KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2018, Võru Väärteoasi Valge Karu Reklaam OÜ kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 22. märtsi 2018 määrusele väär
§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.
Ettevaatamatu teo puhul tuleb aga objektiivse koosseisu tasandil tuvastada ka mingisuguse hoolsuskohustus rikkumine (Pikamäe – KarS. Kommentaar. 4. trükk, § 18/9). Et aga ettevaatamatuse ebaõigus on tahtliku teo omast väiksem, saab see tulla kõne alla üksnes juhul, kui tahtlust eitada. Seetõttu kontrollib kohus kõigepealt, kas T. T. ja M. K. puhul võiks kõne alla tulla vastutus KarS § 2241 lg 1 järgse teo tahtliku toime panemise eest (mis hoolsuskohustuse rikkumist ei eelda). 3
(5)- Kui M. K. oleks saanud V. T. kujunduselementide visandid sellisel moel, nagu T. Org (Valge Karu) seda väidab (salaja kopeerides), oleks selge, et tal oleks olnud tahtlus KarS § 2241 lg 1 kõigi objektiivse koosseisu elementide osas. Praegu aga pole kogutud tõendeid, et see oleks nii olnud: seda väidab üksnes T. Org. Ka ei pea kohus võimalikuks, et niisuguseid tõendeid saaks koguda. Ei ole usutav, et nt läbiotsimisega õnnestuks leida mõnda niisugust andmekandjat, mida uurides saaks teha kindlaks, et M. K. kopeeris seal olevad andmed salaja mingisugusest Valge Karu andmebaasist. Seetõttu tuleb niisugune võimalus kõrvale jätta. Ka ei ole kohus nõus väitega, et menetlust tuleb jätkata, et teha kindlaks, kas T. T. ikkagi saatis V. T. kujunduse eskiisid M. K. . Kui selle saatmise kohta mingit infot ei leita, ei tähenda see, et seda ei toimunud ja et lähtuma peaks sellest, et M. K. kopeeris andmed salaja. Nimelt on võimalik, et T. T. ja M. K. kustutasid vastavad meilid ära või vähemalt väidavad, et nad need ära kustutasid. In dubio pro reo-põhimõtet arvestades ei saa leida, et midagi sellist ei toimunud: meile kustutatakse ikka aeg-ajalt ära. Lähtuda saab seega üksnes sellest, mida M. K. ja T. T. räägivad ja mis on ka igati loogiline: M. K. saatis V. T. kujunduselementide eskiisid T. T. . Lisaks sellele on võimalik ka see, et M. K. pildistas mõningad elemendid V. T. ja tegi N. T. mõningad elemendid fotode järgi (nagu M. K. ise väidab). Sellise stsenaariumi korral langeb M. K. tahtlus KarS § 2241 lg 1 suhtes ära: tal ei tekkinud vähimatki kahtlust, et V. T. kujundust T. T. saadud visandite ja T. T. loal tehtud fotode alusel kohandades ning reprodutseerides ei olnud tal selle teose varaliste õiguste omaja nõusolekut.
- Tahtlus langeb kohtu hinnangul ära ka T. T. puhul. Saab eeldada seda, et T. T. lähtus vääralt (vt käesoleva määruse p 13) sellest, et olles maksnud T. Orgile (Valgele Karule) V. T. kujunduse eest, võis ta selle kujundusega oma äranägemise järgi talitada. Kohus nõustub õiguskirjanduses esindatud seisukohaga, et selline eksimus ei kujuta endast mitte keelu-, vaid koosseisueksimust (Schäufele. Zur Strafbarkeit des Raubkopierens im Internet. 2012, S. 107– 108). See tähendab, et tulenevalt KarS § 17 lg-st 1 T. T. KarS § 2241 lg 1 tahtliku toime panemise eest vastutada ei saa.
- Seetõttu tuleb lähtuvalt KarS § 15 lg-st 3 pöörduda tagasi KarS § 2241 lg 1 objektiivse koosseisu kontrolli juurde ja analüüsida, kas M. K. või T. T. võisid selle normi muid objektiivse koosseisu elemente realiseerides rikkuda mingit hoolsuskohustust (selle kohta, et hoolsuskohustuse rikkumise analüüs tuleb läbi viia objektiivse koosseisu tasandil, vt nt Pikamäe – KarS. Kommentaar.
