← Eesti

2-16-6433/26

Tsiviilasi nr: 2-16-6433 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 07.02.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-6433 Tsiviilasi XX ja YY hagi CC vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 15.08.2017 otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses CC apellatsioonkaebus XX osas 1935 eurot, YY osas 1935 eurot XX apellatsioonkaebus 1865,4 eurot YY apellatsioonkaebus 1865,7 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX ja YY apellatsioonkaebus CC apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I (apellatsioonimenetluses vastustaja (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) I): XX Hageja II (apellatsioonimenetluses vastustaja II): YY (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Hageja I ja hageja II seaduslik esindaja KK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post: XXX) Hagejate seadusliku esindaja lepinguline vandeadvokaat Anne Värvimann (e-post: XXX) esindaja Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): CC (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Madis Sirkel (e-post: XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus 1

(16)Tsiviilasi nr: 2-16-6433 RESOLUTSIOON:
  1. Harju Maakohtu 15.08.2017 otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja mõlema hageja kasuks tagasiulatuva elatise 345,50 eurot ületavas osas ning osas, milles maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks ajavahemikul 22.04.2016-31.12.2016 välja igakuise elatise suuremas ulatuses, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  2. XX ja YY apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
  3. CC apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  4. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: 4.
  5. Hagi rahuldada osaliselt. 4.
  6. Mõista välja CC-lt XX kasuks alates 22.04.2016 kuni XX täisealiseks saamiseni igakuine elatis pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (2016.a oli see 215 eurot, 2017.a 235 eurot, 2018.a 250 eurot). 4.
  7. Mõista välja CC-lt YY kasuks alates 22.04.2016 kuni YY täisealiseks saamiseni igakuine elatis pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (2016.a oli see 215 eurot, 2017.a 235 eurot, 2018.a 250 eurot). 4.
  8. Elatised tuleb kanda KK (K) arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank. 4.
  9. Mõista välja CC-lt XX kasuks tagasiulatuv elatis perioodi eest 22.04.201521.04.2016 kokku summas 345,50 eurot. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks elatise 345,50 eurot osas. Nimetatud summa tuleb tasuda XX kogumiskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank. 4.
  10. Mõista välja CC-lt YY kasuks tagasiulatuv elatis perioodi eest 22.04.201521.04.2016 kokku summas 345, 50 eurot. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks elatise 345,50 eurot osas. Nimetatud summa tuleb tasuda YY kogumiskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank. 4.
  11. Jätta poolte menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
  12. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
  13. Hagejad XX (hageja I) ja YY (hageja II) esitasid
  14. aprillil 2016 hagiavalduse CC vastu elatise saamiseks. Hagejad täpsustasid
  15. veebruaril 2017 esitatud nõuet.
  16. Hagejad paluvad välja mõista kostjalt elatis kummagi hageja kasuks tagasiulatuva perioodi eest
  17. aprillist 2015 kuni
  18. aprillini 2016 kogusummas 1324 eurot 64 senti ühekordse summana ning tunnistada nimetatud summa viivitamata täidetavaks täies ulatuses. Hagejad paluvad välja mõista kostjalt kummagi kostja kasuks
  19. aprillist 2016 kuni
  20. augustini 2016 summas 274 eurot ning alates
  21. septembrist 2016 elatis hageja I kasuks 565 eurot 41 senti ning hageja II kasuks 567 eurot 14 senti 2
(16)Tsiviilasi nr: 2-16-6433 kuni hagejate täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui summas, mis vastab poolele (50%) Vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale. Hagejad paluvad jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
  1. Hagiavaldusest nähtub, et hagejad elavad Luksemburgis. Hagiavalduse kohaselt on kostja pärast vanemate lahkuminekut
  2. detsembrist 2014 tasunud hagejatele elatist ebaregulaarselt ja ebapiisavalt. Kostja tasutud elatis ei ole katnud isegi laste minimaalseid vajadusi.
  3. Hagejate
  4. veebruaril 2017 esitatud elatise nõude täpsustuse kohaselt on hagejate nõuded järgmised. Tagasiulatuva elatise nõude suuruseks arvestasid hagejad 612 eurot kalendrikuus mõlema hageja osas ehk 306 eurot hageja kohta kuus. Edasiulatuva elatise nõude osas arvestasid hagejad elatise suuruseks
  5. aprillist 2016 kuni
  6. augustini 2016 306 eurot hageja kohta ehk 612 eurot kalendrikuus ning
  7. septembrist 2016 408 eurot hageja kohta ehk kokku 816 eurot kalendrikuus.
  8. Hagejate seaduslik esindaja on märkinud, et hagejate elamisele kuluv keskmine kulu aasta lõikes on 102 eurot 72 senti kuus, millest 50% ehk 51 eurot 36 senti tuleb tasuda kostjal. Hagejate transpordikulud on igas kuus 113 eurot 90 senti, millest 50% ehk 56 eurot ja 95 senti tuleb tasuda kostjal. Hagejate toidule kulub kuus keskmiselt 307 eurot, millest 50% ehk hagejate toidu ja esmatarbekaupadest kohustub tasuma kostja summas 153 eurot 50 senti + 24 eurot ehk kokku 177 eurot 50 senti. Laste riiete, mööbli, mänguasjade, sporditarvete ja muude vahendite igakuistest väljaminekutest moodustab 50% ehk kostja osa 156 eurot 67 senti (kokku kulub igakuiselt 313 eurot 34 senti). Lasteaiakulud 2015 aprillist kuni 2016 märtsini olid kokku 1613 eurot 60 senti, mis teeb igakuiseks kuluks 134 eurot 46 senti, millest 50% ehk kostja osa on 67 eurot 23 senti. Kooliga seotud kulud on igakuiselt 51 eurot, millest 50% ehk kostja osa on 25 eurot 50 senti. Kuna lapsed hakkavad septembrist 2016 käima pikapäevarühmades, suurenevad kooli kulud märkimisväärselt, kokku 501 eurot 6 senti kuus, millest kostja kohustub kandma 250 eurot 53 senti. Seega tuleb arvestada kostja täiendavaks kuluks septembrist 2016 summas 270 eurot kalendrikuus. Kostja osa hagejate arengule ja tervisele tehtavatest vajalikest kuludest moodustab 77 eurot 42 senti kuus. Kokku moodustavad hagejate tõendatavad kulud 1225 eurot, millest kostja kohustub tasuma ümmardatuna 612 eurot. Hagiavaldusest tulenevalt on hagejate ülalpidamiseks tagasiulatuva igakuise elatise suuruseks 206 eurot hageja kohta ehk kokku 612 eurot kalendrikuus. Alates septembrist 2016 paluvad hagejad kostjalt välja mõista edasiulatuva igakuise elatise summas 408 eurot hageja kohta ehk 816 eurot kalendrikuus. Kokku 820 eurot 5 senti aastas.
  9. Hagejad vähendasid esialgses hagis toodud nõudeid
  10. novembri
  11. a eelistungil selliselt, et transpordikulude osas vähendasid hagejat nõuet 30 euroni mõlema hageja kasuks kokku; laste mänguasjade ja sporditarvete osas vähendasid hagejad nõuet 50 euroni kuus mõlema hageja kasuks kokku.
  12. jaanuari 2017 eelistungil vähendasid hagejad nõuet selliselt, et lasteaia kulude osas vähendasid hagejad nõuet 62 euro 63 sendini kuus mõlema hageja kohta kokku; laste tervisega seotud kulude osas vähendasid hagejad nõuet 34 euro 16 sendini mõlema hageja kohta kokku.
  13. Kokku vähendasid hagejad seega tagasiulatuva elatise nõuet 13 euro 33 sendi võrra kalendrikuus ja edasiulatuva elatise nõuet 8 euro 73 sendi võrra mõlema hageja kohta kalendrikuus. Seega on tagasiulatuva elatise nõue 548,22 – 8,73 = 539 eurot 49 senti kalendrikuus mõlema hageja kohta kokku ehk 269 eurot 74 senti kalendrikuus ühe hageja kohta. Kostja tasus tagasiulatuvalt enne hagi esitamist hagejatele elatist 3824 eurot 60 senti mõlema hageja kohta (vt hagiavalduse p 2.6). Arvestades eeltoodud tagasiulatuv elatise nõude summat oleks kostja pidanud hagejatele tasuma kokku 6473 3
(16)Tsiviilasi nr: 2-16-6433 eurot 88 senti aastas. Seega tasus kostja hagejatele seaduse ettenähtust 2649 eurot 28 senti vähem, mis teeb 1324 eurot 64 senti ühe hageja kohta.
