← Eesti

4-17-5832/17

4-17-5832 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.03.

  1. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-17-5832 Kohtunik Tatjana Bogdanova Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Taotluse sisu Arvo Tinni (ik: 36407070285; elukoht: xxxx; e-post: xxxx) taotlus talle PPA Põhja prefektuuri 05.10.
  2. a otsusega mõistetud lisakaristuse kandmise edasilükkamiseks RESOLUTSIOON Jätta läbi vaatamata süüdlase Arvo Tinni taotlus lükata edasi talle PPA Põhja prefektuuri 05.10.
  3. a väärteoasja otsusega nr 2317,17,008078 lisakaristuseks määratud - mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 05.10.
  4. a otsusega väärteoasjas nr 2317,17,008078 karistati Arvo Tinnit LS § 224 lg 2 alusel selle eest, et ta juhtis 19.09.
  5. a kell 08.57 Tallinn-Paldiski mnt
  6. kilomeetril suunaga Tallinna poole mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,40mg. Karistuseks mõisteti rahatrahv 225 trahviühiku ulatuses, s.o 900 € ja lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6-kuuks. Harju Maakohtu 19.12.
  7. a kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-17-5832 jäeti Arvo Tinni kaebus rahuldamata ja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 05.10.
  8. a otsus väärteoasjas nr 2317,17,008078 muutmata. Kohtuotsus jõustus 13.03.
  9. a Riigikohtu määrusega. 2 Süüdlane Arvo Tinni esitas 16.03.
  10. a Harju Maakohtule taotluse, milles ta palub lükata edasi talle lisakaristusena kohaldatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise täitmisele pööramine kuni tema naasmiseni Eesti Vabariiki 01.04.
  11. a. Nimetatud lisakaristuse täitmisele pööramise edasilükkamine ei saa kuidagi muuta selle karistuse määra, liiatigi seda karistust tühistada. Edasilükkamine tähendab seda, et karistuse tähtaeg nihkub üksnes edasi, sealhulgas nii karistuse algus kui ka lõpp. Seetõttu ei saa kuidagi rääkida sellest, nagu oleks lisakaristuse täitmisele pööramise edasilükkamise puhul tegemist karistuse muutmise või tühistamisega. Eelöeldut ei lükka kuidagi ümber ka asjaolu, et kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja algus ja lõpp. Niisugune märge on täiesti asjakohane ja kehtibki juhul, kui juhtimisõiguse äravõtmise täitmisele pööramise edasilükkamist ei taotleta. Küll aga ei saa niisugune märge kuidagi välistada seda, et edasilükkamist võidakse taotleda. VTMS § 209 käsitleb väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi ja aresti täitmisele pööramise edasilükkamist, siis juhtimisõiguse äravõtmise täitmisele pööramise edasilükkamist see paragrahv ei reguleeri, nii nagu ka ükski teine säte selles peatükis. Kohtumääruse põhjendused KrMS § 431 lg 1 kohaselt käesoleva seadustiku §-des 424–4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. Kohus tutvunud esitatud taotluse, lisamaterjalidega ning väärteoasjaga nr 4-17-5832, leiab et esitatud taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. Tulenevalt KrMS §-st 431 lg 1 saab täitmiskohtunik oma määrusega lahendada vaid kohtulahendi täitmisel ilmnevaid kahtlusi ja ebaselgusi, mitte aga muuta juba jõustunud kohtulahendis õiguslikke järelmeid. Kohtu hinnangul ei saa paigutada lisakaristuse algustähtaja määramist VTMS § 212 lg 1 sätestatud reguleerimata küsimuste hulka, nagu väitis A. Tinni kohtule esitatud taotluses. Kohus on seisukohal, et kui A. Tinni suhtes otsuse teinud nii kohtuväline menetleja kui ka kohus on pidanud vajalikuks kohaldada süüdlasele lisakohustusena - mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist lahendi jõustumisest alates, mitte mingil hilisemal tähtajal, ju siis on seda otsuse tegemisel peetud oluliseks, et mõjutada Arvo Tinni liikluskäitumist ja tema hoiakuid üldiselt. Kohus on seisukohal, et täitmiskohtunikul puudub menetlusõiguslik alus lükata süüdlasele otsusega määratud lisakaristuse kandmise tähtaeg edasi. Väärteomenetluses sätestab jõustunud kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste korra VTMS
  12. peatüki
  13. jagu, milles VTMS § 209 lg 1 võimaldab küll kohtulahendi täitmise staadiumis lükata edasi karistusena kohaldatud rahatrahvi ja ka aresti kandmisele asumine, aga mitte süüdlasele mõistetud lisakaristuse kandmise edasi lükkamist. Kohtu hinnangul oli Arvo Tinnil võimalus maakohtu otsuse edasi kaebamisel juba taotleda juhtimisõiguse äravõtmise algustähtaja edasi lükkamist, mida ta aga ei teinud. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 431 lg 1, jätab kohus läbi vaatamata Arvo Tinni taotluse lükata edasi talle PPA Põhja prefektuuri 05.10.
  14. a väärteoasja otsusega nr 2317,17,008078 lisakaristuseks määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.