KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-11740 Tsiviilasi XX
) § 151 lg 2 alusel on kohtutäitur õiguspäraselt pannud kinnisasjad ühiselt enampakkumisele, kuna nii saavutati suurem tulem. Kohtutäitur müüs kahte kinnistut kokku alghinnaga 46 000 eurot, enampakkumise tulemusena müüdi võlgniku kinnistud 83 000 euro eest. 3
(5)MÄÄRUSKAEBUS
- Võlgnik esitas
- detsembril 2017 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Ühtlasi palus võlgnik määruskaebuse tagada. Võlgnik jääb varem esitatud seisukohtade juurde, et täitetoimingust teatamise teatel on märgitud olematu sissenõudja nimi, vara kohta ei ole koostatud kinnisasja arestimise akti ja seda ei ole võlgnikule kätte toimetatud, millest tulenevalt ei toimunud seaduses ettenähtud vara hindamist ja kinnistute väärtus hinnati liiga madalaks, ning kinnisasjad oleks tulnud panna enampakkumisele eraldi. Täiendavalt märgib võlgnik, et selge ei ole, millise lahendi ja kelle vastu nõuet täidetakse, sest nõue oli suunatud eelkõige E-Lawconsulting OÜ vastu, kuid teda ei ole menetlusse kaasatud. Täitemenetlus oleks tulnud mais 2017 lõpetada ja sellest võlgniku teavitada. MENETLUSE EDASINE KÄIK
- Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis kohtutäiturile ja sissenõudjale tähtaja vastamiseks. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu, sissenõudja kaebusele ei vastanud. Ühtlasi jättis kohus rahuldamata võlgniku taotluse määruskaebuse tagamiseks. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle
- veebruari 2018 kirjaga lähendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib kohus järgmist.
- Maakohus on õigesti leidnud, et täitedokumendis ekslikult märgitud sissenõudja vana ärinimi ei muuda täitedokumenti ebaseaduslikuks. Kuna nimi on üksnes isiku tsiviilkäibes kasutatav tähis, ei saa nimi ise olla õiguste ja kohustuste kandja. Mingi nime all tehtud tehingutest tulenevad õigused ja kohustused tekivad nime kasutavale isikule kui õigussubjektile. Kord valitud nime võib hiljem muuta. Nime muutmisel ei muutu aga juriidilise isikule registreerimisel antav kordumatu registrikood, mille tulemusena säilib juriidilise isiku õigussubjektsus ka nime muutmise korral. Vaidlusaluses täiteasjas on võimalik registrikoodi järgi kindlaks teha, kes on sissenõudja. E-äriregistris on näha sissenõudja nii uus kui ka vana ärinimi.
- Põhjendamatu on võlgniku seisukoht, et kinnistute hindamine ei toimunud kooskõlas seadusega. Esiteks ei ole õige arusaam, et arestitud asja saab hinnata vaid võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Vastavalt
§ 74
lg-tele 4 ja 5 määrab võlgniku ja sissenõudja vahelise kokkuleppe puudumisel hinna kohtutäitur, võttes aluseks turuväärtuse ja asja koormavate õiguste olemasolu. Asja juurde esitatud täitetoimikust nähtub, et kinnisasjade väärtuse väljaselgitamisel kasutas kohtutäitur eksperdi abi, milleks annab võimaluse
§ 74lg 6.
Teiseks tuvastas maakohus, et
- aprilli 2015 arestimisaktid sai võlgnik kätte allkirja vastu
- aprillil
- Seda kinnitab ka asjaolu, et võlgnik esitas
- aprillil 2015 kohtutäiturile kaebuse aktide peale. Kuivõrd tsiviilasjas nr 2-15-6958 võlgnik hindamiskulusid ei tasunud, tuleb lugeda, et võlgnik ei ole hindamist vaidlustanud (
§ 74lg 9).
Tulenevalt
§ 74lg-st 7 ja § 217 lg-st 1 on tähtaeg hindamise vaidlustamiseks möödunud. 4
(5)Kolmandaks põhjendas maakohus, miks on ekslik võlgniku seisukoht, et kinnistud oleks tulnud panna enampakkumisele eraldi. Maakohus tugines
§ 151
lg-le 2, mille kohaselt võib kinnisasju ühiselt enampakkumisele panna ka juhul, kui kohtutäituri arvates annab ühine pakkumine suurema tulemi või hoiab kokku täitekulusid. Kuivõrd enampakkumise tulemusena kujunes võlgniku kinnistute hind alghinnast tunduvalt kõrgemaks, ei saa kohtutäiturile ette heita otsustust panna need ühiselt enampakkumisele. Ühine enampakkumine hoidis kokku ka täitekulusid, kuna võlgniku kinnistute kohta ei olnud vaja panna eraldi kuulutusi erinevatesse internetiportaalidesse. 13.
§ 218
lg-st 1 tulenevalt saab kohtule esitada kaebuse kohtutäituri tegevuse peale osas, mis oli kohtutäiturile esitatud kaebuse esemeks. Kohtutäiturile
- juulil 2017 esitatud kaebuses ei ole võlgnik tuginenud sellele, et täitemenetlus tuleb lõpetada. Kuivõrd võlgnik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, ei saa kohus võtta seisukohta täitemenetluse lõpetamist puudutavate väidete osas. Samadel põhjendustel jätab ringkonnakohus andmata hinnangu muudele määruskaebuses esitatud väidetele, millele võlgnik ei ole kohtutäiturile esitatud kaebuses tuginenud.
- Võlgnik taotles määruskaebuse läbivaatamist istungil, aga ringkonnakohus peab piisavaks asja lahendamist kirjalikus menetluses (TsMS § 667 lg 3).
- Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Seetõttu toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, st pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist. Ringkonnakohtu hinnangul on TsMS §-ga 2 kooskõlas see, et kulude nimekirjade esitamise võimaluse annab maakohus pärast vaidlustatud määruse jõustumist. 16.
§ 218lg 3 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.
/ allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 5
(5)