  1. Edasiulatuv elatise nõue hagi esitamisest
  2. aprillist 2016 kuni
  3. augustini 2016 on 552,82 - 8,73 = 544 eurot 9 senti kalendrikuus mõlema hageja kohta ehk 272 eurot 4 senti kalendrikuus ühe hageja kohta.
  5. veebruari
  6. a menetlusdokumendis on hagejad suurendanud ka oma nõuet, kuivõrd hagejad läksid kooli
  7. septembrist 2016 ning seetõttu tekkisid hagejatele täiendavad koolikulud. Mõlemad hagejad on kohustatud igal õppeaastal tasuma kooli ESTM Fondi (inglise keele sektsiooni õppematerjali fond) osamaksu koolis vajaminevate õppematerjalide (raamatud, töövihikud ja muud õppevahendid) jaoks algkoolis , hageja I jaoks on see 140 eurot aastas ja hagejal II 130 eurot aastas. Mõlemad hagejad on kohustatud tasuma ka dokumentatsiooni tasu (hageja II 20 eurot 87 senti) ja hageja I 25 eurot 87 senti. Lisaks on algkoolis kohustus tasuda 20 eurot aastas matemaatika veebirakenduse eest. Hoidmaks emakeelt ja viibida perioodiliselt Eesti kultuurikeskkonnas, osalevad hagejad Luksemburgi Eesti Seltsi poolt korraldatud laste päevadel, mille jooksul korraldatakse lastele eestikeelseid laulu-, tantsu- ja meisterdamise tunde ja aeg-ajalt saavad lapsed näha ka Luksemburgi kutsutud Eesti laste teatrit. Nimetatud seltsi osalustasu poole aasta kohta on 40 eurot esimese lapse kohta ja 20 eurot teise lapse kohta, ehk 60 eurot poole aasta kohta ja 120 eurot aastas mõlema hageja osas kokku.
  8. Ülaltoodust nähtuvalt suureneb kostjalt
  9. septembrist 2016 välja mõistetava elatise igakuine summa hagejate täiendavate koolikulude osas hageja I osas summani 385 eurot 4 senti ning hageja II osas summani 381 eurot 99 senti.
  10. Hagejate seaduslik esindaja avaldas eelistungitel, et lisaks tõendatud gluteeni- ja piimatalumatusele on hagejal II ka ortopeedilised probleemid. Seetõttu peab hagejate seaduslik esindaja ostma hagejale II ka arsti poolt määratud ortopeedilisi jalanõusid ja taldasid. Seega lisandub hageja II tervisekuludele 143 eurot ortopeediliste jalanõude ja taldade eest.
  11. Hageja I tegeleb vehklemisega ja hageja II käib jalgpallitrennis. Lisaks käivad mõlemad hagejad ujumistrennides. Hagejate ujumistrennid maksavad 187 eurot 50 senti poole aasta kohta, mis on sarnane hind ujumistrennide maksumusega Eestis. Kokku on kahe hageja aastane ujumistrenni maksumus 750 eurot, mis teeb kostja poolt tasutavaks osaks ühe hageja kohta 15 eurot 62 senti kalendrikuus.
  12. Hageja I vehklemistunnid maksavad 204 eurot aastas, mis teeb kostja tasutavaks osaks 8 eurot 50 senti kalendrikuus. Hageja II jalgpallitrenn maksab 176 eurot aastas, mis teeb kostja tasutavaks osaks 7 eurot 33 senti kalendrikuus.
  13. Hagejad märgivad
  14. veebruaril 2017 esitatud menetlusdokumendis, et kostja on vaielnud vastu kõikidele hagejate heaks kantud kuludele ega ole nõustunud kandma hagejate elatise kulutusi suuremas summas kui seaduses ette nähtud elatusmiinimum. Hagejad peavad vajalikuks rõhutada, et elatise nõudes ei ole kajastatud kõiki hagejate ülalpidamiseks vajalikke igapäevaseid kulutusi, eelkõige sularahas tehtud kulutusi ja muid kulutusi (nt hagejate trennide liikmemaksud). See tähendab, et esitatud nõue on endiselt väiksem kui tegelikkuses hagejate harjumuspäraseks elukorralduseks kuluvad summad, mistõttu tuleb hagejate nõue täies ulatuses rahuldada. Näiteks toovad hagejad tõendatud tavapärased sularaha väljaminekud, mille summasid ei ole käesoleva elatise nõudes arvestatud.
  15. Kostja sissetulekud võimaldavad kanda hageja harjumuspäraseks elustandardiks vajalikke kulutusi ja maksta hagejatele elatist nõutud määras. Kostjal puuduvad argumendid esitatud ja tõendatud elatise nõude vähendamiseks. Kuivõrd kostja sissetulekud on tegelikkuses suuremad kui hagejate seadusliku esindaja sissetulekud, 4
(16)Tsiviilasi nr: 2-16-6433 tuleb hagejatele elatise väljamõistmisel vastavalt kehtivale Riigikohtu praktikale jagada elatis vanemate vahel proportsionaalselt vastavalt vanemate sissetulekute suurusele, st. kostjalt tuleb mõista välja elatis proportsionaalselt suuremas summas kui seda kannab hagejate seaduslik esindaja.
  1. Hagejad esitavad ka kasutuseelise nõude. Praegusel ajal elavad hagejad Luksemburgis hagejate seadusliku esindaja ja tema registreeritud elukaaslasele kuuluvas majas. Hagejad elasid eramajas ka Eestis elades ning neil olid oma toad, seega on hagejate harjumuspärane elustandard ja tavapärane elulaad jäänud samaks. Hagejad hindavad oma elamispinna kasutuseeliste väärtust konservatiivselt ning märgivad kasutuseeliste väärtuseks 2500 eurot kuus. Kuivõrd majas elab 4 inimest, on hagejate kasutuseeliste summa 1250 eurot kuus. Kuivõrd mõlemad vanemad peavad hagejaid ülal pidama, siis peaks kostja osa hagejate elamiskulude kasutuseeliste hüvitamises olema 625 eurot kalendrikuus. Hagejad tulevad aga siinkohal kostjale vastu ja vähendavad oma eluruumide kasutuseeliste nõuet kostja suhtes veel 50% võrra 312 euro 50 sendini kalendrikuus ehk 156 euro 25 sendini mõlema hageja kohta kalendrikuus.
  2. Hageja on seisukohal, et nõutud elatise tasumisega on neile tagatud igapäevaste vajaduste rahuldamine ning hagejate arenguks vajalikud materiaalsed vahendid ning elatise suurus tagab hagejatele harjumuspärase elulaadi ja elatustaseme säilitamise, milline oli hagejatel ka kostjaga koos elades. Seega on põhjendatud hagejate nõutud elatis täies ulatuses kostjalt välja mõista. Kostja vastuväited
  3. Kostja esitas
  4. juulil 2016 hagiavaldusele vastuse, milles kostja hagi tagasiulatuva elatise osas samuti tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise osas elatise miinimumi ületavas osas ei tunnista ning palub kohtul jätta hagi selles osas rahuldamata. Kostja tunnistab tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise nõuet osaliselt ning on vabatahtlikult nõus kummalegi lapsele elatiseks maksma seaduses kehtiva elatise miinimummäära.
  5. Hagile on sideteenustele tehtud kulutuste tõenduseks lisatud aprillist 2015 kuni aprillini 2016 OÜle E esitatud arved. Kostja on seisukohal, et nimetatud tõendid tuleb jätta tähelepanuta, sest tegemist on kolmandale isikule esitatud arvetega, mistõttu neil puudub seos hagejatele elatise maksmisega. Kostja on seisukohal, et hagejate sidekulud on tõendamata. Eelduse, et hagejate esindaja tõendab elamiskulude kandmise, võiks hagejate põhjendatud elamiskulud ühes kuus kokku olla 51 eurot 98 senti, millest 50% on 25 eurot 99 senti.