- trükk, § 18/9). Enne tuleb siiski mainida,
§ 15
lg 3 kaldub absurdsusele, sest kui suure ebaõigussisuga süütegude ehk kuritegude puhul sekkub riik üldjuhul vaid tahtlike rikkumiste korral (vt KarS § 15 lg 1), on arusaamatu, miks peab kuritegudest märksa väiksema ebaõigussisuga väärtegudele reageerima juba pelga ettevaatamatuse korral. Tõsi, politsei ei oleks ilmselt vaimustuses, kui ta peaks vaidlema kiirust ületanud autojuhtidega selle üle, kas juht tegutses tahtlikult või mitte. Seda aga ei olekski vaja, sest saaks talitada nii, nagu on tehtud praegu kuritegudega: vajadusel võiks karistatavuse ettevaatamatuse eest karistusnormi sisse kirjutada. Autoriõiguse ettevaatamatud rikkumised aga vaevalt et karistamisväärsed on. Seega ei saa päriselt välistada,
§ 15lg 3 ei ole põhiseaduse pärane.
Siiski on ta praegu kehtiv ja selle sätte põhiseaduse vastasus ei ole kindlasti ilmne, mistõttu kohus ei pea vajalikuks – eriti veel praeguse menetluse raames ja käesoleva määruse resolutsiooni arvestades – algatada selle osas põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust. See aga tähendab praeguses asjas seda,
§ 2241
lg 1 kui ettevaatamatusdelikti objektiivse koosseisu jaatamiseks (või õigemini: võimalikuks pidamiseks) on tarvis kontrollida ka objektiivse hoolsuskohustuse rikkumist. 19. Hoolsuskohustust rikub see, kes ei järgi käibes vajalikku hoolt. M. K. ja T. T. puhul tuleb küsida, kas see, et nad ei teadvustanud endale oma tegusid toime pannes V. T. 4
(5)kujunduselementide varaliste õiguste omaja nõusoleku puudumist, on vaadeldav piisava hoole üles näitamata jätmisena.
- M. K. puhul tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt. Ta lähtus sellest, et võib T. T. saadud visanditega ja V. T. tehtud fotodega töötada ja tal ei olnud mingit alust eeldada, et T. T. ei ole V. T. kujunduse kasutamise üle otsustamiseks õigust. Lisaks võib viidata usalduspõhimõttele (Pikamäe – KarS. Kommentaar.
- trükk, § 18/10.2): M. K. lähtus sellest, et T. T. võib V. T. kujunduse kasutamise üle otsustada. See tähendab, et M. K. vastutus KarS § 2241 lg 1 järgi langeb ära.
- T. T. puhul ei ole hoolsuskohustuse rikkumisest rääkimine eos välistatud. Võib olla võimalik väita, et kelleltki mingi teose tellinud inimene peab tulema selle peale, et tal ei ole õigust seda teost edasi anda, modifitseerida vms.
- Eelöeldu tähendab, et T. T. võis realiseerida KarS § 2241 lg 1 kui ettevaatamatudelikti objektiivse koosseisu.
- Niisiis võis T. T. olla tahtlus KarS § 2241 lg-s 1 otsesõnu välja toodud objektiivse koosseisu elementide suhtes. Hoolsuskohustuse rikkumisse varaliste õiguste omaja nõusoleku osas võis ta suhtuda hooletult § 18 lg 3 tähenduses. See siiski ei tähenda,
§ 2241lg 1 subjektiivse koosseisu täidetust saab eeldada.
Nimelt on selle sätte näol tegu n-ö üleulatuva sisetendentsiga süüteoga: isikul peab lisaks tahtlusele või ettevaatamatusele objektiivses koosseisus otsesõnu välja toodud elementide suhtes ja ettevaatamatusele hoolsuskohustuse rikkumise suhtes olema ka varalise kasu saamise eesmärk. Seda T. T. menetluses kogutud tõendite kohaselt ei olnud ja kohtu hinnangul on ka välistatud, et õnnestuks koguda tõendeid, mis selle olemasolule viitavad. T. T. saatis visandid M. K. , et viimane saaks N. T. kujunduse kavandada. Seega ei olnud T. T. visandeid M. K. saates mingisuguse kasu saamise eesmärki: tõenäoliselt lähtus T. T. hoopis sellest, et ta peab M. K. (või Y. S. O. -le) ise raha maksma. 24. Niisiis ei ole võimalik, et T. T. täitis KarS § 2241 lg 1 koosseisu. 25. Eelöeldu tähendab, et Valge Karu esindaja kaebus tuleb jätta rahuldamata ja PPA 22. märtsi 2018 määrus muutmata. 26. Väärteomenetluse seadustiku § 191 p 12 kohaselt ei saa käesolevat määrust vaidlustada. /allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik kohtunik 5
(5)