustavast. Kostjad on kinnitanud, et nad ei ole täiteliiva ära võtnud (II kd tl 30 pöördel). Antud asjaolu kinnitab VJKonsult OÜ poolt koostatud asjatundja arvamus, millest nähtuvalt … //“Mullalael on esialgne täide, peenliiv ~40 mm“ (I kd tl 119-121). Ka F.R. Faehlmanni tn 54 asuva korteri 9
(11)Tsiviilasi nr 2-16-5215 ja hoone ehitustehnilise seisukorra auditina pealkirjastatud dokumendis, mille koostajaks on Arhitektuuri- ja inseneribüroo OÜ Humana Grupp juhataja dipl. ehitusinsener TT (I, kd 44-51), on antud arvamus kostjate korteris tehtud remonditööde kohta ning sellest nähtub, et … //Remondi käigus olemasolevad vahelae kandekonstruktsioonid säilisid, raudbetoonplaadil olev täide (šlakk) jäi paigale, asendati terastaladele toetuvad puitlaagid ja parketi aluslaudis ning paigaldati uus tükkparkett, kuid ei muudetud algse vahelae konstruktiivset lahendust ega ei kasutatud algsetest materjalidest erinevate tehniliste omadustega materjale.//…(I kd tl 4450). Hageja ei ole täiteliiva eemaldamist tõendanud (II kd tl 30 pöördel), kuid viitab Tallinna Linnaplaneerimise Ameti peaspetsialisti VU 16.05.
  1. a e-kirjale, kus ehituskontrolli ja kasutuslubade peaspetsialist annab eelnimetatud auditi kohta arvamuse (I kd tl 78). Antud kirjas tuuakse välja, et kostjate poolt remonditöödel kasutatud sisekujunduse lahendusest (I kd tl 6465) nähtuvalt pole võimalik tuvastada, milline on korterile nr 5 ettenähtud uus põrandakonstruktsioon ja puuduvad vajalikud arvutused, samuti esinevad auditis vastuolud, mis puudutavad uue põranda konstruktsiooni. Kolleegiumi hinnangul ei lükka antud e-kiri ümber Arhitektuuri- ja inseneribüroo OÜ Humana Grupp auditis ja VJKonsult OÜ poolt koostatud asjatundja arvamusest toodud andmeid, et esialgne täide, peenliiv, jäi paigale ja seega ka mitte Akukon OY ekspertiisi järeldust selle kohta, et ehitustööd olukorda ei halvendanud, sest osundatud e-kirjas ei sisaldu mingit hinnangut täitekihi kohta. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et ehitustööde teostamisel poleks lähtutud heast ehitustavast. Akukon OY ekspertiisis on ka märgitud, et uues lahenduses on laudparketi all elastne kiht põrandaplaadi näol, mida esialges konstruktsioonis ei olnud – seetõttu tulemus peaks olema parem löögimüra isolatsiooni seisukohast võrreldes esialgse olukorraga, kus elastne vahekiht puudus (kirjeldatud elastne vahekiht võib löögimüra isolatsiooni parandada ~5-8 dB võrra). Ka eelviidatud VJKonsult OÜ poolt koostatud asjatundja arvamuses on asutud seisukohale, et võrreldes olemasolevat olukorda eelneva olukorraga, peaks olemasolev olukord olema mõningal määral parema helipidavusega kui sellele eelnev. Seda just täiendava parketialuse 6mm paksuse poolpehme papi pärast. Lisatud paarisentimeetrine peene keramsiidikihi helipidavus ei ole küll märkimisväärne, aga peaks mingil määral vähendama laagide vahel tekkida võivat kõlaefekti ja sellele aitab kaasa ka puitlaastplaadi all, üle laagide rippes olev polüetüleenvahtkile.