  6. Kostja on seisukohal, et hagejate transpordikulud on tõendamata. Esitatud tõenditest ei nähtu, et kulutused on tehtud hagejate huvides või et kuluarved on kandnud laste ema. Kostjale teadaolevalt laste emal ei ole isiklikku autot ja kostjale teadolevalt kasutab ema laste transpordiks OÜle E kuuluvat sõiduautot. Kostja leiab, et transpordile kulub 14 eurot 78 senti. Hagejate toidukulud on hagiavalduse väidetud suuruses on tõendamata, põhjendamatud, ülepaisutatud ega vasta tegelikele kuludele. Kuigi hagiavalduses väidetakse, et toidutalumatuse all kannatavad mõlemad hagejad, on tõendavad analüüside tulemused esitatud vaid hageja I kohta. Seega on väited hageja II toidutalumatuse kohta tõendamata ja paljasõnalised. Ka hagejal I gluteeni- ja piimatalumatuse kohta esitatud tõendid on ebausaldusväärsed ega tõenda, et hagejal I on toidutalumatus või allergia.
  7. Kostja on seisukohal, et kulutused hagejate riietele on tõendamata, ülepaisutatud ega vasta tegelikele kuludele. Samuti ei ole põhjendatud lastele suurtes kogustes mängasjade ostmine. Kui vanem seda siiski teeb, on see tema enda soov. Hagejate kulud koolile on tõendamata ja põhjendamatud. Hagejad oma ea tõttu koolis veel ei 5
(16)Tsiviilasi nr: 2-16-6433 käi, mistõttu neil kooliga seotud kulusid olla ei saa. Hagejad on alla seitsme aastased ega ole seetõttu veel koolikohustuslikud. Hagejate nn eelkooli kohta esitatud kviitungitest ei selgu, et kulutused oleks tehtud hagejate huvides või, et kulud on kandnud laste ema. Samuti on kulutused tervisele tõendamata, ülepaisutatud ega vasta tegelikele kuludele.
  1. Hagejate põhjendatud vajaduste katmiseks kuluvast summast tuleb arvestada maha igakuiselt makstav riiklik peretoetus, mis alates
  2. jaanuarist 2016 on 50 eurot lapse kohta.
  3. Samuti on kostja on seisukohal, et tagasiulatuva elatise nõue on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd hagejate ülalpidamiskulud üle elatise miinimummäära on kostja hinnangul tõendamata, tuleb laste tegelikud ülalpidamiskulud määrata Sotsiaalministeeriumi poolt läbi viidud uuringu („Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs“) tulemuste põhjal. Uuringu järgi oli
  4. a 3-6aastase lapse ülalpidamiskulu 247 eurot kuus ning 710aastase lapse ülalpidamiskulu 194 eurot kuus, so väiksemad kui seaduses sätestatud elatise miinimummäär. Kostja on hagejatele tasunud elatist 2015 aprillist kuni 2016 aprillini igakuiselt vähemalt seaduses sätestatud elatise miinimumi ulatuses. Hagejate ema ja kostja vahel oli kuni
  5. aasta novembrini kokkuleppe, et XXX seotud laenulepingu L070031894 laenu tagasimakseid tasub kostja arvestusega, et täidab sellega ühtlasi hagejatele elatise maksmise kohustust. Kostja on hagejatele aprillist 2015 kuni aprillini 2016 maksnud elatiseks kokku 5786 eurot ja 22 senti.
  6. Hagejad on olnud kostjaga
  7. aastal aprillis 16 päeva, mais 17 päeva, juunis 17 päeva, juulis 10 päeva, augustis 10 päeva, septembris 17 päeva, oktoobris 12 päeva, novembris 3 päeva, detsembris 8 päeva,
  8. aastal jaanuaris 0 päeva (lapsed reisil emaga), veebruaris 6 päeva , märtsis 11 päeva, aprillis 9 päeva. Kuivõrd laste ema on alates novembrist 2015 koos lastega pidevalt reisinud Eesti ja Luksemburgi vahet, siis pole kostjal alates 2016 novembrist olnud võimalust lastega rohkem koos aega veeta. Varasemalt veetsid lapsed koos isaga peaaegu poole ajast. Kuivõrd lapsed veedavad isaga ca 2/5 ajast ning koos oldud ajal võimaldab isa lastele toitu, riideid, jalatseid, arendavaid tegevusi jms, st isa täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust. Kostja on seisukohal, et makstes igakuiselt elatis, täites laste emaga kokkulepitud elatise maksmise korda ning asjaolu, et lapsed on olnud isaga 2/5 ajast, on kostja hagejatele elatise maksmise kohustuse ajavahemiku aprill 2015 kuni aprill 2016 eest täitnud, mistõttu tagasiulatuva elatise nõue on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Esimese astme kohtu otsus
  9. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis CC-lt välja hageja XX kasuks alates
  10. aprillist 2016 kuni
  11. septembrini 2016 elatise 222 eurot 4 senti kuus, mõistis CC-lt välja hageja XX kasuks alates
  12. septembrist 2016 kuni
  13. detsembrini 2016 elatise 232 eurot 33 senti kuus ning mõistis CC-lt välja hageja XX kasuks alates
  14. jaanuarist 2017 elatise 235 eurot kuus kuni XX täisealiseks saamiseni, s.o
  15. juulini
  16. Elatise suurus muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Mõistis CC-lt välja hageja YY kasuks alates
  17. aprillist 2016 kuni
  18. septembrini 2016 elatise 222 eurot 4 senti kuus, mõistis CC-lt YY kasuks alates
  19. septembrist 2016 kuni
  20. detsembrini 2016 elatis 234 eurot 6 senti kuus ning mõistis CC-lt välja hageja YY kasuks alates
  21. jaanuarist 2017 elatise 235 eurot kuus kuni YY täisealiseks saamiseni, s.o
  22. oktoobrini
  23. Elatise suurus muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Samuti mõistis CC-lt hageja XX kasuks tagasiulatuva elatise 710 eurot 76 senti ja CC-lt hageja YY kasuks tagasiulatuva elatise 710 eurot 76 senti. Menetluskulud jättis poolte endi kanda. 6
(16)Tsiviilasi nr: 2-16-6433
  1. Kuivõrd hagejad on soovinud saada elatist rohkem kui alammäär, on nad kohtule esitanud tõendid oma vajalike kulude kohta. Kohus juhtis hagejate seadusliku esindaja tähelepanu kahel eelistungil tõenditele, mis ei ole asjasse puutuvad või näitavad hagejate kulusid ülemäära suurena. Eelmenetluses vähendasid hagejad oma nõuet selliselt, et esitatud tõendid näitavad usutavalt neile kuluvat osa.
  2. Kohus loeb põhjendatuks ja vajalikeks kulutusteks kõik hagejate märgitud kulud. Kulude suuruse tõendamiseks on kohtule vajalikud tõendid esitatud.
  3. Seega leiab kohus, et hagejate vajalikeks ja põhjendatud kuludeks on hagiavalduses ja selle lisades märgitu ning hagejate nõue alates hagi esitamisest elatise saamiseks tuleb rahuldada osaliselt.
  4. Siiski arvestab kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel kostja taotlusel sellega, et hagejatele makstakse peretoetust. Riigikohus on
  5. märtsi
  6. a lahendis nr 3-2-1174-16 leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega, arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb. Viimati esitas kostja vastava taotluse
  7. juunil 2017 (III kd, tl 97).
  8. Kohus mõistab kostjalt välja kummagi hageja kasuks 222 eurot 4 senti (272 eurot – 50 eurot peretoetust kuus) hagi esitamisest
  9. aprillist 2016 kuni
  10. septembrini
  12. aastal kehtinud riiklike peretoetuste seaduse § 5 lg 4 kohaselt oli lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 50 eurot.
  13. Ajast, mil hagejad asusid Luxembourgis koolis õppima, s.o
  14. septembrist 2016, võtab kohus arvesse hagejatele makstava laste ülalpidamistoetuse, mida tasutakse hagejate ema elukaaslasele. Praeguses asjas ei ole hagejate elukoha vahetust põhjustanud kostja, vaid see on hagejate ema valik ning hagejate elukoha vahetamisest tingitud kulude suurenemisel, tuleb arvestada uues elukohas makstavaid toetusi.
