RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2158191 Otsuse kuupäev Tartu, 11. aprill 2018 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Ta

) § 691 p 2 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

1. Maakohus rahuldas hageja hagi kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, kuna tõendite kohaselt ei ole kostjal nõuet (lepingu pst 5.5 tulenevat kohustust) hageja vastu ja see nõue ei ole ka sissenõutavaks muutunud. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja saatis asja menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu samale maakohtule uueks arutamiseks.
2. Kolleegium nõustub hageja kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui saatis asja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. 11.

§ 656

lg 2 järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule vaid siis, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.

§ 657

lg 1 p 3 järgi on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada kohtuotsus osaliselt või täielikult ja saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Kolleegium on korduvalt selgitanud, et menetlusökonoomia põhimõttest (

§ 2) lähtudes peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja 4

§ 656

lg 2 järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule vaid siis, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt peab ringkonnakohus vajadusel hindama uusi tõendeid ja tuvastama asjaolusid. Eelkõige nendel juhtudel, kus maakohus on olulisel määral rikkunud eelmenetluses selgitamiskohustust (

§ 328

lg 2, § 329 lg 3, § 351 lg 2 ja § 392 lg 1 pd 1–4), on põhjendatud asja saatmine maakohtule

§ 657lg 1 p 3 järgi uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumist (vt Riigikohtu 13.

aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3211111, p 13). Kolleegium on märkinud, et apellatsioonkaebuse menetlemisel peab ringkonnakohus

§ 652

järgi sisuliselt hindama kõiki poolte õigel ajal ja nõuetele vastavalt esitatud asjaolusid ja tõendeid. Juhul kui pool esitab uusi asjaolusid ja tõendeid, peab ringkonnakohus need vastu võtma, kui uute asjaolude ja tõendite esitamise tingis maakohtu menetlusõiguse normide oluline rikkumine (vt Riigikohtu

1. veebruari
2. a määrus tsiviilasjas nr 32117311, p 15). Kui maakohus on rikkunud selgitamiskohustust, võib ringkonnakohus teha pooltele ettepaneku esitada lisatõendeid ka apellatsioonimenetluses ning sellisel juhul ei piira

§ 652lgs 4 sätestatu uute tõendite vastuvõtmist (vt Riigikohtu 30.

jaanuari

1. a otsus tsiviilasjas nr 32117712, p 10).
2. Kolleegium jääb eelviidatud seisukohtade juurde ja leiab, et praeguses asjas oleks ringkonnakohus saanud asja ise lahendada. Otsuse põhjendustel saatis ringkonnakohus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks põhjusel, et maakohus on rikkunud niivõrd ulatuslikult menetlusõiguse norme, et ringkonnakohus ei saa ise lõpplahendit teha. Ringkonnakohus osutas, et maakohus on jätnud asjas tähtsad asjaolud välja selgitamata, mistõttu ei saanudki kohus otsust nõuetekohaselt põhjendada, samuti järgis maakohus otsuses vaid hageja väiteid ning jättis kostja seisukohad analüüsimata. Kolleegium leiab, et eeltoodut (praeguse otsuse p 11) arvestades on ringkonnakohtu põhjendused asja tagasisaatmiseks maakohtule ebapiisavad. Kui ringkonnakohus saadab asja sellise põhjendusega maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis peab ringkonnakohus märkima, millised asjas tähtsad asjaolud oleks vaja veel välja selgitada. Praeguses asjas on keskseks vaidlusküsimuseks lepingu p 5.5 tõlgendamine, mille kohta on pooled esitanud oma seisukohad. Poolte esitatud seisukohtade alusel on maakohus teinud oma järelduse muu hulgas ka lepingu p 5.5 tõlgendamise kohta. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei saa poolte esitatu põhjal ise teha järeldust. Hageja on esitanud oma väited selle kohta, mida ta peab lepingu p 5.5 mõttes tuluks, ja maakohus on selle kohta ka seisukoha võtnud. Kui ringkonnakohus leidis, et hageja seisukohad on ebaselged, oleks ta saanud hagejalt küsida selgitusi. Kolleegium märgib, et isegi kui maakohus ei ole kõiki asjas tähtsaid asjaolusid välja selgitanud või ei ole hinnanud tõendeid nõuetekohaselt, saab ringkonnakohus kõnealused rikkumised üldjuhul ise kõrvaldada. Kui ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud otsuse põhjendamise kohustust, saab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi muuta või täiendada. Ülaltoodu tõttu tühistab kolleegium ringkonnakohtu otsuse ja saadab asja tagasi uueks lahendamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu otsus ei sisalda põhjendust, mille alusel võiks järeldada, et asja lahendamine ringkonnakohtus ei ole võimalik. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hinnata mh ka hageja vastuses apellatsioonkaebusele esiletoodut, mille kohaselt on kostja esitanud kaebuses uusi väiteid väidetava tulu jagamise kohta kolmanda isiku ja hageja vahel (II kd, tl 192). Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et kui pooled esitavad apellatsioonimenetluses uusi asjaolusid ja tõendeid, peab ringkonnakohus tulenevalt

§ 639

lgst 1 nende asjaolude ja tõendite vastuvõtmise otsustamisel arvestama

§s 66, § 331 lgs 1, samuti § 652 lgtes 2–4 5

§ 173

lg 3 teise lause alusel ja määratakse

§ 174lg 6 alusel kindlaks asja uuel läbivaatamisel.

14. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb

§ 149lg 4 esimese lause alusel kassatsioonikautsjon tagastada. Hageja on palunud tagastada kautsjon Advokaadibüroo TGS Baltic AS-ile. Malle Seppik 6