Obsah (6)

§ 30§ 132§ 123§ 87§ 17§ 55

4-18-1042 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. märts 2018. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-18-1042 Kohtunik Piia Jaaksoo V

§ 30

lg 1 p 1 alusel Andreas Papp suhtes väärteomenetlus Liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos.

1. Edastada kohtuotsus kaebuse esitajale A.Pappile ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus PPA Lääne Prefektuuri Paide politseijaoskonna 24.02.2018 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2510,18,000334 karistati Andreas Pappi järgmise rikkumise eest – 24.02.2018 kell 09.55 Tallinna 27 1 4-18-1042 Paide linn juhtis mootorsõidukit registreerimismärgiga * * omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust, juhtimisõigus peatatud 05.01.
2. Rikkus LS § 90 lg 1 p
3. Väärteo kvalifikatsioon LS § 201 lg
4. Andreas Pappi karistati LS § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 30 trahviühikut s.o 120 eurot. Kaebus A.Papp esitas kohtule kaebuse /tl 3-5/, milles soovib, et trahvi vähendataks ning juhib tähelepanu politseiametnike ebaeetilisele käitumisele. Juhtimisõigus oli peatatud 05.01.2018 seoses tervisetõendi aegumisega 05.01.
5. Esimesel võimalusel 26.02.2018 käis tervisekontrollis ning perearst väljastas tervisetõendi ilma ühegi märkuseta. 14-aastase juhistaaži juures on see esimene trahv. Trahvi määramise viis – faktiliselt oli rikkumine toimunud, oli nõus kiirmenetlusega. Andis menetluse käigus mitu allkirja, politseiametnikud ka seletasid, mille kohta iga allkiri oli. Lõpuks ulatati täiesti täidetud ja tema poolt allkirjastatud otsus trahvisummaga 120 eurot. Allkiri küsiti varem kui trahvisummast juttu oli. Leiab, et toimepandud rikkumise eest on trahvisumma 120 eurot paljuvõitu ning lisaks leiab, et politseiametnike poolt on inetu ära kasutada inimeste usaldust korjates allkirjad dokumendile enne trahvisumma avalikustamist. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja leidis /tl 15-17/, et karistus on kohane, isiku süü on tuvastatud, tegu on toime pandud teadlikult, sest isik asus sõidukit juhtima omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Arvestatud on ka karistuse üldpreventiivse eesmärgiga. Kohtuväline menetleja selgitas isikule allkirjade kirjutamise ajal, millise trahvisumma määrab, sest vestluse käigus olid rikkumise asjaolud selgunud. Kohtuväline menetleja leiab, et võimalik on karistuse vähendamine, kuna karistuse määramisel on jäetud arvestama varasem karistuste puudumine. Karistuseks tuleks määrata 20 trahviühikut e 80 eurot. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (edaspidi

) § 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi

§ 132

sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses /tl 15-17, 26/.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas Andreas Papp on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. A.Papp on menetlusaluse isikuna kiirmenetluse otsuses oma süüd tunnistanud ja avaldanud, et selgus, et tema juhiluba oli aegunud tervisetõendi kehtivuse kaotamise tõttu 05.01.

1. Ei olnud sellest aimugi ega osanud seda kahtlustada. Maanteeamet vastas kohtu järelpärimisele /tl 19/, et A.Papp omab juhtimisõigust alates 19.01.
2. Seisuga 24.02.2018 A.Papp juhtimisõigust ei omanud, kuna tema juhtimisõigus peatus 05.01.2018 2 4-18-1042 seoses mootorsõidukijuhi tervisetõendi kehtivuse lõppemisega. A,Pappile väljastati 26.02.2018 uus mootorsõidukijuhi tervisetõend ja tema juhtimisõigus taastus 26.02.
3. Kohus leiab, et need tõendid kinnitavad, et A.Papp on toime pannud väärteo, mida talle kiirmenetluse otsuses süüks arvatakse. A.Papp rikkus LS § 90 lg 1 p 1 mis sätestab, et mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kelle ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Kohus leiab, et A.Papp poolt toime pandud tegu täidab LS § 201 lg 1 sätestatud väärteokoosseisu. Seega on kohtuväline menetleja väärteo õieti kvalifitseerinud. Kohus leiab, et väärteoasjas ei ole kogutud ühtki tõendit, mis kinnitaks, et A.Papp pani teo toime tahtlikult nagu kohtuväline menetleja leiab. A.Papp ütlustest on aru saada, et talle sai alles 24.02 teatavaks, et tema juhtimisõigus on peatunud seoses tervisetõendi aegumisega.