  15. oktoobril 2016 esitas hagejate seaduslik esindaja tõendi selle kohta, et tema elukaaslase tööandja tasub hagejate ülalpidamiseks toetusena 666 eurot 16 senti, st kummagi hageja toetuseks 333 eurot 8 senti (II kd, tl 172). Hagejate seaduslik esindaja on menetluses selgitanud, et tegemist ei ole riikliku lapsetoetusega vaid tööandja tasutud lapsetoetusega. Kohus leiab, et tasutud toetust saab vaadata kui ülalpeetavale lapsele makstavat toetust ja siinkohal ei ole oluline, kas see on riiklik lapsetoetus või tööandja tasutud lapsetoetus. Selle toetuse eesmärk on toetada perekonda laste kasvatamises, nagu seda teeb ka riiklik lapsetoetus.
  16. Järgmisena võtab kohus seisukoha hagejate nõude osas välja mõista tagasiulatuvalt alates
  17. aprillist 2015 kuni
  18. aprillini 2016 kummagi hageja kasuks ühekordse summana 1324 eurot 64 senti. Hagejad on
  19. veebruari 2017 menetlusdokumendis leidnud, et tagasiulatuva elatise nõue on 269 eurot 74 senti kalendrikuus ühe hageja kohta.
  20. Kostja on esile toonud
  21. juuli
  22. a menetlusdokumendis (II kd, tl 95), et ta on tasunud aprillis 2015 elatist 200 eurot, mais 2015 300 eurot, juunis 2015 100 eurot, juulis 463 eurot, augustis 2015 348 eurot, oktoobris 2015 200 eurot, novembris 2015 130 eurot, detsembris 423 eurot 60 senti, jaanuaris 2016 500 eurot, veebruaris 2016 430 eurot, märtsis 2016 430 eurot ning aprillis 2016 430 eurot. Seega on kostja 12 kuu eest kokku tasunud elatist 3954 eurot 60 senti, ehk kummagi hageja kasuks kuus 164 eurot 77 senti. Hagejate nõudeks on aga 269 eurot 74 senti kuus. Kohus võtab arvesse
  23. aastal makstud lastetoetuse suuruse, milleks oli 45 eurot ning leiab, et 269 – 45 = 224 eurot kuus tuleb kostjalt maksta tagasiulatuva elatise eest. Kuivõrd kostja on aga maksnud keskmiselt 164 eurot 77 senti, on tagasiulatuva elatise suuruseks 59 eurot 23 7
(16)Tsiviilasi nr: 2-16-6433 senti igakuiselt kummagi hageja kohta hagi esitamisele eelneva 12 kuu eest (224164,77=59,23). Seega tuleb kostjal tasuda kummagi hageja kasuks tagasiulatuva elatise eest 710 eurot 76 senti. Hagejate apellatsioonkaebus
  1. Hagejad esitasid maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis hagejate nõuded rahuldamata ja palus rahuldada hagejate nõuded järgnevalt: 1) mõista kostjalt XX kasuks välja tagasiulatuv elatis summas 1324,64 eurot ja YY kasuks tagasiulatuv elatis summas 1324,64 eurot, 2) mõista kostjalt välja elatis XX kasuks 22.04.2016 kuni 01.09.2016 summas 272,04 eurot igakuiselt ja YY kasuks 272,04 eurot igakuiselt; 3) Mõista kostjalt välja elatis 01.09.2016 elatis XX kasuks 565,41 eurot ja YY kasuks 567,14 eurot kuni nende täisealiseks saamiseni.
  2. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohus lugenud tõendatuks ja põhjendatuks hagejate elatise nõuded, kuid hagejate tõendatud nõuete suurust vähendas. Kohus jättis arvestamata, et tegelikkuses on nende ülalpidamiskulud veelgi suuremad ning nad on vähendanud elatise nõuet 50% võrra. Kohus on ebaõigesti arvestanud maha tagasiulatuvast ja edasiulatuvast elatisest riiklikud peretoetused. Hoolimata riiklike lastetoetuste suurusest, peab vanem oma lapsi ülal pidama lähtudes laste igapäevastest vajadustest ja nende põhjendatud kuludest.
  3. Maakohus on ebaõigesti arvestanud kostja poolt eelneva 12 kuu jooksul tasutud elatise kogusumma. Kohus on hagi esitamisele eelneva 12 kuu asemel arvestanud kostja 12 kuu maksed, lisaks on kohus jätnud arvestamata kostja tasutud 200 eurot juunis 2015.a. Sellest tulenevalt oleks kohus pidanud kostjalt mõlema hageja kasuks tagasiulatuva elatisena välja mõistma 1 324,58 eurot.
  4. Maakohus on riikliku lapsetoetuse maha arvestanud kostja makstavalt elatiselt. Isegi kui toetuse suuruses on elatise vähendamine põhjendatud oleks tulnud see maha arvestada mõlema vanema ülalpidamiskohustuse suurusest. Seega arvestas kohus ebaõigesti kostjalt väljamõistetavast tagasiulatuvast elatisest maha mõlema apellandi lastetoetuse 12 kuu lõikes kogusummas 1080 eurot. Selle tulemusel oleks hagejate tagasiulatuva elatise summa pidanud moodustama vähemalt 1054,58eurot.
  5. Kostja igakuine töötasu on 3047 eurot kuus. Kohus on asunud ekslikule seisukohale, et laste ema elukaaslasele tööandja poolt makstavat toetust saab vaadata kui ülalpeetavale lapsele makstavat toetust ja siinkohal ei ole oluline, kas see on riiklik lapsetoetus või tööandja tasutud lapsetoetus. Kõnealune toetus ei ole lastetoetus vaid perekonna toetus laiemas mõistes, mis on mõeldud isiku töökohast tulenevalt perekonna kolimisega oluliselt kõrgema elatustaseme ja elukallidusega riiki. See toetus ei saa vabastada kostjat kohustusest oma lapsi ülal pidada. Seega on kohus alusetult ja põhjendamatult võrdsustanud laste ema elukaaslase tööandja toetuse perekonnaseaduse mõistes ülalpeetavale lapsele makstava toetusega, kui riigitoetusega ja õigusvastaselt vähendanud nimetatud toetuse ulatuses vastustajalt välja mõistetud elatise summat. Ebaõigesti on kohus arvestanud toetuse maha vaid kostja poolt kantavast ülalpidamiskohustusest, isegi kui eeldada, et toetuse määras maha arvamine oli põhjendatud. Eelnevast nähtuvalt oleks kohus pidanud apellantide elatise nõude alates 01.09.2016 alternatiivselt rahuldama mitte väiksemas ulatuses, kui apellandi I puhul igakuises summas 398,87 eurot ning apellandi II puhul 400,60 eurot kalendrikuus.
  6. Kohus jättis ebaõigesti menetluskulud poolte kanda olukorras, kus apellantide esitatud nõuete suurused leidsid tõendamist 100% ulatuses. 8
(16)Tsiviilasi nr: 2-16-6433 Kostja apellatsioonkaebus
  1. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes selle tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Nii edasiulatuv kui ka tagasiulatuv elatise nõue on esitatud põhjendamatult.
  2. Maakohus märkis, et kulude suuruse tõendamiseks on kohtule vajalikud tõendid esitatud, kuid otsusest jääb selgusetuks, kuidas maakohus on jõudnud järeldusele, et põhjendatuks ja vajalikeks kulutusteks tuleb pidada kõiki hagejate kulusid. Kostja on seisukohal, et ainuüksi asjaolu, et vanem on faktiliselt teinud hagetavas summas kulutusi lapse kohta, ei tõenda selles määras kulutuste tegemise vajalikust.
