§-le 165 ja § 162 lg-le 4. Kohus leidis, et kui üks väidetavatest solidaarvõlgnikest täidab kohustuse, kuid teine solidaarvõlgnik vaidleb sellele vastu, ei saa eeldada, et haginõude rahuldamine on toimunud teise solidaarvõlgniku ehk kostja II heakskiidul või nende solidaarvõlgnike ehk kostjate ühisel tahtel. Eeltoodust ja
lg-st 4 tulenevalt oleks ebamõistlik jätta kostja II menetluskulud kostja II kanda. Seega leidis kohus, et seoses hagi tagasivõtmisega ning hagi kostjate suhtes läbi vaatamata jätmisega tuleb kostja II menetluskulud kanda hagejal. Kostja I menetluskulud jäävad
6. 10.11.2017.a esitas hageja maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse menetluskulude jaotuse p-i 1, millega maakohus jättis kostja II menetluskulud hagi läbivaatamata jätmise osas hageja kanda ja teha uue määruse, millega kostja II menetluskulud jäävad kostja II kanda. Hageja palus tagastada talle ka tagatis summas 1894 eurot. Hageja palus menetluskulud jätta kostja II kanda.
reguleerib kaashagejate või kaaskostjate omavahelist menetluskulude jaotust ning ei võimalda käesoleval juhul määrata menetluskulusid mingil juhul hageja kanda. Hageja kanda ei võimalda kohtukulusid määrata ka maakohtu poolt viidatud
207 lg 3. Samas kui
lg 4 reguleerib olukorda, kus kohtul on võimalik jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagejal on võimalik nõuda solidaarvõlgnikelt nõude tasumist võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist, seega kui üks solidaarvõlgnik täidab nõude, on võlausaldaja nõue rahuldatud. Edasised vaidlused kostjate või solidaarvõlgnike vahel ei oma puutumust nõude esitaja õigustega. Seda enam on arusaamatu kohtu seisukoht, et juhul, kui üks 2
Erand tuleneb
lg-st 5, mille kohaselt kannab menetluskulud kostja, kui kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. Käesoleval juhul kostja II hageja nõuet ei rahuldanud. See, kui menetluses osaleb mitu kostjat ja üks kostja teeb õiguslikku tähendust omava toimingu (rahuldab nõude), ei tähenda, et sellest tekiksid õiguslikud tagajärjed ka kõikide ülejäänud kostjate suhtes. Ka solidaarvõlgnikest kostjad osalevad menetluses eraldi ja iseseisvalt ja üks kostja ei vastuta teise kostja tegevuse (sh nõude rahuldamise) eest. Samamoodi nagu ka siis, kui üks kostja võtab mingi asjaolu omaks või hagi õigeks, ei tähenda, et omaksvõtt või õigeksvõtt laieneks ülejäänud kostjatele. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud, et hageja poolt kohtusse esitatud nõue oleks kuulunud rahuldamisele.
lg 5 eesmärk on, et nõude rahuldamist kostja poolt käsitletakse justkui sellena, et kostja on nõuet täitmise kaudu tunnustanud. Käesoleval juhul ei ole kostja II teinud mitte ühtegi toimingut ega andnud mitte ühtegi tahteavaldust, mis viitaks sellele, et ta on nõuet tunnustanud. Kostja II on vastupidi vaielnud hagile vastu ja palunud jätta see rahuldamata. 12. Sellele, et solidaarvõlgnikust kaaskostja, kes osaleb menetluses teisest kostjast eraldi, ei pea vastutama teise kostja poolt tehtu eest, viitavad ka solidaarvõlgnike õiguslikku olukorda reguleerivad materiaalõiguse sätted (vt eelkõige võlaõigusseaduse § 67 lg 2, § 66 lg 1 ja § 68 lg 1). Põhimõte, et kaashageja või –kostja ei kanna menetluses teise kaashageja või –kostja 3
Ka selle normi juures, mille kohaselt vastutavad solidaarvõlgnikest kostjad menetluskulude eest solidaarselt juhul, kui otsus tehakse kostjate kahjuks, on otsene viide § 165 lg-le 2, st ka selle põhimõtte juures pidas seadusandja vajalikuks rõhutada, et kaaskostjad ei vastuta teise kaaskostja tegevusest tingitud menetluskulude eest. Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et käesoleval juhul, kus hageja loobus kostja II suhtes hagist põhjusel, et muu isik nõude rahuldas, tuleb kohaldada
Kuigi
lg-s 5 on sätestatud erand, mille kohaselt kannab menetluskulud kostja, käesoleval juhul ei kohaldu, sest see kostja II, kelle menetluskulude küsimust käesoleval juhul hinnatakse, hageja nõuet ei rahuldanud. Seega leidis maakohus õigesti, et kostja II menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. 13. 18.10.2017.a taotluses palus hageja, et talle tagastataks hagi tagamise taotluselt tasutud tagatis 1894 eurot. Harju Maakohus märkis 26.10.2017.a määruse põhjendustes, et ta lahendab hagi tagamise tagatise tagastamise taotluse pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist. Ilmselt viitas maakohus
lg-le 2, mis on erisäte
Määruskaebuses esitas hageja taotluse uuesti. Ringkonnakohus märgib, et ringkonnakohus ei saa lahendada tagatise tagastamise taotlust. Käesoleval juhul on hageja tasunud tagatise hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks. Käesoleval juhul tagas hagi maakohus. Seega saab taotluse lahendada maakohus. Maakohus on ka põhjendustes märkinud, et ta lahendab hageja poolt esitatud taotluse. Seega ei ole maakohus taotlust rahuldamata jätnud ning seega ei saa selle peale ka ringkonnakohtule kaevata. 14. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda (
Vastavalt
lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud pärast lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus
§-s 177 sätestatud korras. Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.