KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 21.03.2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-2181 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm Kaitsja Vandeadvokaat Arri Tooming määratud korras Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Imre Laari elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu IMRE LAAR, isikukood 39601225232, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 03.11.2015 ja lõpp 03.11.2019 Kohtuasja läbivaatamise aeg 06.03.2018, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 751; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta IMRE LAAR elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Imre Laarilt menetluskuluna riigituludesse 60 (kuuskümmend) eurot kaitsjatasu v.adv. Arri Toominga poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga
- Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Arri Tooming kasuks 60 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Arri Toominga poolt süüdimõistetu Imre Laari kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Imre Laarile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.01.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Imre Laari elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 16.03.2016 otsusega tunnistati Imre Laar süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, 4, 5 järgi ning KarS § 65 lg 2, § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 03.11.
- Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokurör vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti Imre Laari vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. On aru saanud oma tegudest ja tema puhul on 2 aastat vangistust juba eesmärki kandnud. Selgitab, et kannab esimest korda vanglakaristust. Röövimine kujunes välja omakohtu korras, võtsid kannatanult telefoni ära. Tal rahaga probleeme ei olnud, käis tööl xxxx, seega ei oska öelda, miks nii tegi. Kuriteod pani toime alaealisena ja vanglasse sattus 19-aastaselt ning leiab, et see oli nooruse rumalus. Distsiplinaarkaristused sai, kuna üks kinnipeetav vabanes ja ei võtnud kõiki oma asju kaasa ning järgmisel päeval tehti läbiotsimine ja leiti esemed. Isik küll selgitas, et need esemed ei kuulu talle, kuid ikkagi tehti noomitused. Selgitab, et tal ei olnud alkoholiga probleeme vabaduses, kuid mõnedel nädalavahetustel tarvitas alkoholi. On proovinud narkootikume, kuid see ei ole tema teema. Isikul on plaanis minna Rakvere õhtukooli, kui vabaneb. On läbinud erinevad sotsiaalprogramme. Vabanemisel läheb esialgu elama ema juurde. Isikul on võlgnevusi üle 7000 euro, kuid hakkab tasuma neid kui tööle saab ja tema hinnangul tööle saamisega probleemi ei ole. On katkestanud kõik suhted endiste sõpradega. Kaitsja on arvamusel, et Imre Laari võiks elektroonilise valve alla vabastada, kuna kõik tehnilised võimalused on selleks olemas ja luba antud. Kaitsja hinnangul neid distsiplinaarkaristusi, kus kambrikaaslane oli lahkudes oma asjad maha jätnud, ei saa kinnipeetava süüks panna ega hinnata raskeks rikkumiseks. Vabanemisel oleks isik kriminaalhooldusametniku pideva valvsa pilgu all. Isikul on normaalne lähisuhtevõrgustik ja ei ole ohtu, et ta üksi vabanemisel jääks. Kohus peaks hindama ka seda, et kinnipeetav on noor inimene ja uue KarS § 87 järgi on tegemist noore täiskasvanuga. Kaitsja palub kohtul kaaluda Imre Laari vabastamist tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. 2 Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Karistusregistri andmete kohaselt on kinnipeetaval 6 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta teist korda, millest võib järeldada, et varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Isik on muuhulgas pannud toime varavastaseid kuritegusid, sh vägivallaga röövimise ja narkootiliste ainete käitlemise. Kuritegude toimepanemisi soodustas grupi mõju ja majandusliku kasu saamise eesmärk. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav osales suitsetamisest loobumise nõustamisel ja riskipõhistel vestlustel psühholoogiga, samuti läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja lõpetas
- klassi, õppides käesoleval ajal
- klassis. Samuti töötab kinnipeetav vangla majandustöödel, varem koristajana, käesoleval ajal köögitöölisena. Isikul on vabanemisel kindel alaline elukoht oma emale kuuluvas majas, kus elas ka enne vangistust koos ema, ema elukaaslase ja alaealise õega. Maja vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning ema ja ema elukaaslane on andnud nõusoleku isiku elama asumiseks majas ja seal elektroonilise valve kohaldamiseks. Samas ei ole asjaolud selged seoses isiku tööle saamisega. Materjalides on garantiikiri, millega OÜ xxxx juhatuse esimees garanteerib isikule vabanemisel töökoha OÜ-s, kuid garantiikiri on antud septembris 2017, s.o isiku eelmise tingimisi ennetähtaega vabanemise läbi vaatamisel ning materjalides puudub infomatsioon selle kohta, et garantiikiri ka käesoleval ajal kehtib ja isikule ka käesoleval ajal on seal töökoht garanteeritud. Kinnipeetav töötas enne vangistust AS-s xxxx, omades kindlat igakuist sissetulekut, kuid pani toime varavastaseid kuritegusid. Isiku majanduslikule toimetulekule mõjuvad negatiivselt ka tasumata nõuded 7000 euro ulatuses. Kuna kuritegusid on pannud toime grupis, kuulub tema tutvusringkonda kriminaalse taustaga isikuid, kelle poolt mõjutatavust tunnistab, kuid kellega enda sõnul enam ei suhtle. Isikul on probleeme alkoholi kuritarvitamisega, ise probleemi tunnistab ja avaldas, et on soovinud alkoholi tarvitamist piirata ning saab aru, et alkoholi tarvitamine muudab tema käitumist, mis kinnitab ka asjaolu, et isik on toime pannud süütegusid alkoholijoobes olles. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. Kinnipeetaval on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust, seega ei ole õiguspärase käitumise kriteerium isiku puhul täidetud. Tegemist on isikuga, kes ei suuda ka range järelevalve all viibides alluda korraldustele ega järgida kehtestatud nõudeid, mistõttu puudub kohtul kindlus selles, et ta on oma kuritegelikust käitumisest teinud vajalikud järeldused. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et esineb uute kuritegude toimepanemise risk ning kohus ei ole veendunud, et kinnipeetav vabanemisel käituks seaduskuulekalt, mistõttu leiab kohus, et isiku ennetähtaegne vabastamine on käesoleval ajal ennatlik. Kinnipeetav on varem rikkunud kriminaalhooldusele määratuna lisakohustust ning olles elektroonilisele järelevalve all, rikkus korduvalt elektroonilise järelevalve ajakava, lahkudes omavoliliselt liikumiskeelu ajal. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. 3 Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Imre Laari vangistusest vabastamata tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro 4