  3. Kostja hinnangul on maakohus jätnud laste vajadusi kindlaks määrates asjas esitatud tõendid kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse aspektist analüüsimata ja hindamata ning otsuses toodud järeldused põhjendamata. Maakohus on otsuses jätnud välja toomata milliste vajaduste (sh elukoht, riided, toit jms) rahuldamiseks kui palju raha kummalegi lapsele kuus kulub, samuti on jäetud analüüsimata erinevate vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste põhjendatus. Kostja hinnangul on maakohus asunud paljasõnaliselt seisukohale, et ühe lapse vajalik ja mõistlik ülalpidamiskulu on 272,04 kuus ning alates 01.09.2016 565,41 eurot kuus. Ühtlasi on maakohus jätnud võtmata seisukoha kostja esitatud faktiliste asjaolude kohta, sh vastuväidete kohta kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse osas. Maakohtu seisukoht, et hagejate vajalikeks ja põhjendatud kuludeks on hagiavalduses ja selle lisades märgitu, on kostja hinnangul ebaadekvaatne. Maakohtu ebaadekvaatsuse markantseks näiteks muuhulgas on maakohtu vaikimisi nõustumine asjaoluga, et laste Luksemburgi kooli pikapäevarühma tasu tuleb arvestada lähtudes perekonna kuusissetulekust 11500.eurot (hagiavalduse lisa 13), samas kui laste ema on 06.10.2016 menetlusdokumendis avaldanud oma kuusissetulekuks 600 - 900 eurot ning kostja brutopalk on 06.10.2016 esitatud palgatõendi järgi 3047 eurot. Hoolimata kostja vastuväidetest on maakohus pidanud laste eluasemekulud muuhulgas tõendatuks kostjale esitatud prügiarvete (hagiavalduse lisa 5) alusel, kuigi üks ühine prügiarve on prügiveolepingu järgi esitatud kahe pere peale. Prügiveolepingu on kohus 30.01.2017 kohtuistungil võtnud toimikusse. Maakohus on massiliselt jätnud tõendid analüüsimata ja hindamata, mis on kostja hinnangul viinud ebaõige lahendini.
  4. Kostja ei nõustu maakohtu otsusega osas, mis käsitleb peretoetuste arvestamist elatise suuruse kindlaks määramisel. Otsusest selgub, et kuni 31.08.2016 on maakohus pidanud kummagi lapse vajadused 50 euro ulatuses kaetuks riiklike peretoetuste seaduse § 5 lg 4 järgi makstavast peretoetusest ning alates 01.09.2016 on maakohus pidanud kummagi lapse vajadused 333,08 euro ulatuses kaetuks laste ema elukaaslase Luksemburgi tööandja poolt makstavast peretoetusest.
  5. Maakohus on 21.09.2016 kohustanud hagejate seaduslikku esindajat andma kohtule infot, millised on need peretoetused, mis on ettenähtud hagejate perele kui nad asuvad elama Luksemburgi. Oma vastuses laste seaduslik esindaja teavet Luksemburgis makstavate riiklike peretoetuste kohta kohtule ei edastanud, põhjendades seda sellega, et Luksemburgis peretoetuse saamiseks peaksid lapsed olema Eestist välja registreeritud. Küll on ema märkinud, et peretoetust saadakse Eestist ning et juba 2015 aastast saab laste ema elukaaslane oma Luksemburgi tööandjalt peretoetust 666,16 eurot kuus. Ka veel 30.01.2017 toimunud kohtuistungil väitis hagejate lepinguline esindaja, et laste registreeritud elukoht on Eestis, sest see on vajalik, et lastel oleks kehtiv ravikindlustus ning, et peretoetust saadakse Eestist.
  6. Otsusest jääb selgusetuks, millega maakohtu arvates on põhjendatud, et 50 euro suurust peretoetust tuleb elatise suuruse määramisel arvestada kuni 31.08.2016 ning et 9
(16)Tsiviilasi nr: 2-16-6433 alates 01.09.2016 seda arvesse võtta enam vaja ei ole, hoolimata sellest, et peretoetuse saamist Eestis on laste ema ka pärast 01.09.2016 korduvalt tunnistanud.
  1. Teisalt on laste ema tunnistanud, et saab juba 2015 aastast oma elukaaslase Luksemburgi tööandja poolt makstavat peretoetust, kuid maakohus on tööandja peretoetust pidanud vajalikuks elatise suuruse määramisel arvesse võtta alles 01.09.2016 alates, oma sellekohast seisukohta jällegi põhjendamata.
  2. Otsusest ei selgu, mille alusel maakohus järeldas, et mõlemad lapsed läksid kooli 01.09.2016.a ja et just sellest kuupäevast laste kooliga seotud kulutused ühe palju tõusevad, kuigi nö päris kooli läks 01.09.2017 vaid lastest vanem YY ning noorem XX jätkas eelkoolis.
  3. Maakohus pole arvestanud asjaolu, et kuigi lastel on Eestis kostja ehitatud ja pärast vanemate kooselu lõppemist laste emale jäänud eramus eluase, on lapsed Luksemburgi viidud seadusliku esindaja eestvedamisel, kellel on hagejate elukoha ja koolivaliku küsimuses ainuotsustusõigus. Kostjal puudub reaalne võimalus laste Luksemburgi kulude, sh eluaseme ja koolikulude, osas kaasa rääkida. Maakohtu otsusest nähtub arusaam, et kuigi kostja Luksemburgi kulutuste tegemise küsimuses kaasa rääkida ei saa, on kostjal vääramatu kohustus esitatud kulud kanda. Kostja ei nõustu maakohtu sellise seisukohaga.
  4. Kostja on seisukohal, et maakohus on otsuse tagasiulatuva elatise osas teinud tuginedes põhjendamatult üksnes hagejate analüüsimata kulutustele ning kostja esile toodud vabatahtlikult lastele makstud elatise summadele, jättes sama põhjendamatult kõrvale asjaolu, et lapsed viibisid isa juures märkimisväärse aja. Kostja on 14.07.2016.a menetlusdokumendis esile toonud, et lapsed on olnud temaga
  5. aastal aprillis 16 päeva, mais 17 päeva, juunis 17 päeva, juulis 10 päeva, augustis 10 päeva, septembris 17 päeva, oktoobris 12 päeva, novembris 3 päeva, detsembris 8 päeva,
  6. aastal jaanuaris 0 päeva (lapsed reisil emaga), veebruaris 6 päeva, märtsis 11 päeva, aprillis 9 päeva. Laste esindajad kostjale antud asjaolude kohta vastuväiteid esitanud ei ole. Rääkimata laste söögi- ja eluaseme kulude kandmisest ajal, mil lapsed olid isa juures, on isa kandnud sellele ajal ka lastega seotud püsikulusid. Kostja on 30.01.2017 kohtuistungil esitanud kohtule tõendina laste emaga peetud ekirjavahetuse, kus laste ema annab kostjale juhiseid, milliseid saapaid lastele osta. Nimetud e-kiri kinnitab, et kostja ajal, mil lapsed temaga olid, lastega seotud püsikulusid kandis. Laste lepinguline ega seaduslik esindajad pole vaidlustanud, et ajal mil lapsed isaga olid, isa laste vajaduste rahuldamiseks kulutusi poleks teinud.
  7. Samuti on maakohus põhjendamatult jätnud kõrvale vanemate vahel olnud kokkuleppe, et XXX seotud laenulepingu L070031894 laenu tagasimakseid tasub kostja arvestusega, et täidab sellega ühtlasi hagejatele elatise maksmise kohustust. Kostja on seisukohal, et maakohus on kostja esile toodud faktilistele asjaolude põhjendamatult kõrvale jätmisega rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust.
  8. Millegagi ei ole tõendatud, et makstava elatise suuruse osas vanemate vahel üldse kokkulepe eksisteerib. 13.12.2015 e-kirjas on hagejate seaduslik esindaja esitanud kostjale ühepoolselt nõudmise maksta elatiseks 400 euro asemel edaspidi 500 eurot. Kostja on lastele elatist maksnud kohusetundest ja vabatahtlikult. Tihti andis kostja raha e-kirjade peale, milles ema lastega seotud kulutuste katteks kostjalt raha palus. Erimeelsusi lastega seotud kulutuste osas vanemate vahel ei olnud ning kostjal kujunes arusaam, et laste vajadused on kaetud. Eeltoodu valguses tuli tagasiulatuva elatise hagi kostjale üllatusena.