  2. Ülalnimetatud tõenditest saab teha järelduse, et kostjate poolt põranda konstruktsioonides ehituslike muudatuse tegemise tagajärjel heliisolatsiooni olukord ei halvenenud, vaid tulemus peaks olema löögimüra isolatsiooni seisukohast võrreldes esialgse olukorraga parem. Seega ei ole kolleegiumi arvates kostjad KrtS § 31 lg 1 p 1 mõttes oma kohustusi rikkunud, sest tõendatud ei ole nende poolt põrandate paigaldamise tehnoloogia nõuete rikkumine selliselt, et helisisolatsioon halvenenuks võrreldes ehituslikele muudatustele eelnenud olukorraga.
  3. Akukon OY ekspertiisi kohaselt kirjeldab mõõtmiste käigus fikseeritud tulemus (L’n,w ≤ 54 dB) adekvaatselt sellise tüüpilise vahelae heliisolatsiooni omadusi, mis vastab vanemates eluhoonetes kasutatud konstruktsioonilahendustele ja kuhu on paigaldatud elastsel aluskattel laudparkett. Hageja väitel on ta elanud oma korteris 25 aastat ja tema sõnul tekkis müra pärast
  4. a kostjate korteris remondi tegemist, kuid ei ole näidanud, et see vastas enne ehituslikke muudatusi Eesti standardi EVS 842:2003 eluruumide vahelise löögimüra isolatsiooni nõudele L’n,w ≤ 53 dB. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et Akukon OY eksperdiarvamuses on iseloomustatud löögimüra isolatsiooni taset (L’n,w ≤ 53-55 dB), milline väljendub selles, et tavaline paljajalu või sokis käimine ei tohiks olla eristatav alumises korteris või on õrnalt kuuldav; jooksmine /hüppamine/trampimine on selgelt eristatavad, mööbli nihutamine jms eristatav. Seega ka juhul, 10
(11)Tsiviilasi nr 2-16-5215 kui viia mõõtmiste käigus fikseeritud tulemus (L’n,w ≤ 54 dB) ühe ühiku võrra alla ning löögimüra taseme indeks oleks L’n,w ≤ 53 dB, mil see iseenesest standardile vastaks, jääks see siiski piiresse, mis eelduslikult hageja jaoks müra suhtes tegelikult tajutavat olukorda ei muuda.
  1. Eeltoodud põhjendustel tuleb ringkonnakohtu hinnangul jätta hagi rahuldamata.
  2. Hageja on apellatsioonkaebuses maakohtule ette heitnud selgitamiskohustuse rikkumist, märkimata täpselt, milles see seisnes. Ringkonnakohtu 16.02.
  3. a istungil täpsustas hageja esindaja, et maakohus ei andnud taotluste sh ehitusliku ekspertiisi taotluse esitamiseks tähtaega ega selgitanud, et hageja peab konkreetsed nõuded esitama ja milliseid taotlusi hageja võiks esitada. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on kohus 14.06.
  4. a e-kirjas palunud hagejal nõuet täpsustada ja selgitanud hagejale tema tõendamiskoormist andes selleks tähtaja. Lisaks on kohus 04.08.
  5. a kirjas andnud hagejale koos selgitustega täiendava tähtaja nõude ja taotluse täpsustamiseks (I kd tl 93). Nagu eelnevalt märgitud (käesoleva kohtuotsuse p 19), uuendas maakohus asjas kahel korral menetluse mh nõude täpsustamise eesmärgil. Tähtsust ei oma, et kohus ei määranud hagejale tähtaega ehitustehnilise ekspertiisi taotluse esitamiseks, sest hageja on selle 21.06.
  6. a menetlusdokumendis esitanud (I kd tl 168-169), kohus menetles seda ja jättis rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus eelmenetluse ülesandeid piisavalt täitnud ning

§ 351ei ole rikutud.

Maakohus on selgitamiskohustust täitnud ning kuigi selgitamine ei olnud piisav, ei viinud see asja ebaõigele lahendamisele. 32. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Kuna maakohus ei määranud lõpplahendis kindlaks menetluskulude suurust

§ 177

lg 1 p-i 1 kohaselt, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (

§ 177lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.