§ 17lg 1 välistab sellises olukorras teo toimepanemise tahtlikult.

Kohus leiab, et A.Papp pani talle süüks arvatud väärteo toime hooletusest, sest ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. A.Papp on talle süüks arvatud LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et Andreas Papp poolt toime pandud tegu vastab LS § 201 lg 1 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Menetlusnormid A.Papp ei ole rahul, et politseiametnik tegi trahviotsuse enne trahvi summat talle avaldamata. Kiirmenetluse läbiviimisel tuleb juhinduda

§ 55-57.

A.Papp on kaebuses kirjeldanud, et andis mitmeid allkirju ja politseiametnik ka igakordselt selgitas, mille kohta allkiri oli. Kohus leiab, et kiirmenetluse otsusest nähtub, et A.Papp on kiirmenetluse läbiviimiseks vajalikud allkirjad andnud. Kohus juhib tähelepanu, et kiirmenetluse läbiviimise eelduseks ei ole, et isik nõustuks talle määratava trahvisumma suurusega. Kui isik leiab, et talle on rikkumise eest määratud liiga suur trahv, on tal õigus esitada kiirmenetluse otsusele kaebus kohtule nagu A.Papp ka teinud on. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 201 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Kohtuväline menetleja on A.Pappi karistanud rahatrahviga 30 trahviühikut s.o 120 eurot, kuid leidnud kaebementluses, et kui arvestada, et isikul puuduvad varasemad karistused, oleks kohane karistus 20 trahviühikut, s.o 80 eurot. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis A.Papp puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et A.Papp süü on väike – tegu on toime pandud hooletusest. A.Papp tunnistas oma süüd, mis on karistust kergendav asjaolu. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. A.Papp on karistamata isik, mida kinnitab ka karistusregistri teatis /tl 13/. See tähendab, et eripreventiivsel eesmärgil oli ole ilmtingimata vajadust teda karistada. Sellist seisukohta toetab ka asjaolu, et A.Papp, saades teada, et tema juhtimisõigus on peatunud seoses aegunud tervisetõendiga, asus viivitamatult tegutsema ja sai 26.02 kehtiva tervisetõendi ja tema juhtimisõigus taastus. Kohus leiab, et ka õiguskorra kaitsmise huvid ei tingi A.Pappi karistamist toimepandud teo eest. Üldjuhul tuleb tõdeda, et juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine on tegu, mis ohustab teisi liiklejaid. Käesoleval juhul sellist üldistust automaatselt teha ei saa, teiste liiklejate ohustamise kohta kohtule tõendeid esitatud ei ole. Kaebemenetluse käigus on kohus tuvastanud, et A.Papp sai kehtiva 3 4-18-1042 tervisetõendi ja tema juhtimisõigus taastus, mis tähendab, et tegemist oli inimliku hooletusega, mitte olukorraga, kus isik ei lähe arsti juurde tervisetõendit pikendama, teades, et tal võib olla terviseseisundi tõttu takistusi tervisetõendi saamiseks. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et esineb

§ 30lg 1 p 1 sätestatud alus väärteomenetluse lõpetamiseks A.Papp suhtes.

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Andreas Papp kaebus tuleb rahuldada. Kohus tühistab kohtuvälise menetleja väärteootsuse ja lõpetab

§ 30

lg 1 p 1 alusel A.Papp suhtes väärteomenetluse LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS §§ 201 lg 1, 90 lg 1 p 1, KarS § 56 lg 1,

§§ 30lg 1 p 1, 120 lg 1, 132 p 3, 133, 134.

(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 4