  9. Kostja on seisukohal, et hagejate menetluskulud on ülepaisutatud ja põhjendamatud. Vastused apellatsioonkaebustele 10
(16)Tsiviilasi nr: 2-16-6433
  1. Pooled vaidlesid esitatud apellatsioonkaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja mõlema hageja kasuks tagasiulatuva elatise 345,50 eurot ületavas osas ning milles maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks ajavahemikul 22.04.2016-31.12.2016 välja igakuise elatise suuremas ulatuses, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Hagejate apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
  3. Asjast nähtub, et: -Hagiavalduses palusid hagejad kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise mõlemale hagejale 1 759,70 eurot, arvestusega, et iga hageja ülalpidamiskulud moodustavad 612 eurot kuus ning kostja on tasunud mõlemale hagejale kokku elatist 3 824,60 eurot. -Hagiavalduses palusid hagejad kostjalt elatise välja mõista hagi esitamisest alates 22.04.2016 summas 306 eurot igakuiselt ja alates 2016.a septembrist summas 408 eurot igakuiselt, kuni hagejate täisealiseks saamiseni ja põhi-, kesk- või kõrghariduse omandamisel 21-aastaseks saamiseni, kuid mitte vähem kui summas, mis vastab poolele (50%) Vabariigi Valitsuse kuupalga alammäärale. -17.02.2017 hagiavalduse täpsustuses palusid hagejad mõista kostjalt välja mõlema hageja jaoks tagasiulatuva elatise ajavahemiku 22.04.2015-21.04.2016 eest summas 1 324,64 eurot ja igakuise elatise mõlemale hagejale ajavahemikul 21.04.2016 31.08.2016 summas 272,04 eurot, alates 01.09.2016 XX kasuks igakuise elatise summas 565,41 eurot kuni XX täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui summas, mis vastab poolele (50%) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale ning alates 01.09.2016 YY kasuks igakuise elatise 567,14 eurot kuni YY täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui summas, mis vastab poolele (50%) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale.
  4. Apellatsioonimenetluses on poolte vahel jätkuvalt vaidlus selles, kas kostja on rikkunud hagejate ülalpidamiskohustust. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (vt ka nt Riigikohtu
  5. jaanuari
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 16). Käesolevas asjas tuginevad hagejad sellele, et kostja on tasunud elatist ebapiisavas suuruses.
  7. Kuna ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, tuleb käesoleva asja lahendamisel kindlaks teha, millised on hagejate põhjendatud ja vajalikud ülalpidamiskulud. Maakohus leidis otsuses, et põhjendatud ja vajalikud on kõik hagejate märgitud kulud ning hagejad on kulude suuruse tõendamiseks vajalikud tõendid esitanud (kohtuotsuse p 15). Ringkonnakohtu arvates tuleb nõustuda kostja apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et selgusetuks jääb, kuidas leidis maakohus, et kõik hagejate väidetud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Maakohtu otsusest ei ole jälgitav, kuidas ja milliste tõendite alusel maakohus eeltoodud seisukohani jõudis. Selliselt on rikutud kohtuotsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8).
  8. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99 lg 2 järgi lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi. Mitme lapse elatisenõuet ühiselt lahendades tuleb laste vajadusi hinnata eraldi. Käesolevas asjas on maakohus lähtunud hagejate nõudest, mille kohaselt palutakse kostjalt välja mõista elatis samas suuruses mõlema hageja jaoks. Kuna asjas esitatud tõenditest nähtuvalt on 11
(16)Tsiviilasi nr: 2-16-6433 hagejate vajadused osade kulude lõikes erinevad, siis on maakohus ebaõigesti leidnud, et hagejate ülalpidamiskulud on võrdses suuruses.
  1. Hagi esitati kohtusse 22.04.2016 ning hagis nõudsid hagejad kostjalt ka tagasiulatuva elatise maksmist. Hagiavalduse kohaselt moodustasid tagasiulatuva elatise nõude perioodil ja hagiavalduse esitamisest kuni 01.09.2016 hagejate igakuised kulud 1225 eurot. Kulud olid järgmised: - Eluasemekulud 102 eurot 72 senti kuus, sh vee- ja kanalisatsioonikulud 15,70 eurot, elektrienergia 60,38 eurot, prügiveo kulu 10,54 eurot, Elioni sidekulu 16,10 eurot. - Transpordikulud, st kütus 113,90 eurot (22.11.2016 eelistungil täpsustatud 60 eurot). - Toidukulud kuus keskmiselt 307 eurot. - Esmatarbekaubad 48 eurot. -Riiete, mööbli, mänguasjade, sporditarvete ja muude vahendite igakuised kulud on 313 eurot 34 senti (22.11.2017 eelistungil täpsustatud mänguasjade kulu 100 eurot). -Lasteaiakulud 134 eurot 46 senti. -Eelkooli kulu 51 eurot. -Treeningud õpingud, jalgpallitrenn 2,66 eurot ja XX viiuliõpingud 10,45 eurot kuus. -Vaba aja kulu 42,84 eurot kuus. -Tervisega seotud kulu 85,78 eurot (30.01.2017 eelistungil täpsustatud 68,32 eurot).
  2. Hagejate väidete kohaselt moodustavad hagejate kulud kokku 1225 eurot, millest kostja peab tasuma ümmardatuna 612 eurot, seega 306 eurot hageja kohta. 17.02.2017 menetlusdokumendis märkisid hagejad, et hagiavalduse esitamisest tagasiulatuva elatisenõude arvestamisel tuleb lähtuda sellest, et hagejate vajaduse katmiseks kulus ühe hageja kohta 269,74 eurot. Kostja vaidles hagejate kulude suurusele osaliselt vastu ja ringkonnakohus leiab, et need vastuväited on osaliselt põhjendatud. Seega tuleb tagasiulatuva elatise põhjendatuse kontrollimiseks tuvastada, kas hagejate poolt loetletud kulud ja nende suurus on vajalikud ning põhjendatud.
  3. Mõnevõrra on ülepaisutatud ringkonnakohtu arvates laste toidukulud, mille kohta hagejad on väitnud, et nende suuruseks on iga hageja kohta 153,50 eurot kuus. Asjas on veenvalt tõendamata jäänud see, et hagejatel esineb gluteenitalumatus (diagnoositud on tsöliaakia) ja XX-l laktoositalumatus. Asja materjalidele lisatud asjatundja arvamusest (I kd, tlk 14-20) nimetatu ei nähtu. Asjas esitatud Luksemburgi Keskhaigla – Lastekliiniku poolt väljastatud tõenditest (II kd, tlk149-145) ei nähtu hagejatel tsöliaakia ja/ või laktoositalumatuse diagnoos, kuigi sellekohased testid läbi viidi. Naha torkamise allergiatestid andsid negatiivse tulemuse, diallertest andis tulemuse, et kahtlus on piima osas ja positiivne kuni 72 tunni jooksul nisujahu osas YY-l ja XX-l kahtlus nisu osas kuni 72 tunni jooksul. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla tõendite järgi (II kd, tlk 182-186) XX-l toiduallergiad ja laktoositalumatus puudub, dieedile ranged nõudmised puuduvad. YY-l on tuvastatud laktoositalumatus, toiduallergiad puuduvad. Eeltoodust nähtub, et YY vajab eridieeti seoses laktoositalumatusega ning mõlema hageja puhul peab arvestama sellega, et nisu võib põhjustada allergiat. Seega on põhjendatud hagejate väited, et seoses nisuallergiaga/selle kahtlusega võivad nad vajada nisuallergeenide vältimist toidus, kuid see, et neil oleks diagnoositud tsöliaakia, mis nõuab ranget dieeti, tõendatud ei ole. Tõendamata on see, et XX vajab laktoositalumatuse tõttu eridieeti. Seega tuleb kokkuvõtvalt asuda seisukohale, et YY osas on toidule kuluv summa mõnevõrra suurem tavapärasest. Ringkonnakohus leiab, et kui XX osas on põhjendatud toidukulude suurus 100 eurot, siis YY osas on põhjendatud toidukulude suurus 130 eurot.
  4. Põhjendatud ei ole ringkonnakohtu arvates kostja väited, et eluasemekulud on hagejate poolt esitatud ülepaisutatult, kuna need tuleb jaotada 5 isiku vahel. Tõendamata on 12
(16)Tsiviilasi nr: 2-16-6433 asjaolu, et XXX, elab hagejate ema elukaaslane ning ka see, et elamu aadressile registreeritud äriühingu tõttu tarbib peale hagejate ja nende ema elamus keegi veel kommunaalteenuseid. Kostja väide, et sidekulusid arvestama ei pea, ei ole põhjendatud, sest seda ei ole kostja vaidlustanud, et hagejad teleteenuseid tarbisid. Asjaolu, et arved nimetatud teenuste eest tasumiseks esitati äriühingule ei muuda asjaolu, et hagejate ülalpidamiskulude hulka kuuluvad ka sideteenused. Seega on hagejate ülalpidamiskulude hulka arvestatud eluasemekulude suurus tõendatud ning ringkonnakohus leiab, et need on ka mõistliku suurusega.
  1. Väide, et kuna hagejate emale autot ei kuulu, siis ei saa autokütusele kulutatud summad olla hagejate ülalpidamiskulude koosseisus, ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et hagejaid lasteaeda ja vaba aja veetmiseks (sünnipäevadele, kinno jms) autoga transporditakse. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hagejate transpordikulud on põhjendatud. Peale hagejate poolt kulude täpsustamist, st kulude vähendamist 30 euroni hageja kohta kuus on need ka mõistlikus suuruses.
  2. Kostja ei ole vaidlustanud, et hagejad jalgpallitrennis käisid ning XX osales viiulitundides. Seega on nimetatud kulud põhjendatud. Lasteaia kuludele iga hageja kohta 67,23 eurot kostja vastuväiteid esitanud ei ole.
  3. Riiete, mööbli, mänguasjade, sporditarvete ja muude vahendite igakuised kulud on hagejate väidetel 313 eurot 34 senti (22.11.2017 eelistungil täpsustatud mänguasjade kulu 100 eurot). Ringkonnakohus leiab, et nõustuda tuleb kostja väidetega, et kulud on ülepaisutatud. Samas ei saa nõustuda kostja väitega, et lastele kasutamiseks mõeldud mööbliostu kulusid ei saa arvestada elatise hulka. Lähtuda tuleb siiski sellest, et mööbel soetatakse aastateks. Seetõttu ei ole põhjendatud selliste kulude jaotamine piiratud ajavahemiku peale, nagu hagejad seda teinud on. Ringkonnakohus leiab, et riiete, jalanõude mõistlike kulude suuruseks tuleb pidada 40 eurot igakuiselt, mööbli ostmiseks 10 eurot ning mänguasjade ja sporditarvete ja raamatute ostmiseks 30 eurot.
  4. Ülepaisutatud on ka tervisekulud/ravimite ostu kulud. Asjas ei ole esitatud veenvaid tõendeid, et hagejad ostetud koguses ravimeid vajavad. Asjaolu, et hagejate seaduslik esindaja on pidanud vajalikuks neid soetada, ei näita seda, et hagejad neid ostetud mahus tarbivad/peaksid tarbima. Ringkonnakohus on seisukohal, et mõistlikuks võib pidada ravimite kulusid 15 eurot kuus hageja kohta.
  5. Esmatarbekaupade summa suurus hageja kohta 24 eurot kuus on mõistlik, arvestades ei sinna kuuluvad nii isiku- kui koduhügieeni tagamiseks vajalike vahendite ost. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla tõendite järgi (II kd, tlk 182-186) peaks isikuhooldustarbeid ostma apteegist, kus teadaolevalt on tooted kallimad võrreldes tavakauplusega.
  6. Hagejad on käinud ka inglise keele koolitusel 2015.a oktoober-detsember (I kd, tlk 202-203) ning mõlema hageja koolituskulud moodustasid ühekordse maksena 44 eurot. Hagejad väidavad, et nende igakuised nn koolituskulud moodustavad kahe peale kokku 51 eurot kuus. Hagejad on kulude hulka arvestanud nii koolitarbeid, kui ka koolituskulusid, sh inglise keele õpet. Ringkonnakohus hagejate väitega ei nõustu ning leiab, et mõistlikuks saab pidada nn koolituskulusid ja vaba aja veetmise kulusid kokku 30 eurot hageja kohta igakuiselt.
  7. Arvestades esitatud väiteid ja tõendeid, leiab ringkonnakohus, et YY mõistlikud ja vajalikud kulud ajavahemikul 22.04.2015-31.08.2016 moodustavad igakuiselt 481,66 eurot ja XX-l 462,11 eurot.
  8. Hagiavalduse kohaselt tasus kostja tagasiulatuvalt enne hagi esitamist hagejatele elatist 3824 eurot 60 senti kokku (vt hagiavalduse p 2.6). Kostja väidete järgi on ta hagejate ülalpidamiseks tasunud ajavahemikul 2015.a aprill kuni 2016.a aprill kokku 13
(16)Tsiviilasi nr: 2-16-6433 3927,60 eurot, millele tulenevalt hagejate vanemate vahel sõlmitud kokkuleppele lisanduvad kostja poolt tasutud eluasemelaenu tagasimaksed (I kd, tlk 95). Asja materjalidele lisatud kostja kontode väljavõtete kohaselt on kostja tasunud hagejate seaduslikule esindajale kokku summa 3 531 eurot (I kd, tlk 113-114 ja tlk 117), sest 06.05.2016 tasutud 430 eurot ei lähe tagasiulatuva elatise arvestamisel arvesse. Seega ei ole tõendatud kostja väide tagasiulatuva perioodi jooksul 3927,60 euro maksmise kohta. Lähtuda tuleb seega hagejate väidetest, et kostja tasus 3824,60 eurot. Ringkonnakohus leiab, et asjas ei ole ka tõendatud hagejate vanemate vahel sõlmitud kokkulepe täiendavalt elatise tasumiseks eluasemelaenu tagasimaksete tegemise kaudu. Hagejate seaduslik esindaja on nimetatut eitanud ja kostja poolt viidatud tõenditest selline kokkulepe ei nähtu. Kokkuleppeks on vajalik mõlema poole tahe, ainuüksi kostja soov eluasemelaenu maksmisega lugeda elatis tasutuks, hagejate vanemate vahelist kokkulepet ei tõenda.
  1. Arvestades, et tagasiulatuva perioodi eest aasta enne hagi esitamist oleks kostjal tulnud tasuda hagejatele kokku elatist (240,83x12=)2889,96 + (231,05x12=) 2772,65 = 5662,61 eurot, kuid ta tasus 3 824,60 eurot, siis tasus kostja hagejate ülalpidamiseks vähem kokku 1838,01 eurot.
  2. Maakohus on ringkonnakohtu arvates õigesti arvestanud sellega, et hagejatele maksti riiklikku lastetoetust ning saadu tuleb samuti arvestada nende ülalpidamiskulude katmiseks. Hagejad on apellatsioonkaebuses väitnud, et riiklik lastetoetus ei ole mõeldud ülalpidamiskulude katmiseks, kuid on jätnud täpsustamata, mille jaoks siis hagejate arvates seda makstakse. 2015.a oli lapsetoetuse suurus 45 eurot ja 2016.a 50 eurot. Põhjendatud on hagejate apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on kogu lastetoetuse summa arvestanud maha kostja ülalpidamiskohustuselt, kuigi see tuleks jagada ja võrdselt maha arvata mõlema vanema ülalpidamiskohustuselt. Seega tuleb summalt 1838,01 eurot maha arvestada (8x22,50+ 25x4) eurot, mistõttu on kostja poolt vähemmakstu suuruseks 1558,01 eurot
  3. Ringkonnakohtu arvates on põhjendatud kostja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei ole arvestanud seda, et hagejad viibisid tagasiulatuva elatise nõude perioodil märkimisväärse aja kostja juures, st olid tema ülalpidamisel. Kostja väidete kohaselt olid lapsed temaga
  4. aastal aprillis 16 päeva, mais 17 päeva, juunis 17 päeva, juulis 10 päeva, augustis 10 päeva, septembris 17 päeva, oktoobris 12 päeva, novembris 3 päeva, detsembris 8 päeva,
  5. aastal jaanuaris 0 päeva (lapsed reisil emaga), veebruaris 6 päeva, märtsis 11 päeva, aprillis 9 päeva. Põhjendatud ei ole kostja apellatsioonkaebuses avaldatu, et hagejad ei ole eelnimetatud kostja väidet vaidlustanud. Hagejad tõid esile, et graafik laste isa juures oldud aja kohta ei realiseerunud (I kd, tlk 145) ning tegelikkuses olid hagejad kostjaga 2015 aprillis 12 päeva, mais 9 päeva, juunis 10 päeva, juulis 2 päeva, augustis 4 päeva, septembris 8 päeva, oktoobris 4 päeva ning alates 2015 oktoobrist elanud enamuse ajast emaga. Samas nähtub hagejate 30.09.2016 menetlusdokumendist, et perioodil 06.0211.02.2016 ning 22.03-27.03.2016 viibisid lapsed samuti isaga. Samuti nähtub hagejate ema ja kostja kirjavahetusest 2015.a detsembris, et lapsed olid kostjaga 9 päeva (I kd, tlk 162-163). Kostja vahetut ülalpidamiskohustuse täitmist saab seega arvestada vaid ulatuses, milles hagejad reaalselt kostja juures viibisid.
  6. Kuna maakohus ei arvestanud kostja väidetega, et ajal, kui lapsed viibivad kostjaga täidab kostja ülalpidamiskohustust vahetult, tõi see ringkonnakohtu arvates kaasa tagasiulatuva elatise nõude osas ebaõige lahendi. Asjas on tõendatud, et kostja on hagejate seaduslikule esindajale tasunud hagejate ülalpidamiskulude katteks perioodil 2015.a aprill kuni 2016.a aprill keskmiselt 3824,60:2= 1912,3:12= 159,35 eurot. Lisaks on hagejad viibinud kostja juures. Eeltoodust nähtuvalt on asjas tõendatud, et 14
(16)Tsiviilasi nr: 2-16-6433 keskmiselt viibisid hagejad kostja juures iga kuu 5-6 päeva. Kuigi eelduslikult kandis kostja ajal, kui lapsed tema juures viibisid esmased kulud, näiteks toidukulud, tuleb arvestada ka seda, et kostja kandis samal ajal ka laste eluasemekulud ning selle aja eest hagejate ema eluasemekulude arvestamine ei ole põhjendatud, sest sellisel juhul peaks kandma kostja eluasemekulusid topelt. Arvestades eluasemekulude ja toidukulude proportsioone tuleb kostja ülalpidamiskohustuselt maha arvata 230:30=7,6 eurot päev x5=38; 205,54:30=6,85 eurot päev x5=34,25; 38+34,25=72,25x12=867 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hagejate tagasiulatuv elatise nõue summas 1558,01-867=691,01 eurot, st 345,50 eurot hageja kohta.
  1. Asjas esitatud väidetest nähtuvalt tuleb asuda seisukohale, et ka 22.04.201631.08.2016 oli hagejate igakuisteks ülalpidamiskuludeks YY osas 240,83 eurot ja XX osas 231,05 eurot. Arvestades maha 2016 lastetoetuse 50: 2 on kostja kohustus tasuda YY-le 215,83 eurot igakuiselt ja XX-le 206,05 eurot. Kostja on perioodil 04.2016.08.2016 tasunud hagejatele igakuiselt kokku 430 eurot (III kd, tlk 129), see on seaduses sätestatud miinimumelatise. Seega on kostja oma ülalpidamiskohustuse hagiavalduse esitamisest kuni 31.08.2016 täitnud.
  2. Alates septembrist 2016 paluvad hagejad kostjalt välja mõista edasiulatuva igakuise elatise summas XX osas 565,41 eurot kuus ning YY osas 565,41 eurot kuus. Hagejad põhjendavad elatise suurenemist sellega, et kuigi juba varasemalt loetletud ülalpidamiskulud on jäänud samaks, va lasteaiatasu, lisanduvad hagejate kuludele kooli jm sellised kulud XX osas 22,15 eurot ja YY osas 15,90 eurot kuus. Nimetatud kulud koosnevad ESTM Fond osamaksust ja dokumentatsioonist, matemaatika veebirakendusest ning Luksemburgi Eesti seltsi osalustasust. Suurenenud on ka YY tervisekulud, sest arsti poolt on määratud talle ortopeedilised jalanõud ja tallad ning igakuisele ülalpidamiskulule lisandub seega 11,9 eurot nende soetamise tasu. Mõlemad hagejad käivad ujumistrennides ning tasu suuruseks kujuneb 31,24 eurot kuus. XX käib vehklemistunnis ja igakuine kulu moodustab 17 eurot. YY käib jalgpallitennis ning igakuine tasu moodustab 14,66 eurot. Hagejad kasutavad oma emale ja tema elukaaslasele kuuluvat elamut ning kasutuseeliste tõttu suurenevad ka nende eluasemekulud. Hagejad leiavad, et kasutuseelise suuruseks elamu kasutamise eest on mõlema hageja puhul 312,50 eurot. Kokkuvõtvalt on hagejad seisukohal, et XX kulud suurenevad 382,29 euro võrra ja YY osas 386,21 euro võrra. Kostja on nõus tasuma hagejatele Eesti Vabariigis kehtiva miinimumelatise.
  3. Ringkonnakohus leiab, et arvestades hagejate vajadusi, sh ka nende täiendavalt esitatud ülalpidamiskulusid alates 01.09.2016 on kostja poolt tasutav miinimumelatis on hagejate ülalpidamiseks piisav. Ringkonnakohus põhjendab seda järgmiselt. Kostja on õigesti viidanud sellele, et maakohus ei ole arvestanud Eestis hagejatele tasutava lastetoetusega, mis nii 2016.a kui ka 2017.a oli suuruses 50 eurot kuus igale hagejale. Samas on maakohus arvestanud õigesti sellega, et hagejate Luksemburgis elamise tõttu tasutakse hagejate ema elukaaslasele tööandja poolt lastetoetust 666,16 eurot kuus (II kd, tlk 172). Hagejad on ise selle tõendi esitanud ning sellest nähtub, et tasutakse ülalpeetava lapse toetust. Seega ei ole tegemist peretoetusega, nagu hagejad seda väidavad. Arvestada tuleb ka sellega, et hagejate varasemalt põhjendatuks peetud ülalpidamiskuludest tuleb maha arvata lasteaiatasu summas 67,23 eurot lapse kohta, varasemalt arvestatud jalgpallitreeningute 2x2,66 eurot ja viiuliõpingute 10,45 eurot kulud. Seega, kuigi põhjendatuks tuleb pidada hageja kulude suurenemist alates 01.09.2016, katavad saadavad toetused suurenenud kulud ning elatise väljamõistmine kostjalt suuremas summas kui miinimumelatis, ei ole põhjendatud. 15
(16)Tsiviilasi nr: 2-16-6433
  1. Kuna kostja nõustub hagejatele miinimummääras elatist maksma ning koos saadavate toetustega ja hagejate ema miinimummääras ülalpidamiskohustusega katavad need hagejate vajadused, puudub vajadus välja selgitada kostja ülalpidamiskohustuse suurust, võttes arvesse hüpoteetilist olukorda, kui hagejate ema taotleb Luksemburgi riiklikke peretoetusi.
  2. Pooled esitasid ringkonnakohtule 31.01.2018 kirjalikult oma seisukohad. Nimetatud hagejate seisukohad sisaldavad ka uusi väiteid, mida maakohtus ja apellatsioonkaebustes ning selle vastustes varsemalt esitatud ei ole. Ringkonnakohus jätab uued väited tähelepanuta tulenevalt TsMS § 652 lg-s 4 sätestatust. Menetluskulude jaotus
  3. Kuna lõppkokkuvõttes rahuldatakse hagi osaliselt, hagejate apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis arvestades vaidluse olemust, esitatud asjaolusid ja tõendeid on põhjendatud poolte menetluskulud maakohtus jätta nende endi kanda, nagu maakohus õigesti leidis, ning samuti tuleb jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda juhindudes TsMS § 163 lg-s 1 sätestatust. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen Krista Kirspuu kohtunik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik 16
(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.