KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31.jaanuar 2018 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-13-11682 Kohtunik Larissa Prokopenko Sekretär, tõlk Ingrid Koddo, Olga Nõmmemees Prokurör Margit Luga (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Nikolai Šmeljov´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu Nikolai Šmeljov, isikukood: 37309223730, xxx Irina Gromtsev Kaitsja Asja läbivaatamise kuupäev 31.01.2018 avalikul kohtuistungil RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Nikolai Šmeljov talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelvalvega vabastamata. Rahuldada kaitsja, advokaat osutamise eest tasu 90 eurot. Irina Gromtsev taotlus Nikolai Šmeljov´ile riigi õigusabi Välja mõista Nikolai Šmeljov´ilt kriminaalmenetluse kulud 90 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Nikolai Šmeljov´il tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700006407 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1
(5)Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 15.01.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Nikolai Šmeljovi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Nikolai Šmeljov on süüdi tunnistatud Riigikohtu 16.03.2018 kohtuotsusega KarS § 184 lg 1 järgi ja karistati 9 aasta vangistusega. Karistuse kandmise algus 16.07.2013 ja lõpp 16.07.2022. Nikolai Šmeljov andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 17). Kinnipidamisasutusest Nikolai Šmeljovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama xxx. Korteri omanik on tema elukaaslane, kes elab korteris koos nende ühise alaealise lapsega. Korter vastab elektroonilise valve paigaldamise tingimustele. Isiku elukaaslane on nõus tema elama asumisega nimetatud korterisse. Võlgnevus kommunaalteenuste eest on xxx eurot. Isikul on xxx xxx eriala. Osales xxx taseme õppes, kuid loobus, kuna oli tema jaoks raske. Enne vangistust töötas erinevatel töökohtadel. Alates 2012 aastast ei ole ametlikult töötanud. Sooritas kuriteo majandusliku kasu saamise eesmärgil, soovis kiirelt suure summa raha teenida. Vangistuses on töötanud xxx ja xxx, töötamisega seoses probleeme ei ole, suhtub töötamisse tõsiselt. Viru Vangla 18.12.2017 andmetel on täitmata rahalisi nõudeid xxx, vabanemisfondis xxx. Enntähtaegse vabanemise korral on võimalus tööle asuda xxx Elukaaslane töötab ametlikult, ennetähtaegse vabanemise korral on valmis N. Šmeljovi majanduslikult toetama. Lähivõrgustikku kuuluvad elukaaslane ja 2 last. Elukaaslane on nõus teda moraalselt ja materiaalselt toetama. Isikul on kriminaalkorras karistatud tuttavaid, kellega ei suhtle enam. Väidetavalt pole alkoholi tarvitanud 8 aastat. Toimepandud kuritegu viitab sellele, et otsib probleemidele kiireid tulemusi ja kasu, mitte pikaajalisi lahendusi, isik ei ole mõistnud teiste inimeste seisukohti. Tulevikuks on seadnud realistlikud eesmärgid. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib asuda tööle ja tasuda võlad. Kriminaalkorras karistatud ühel korral. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 11%, soodusteguriks on majandusliku kasu saamise eesmärk. Vangla toetab Nikolai Šmeljovi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama aadressile xxx. Tegu on 2- toalise korteriga, kus elab kinnipeetava elukaaslane ja tütar. Korteri omanikuks on tema elukaaslane, kes andis nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Korter vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele. Elukaaslane on nõus teda vabanemisel toetama. Nikolai Šmeljovi tuttavate seas on kriminaalse taustaga isikuid. Garanteeritud vabanemisjärgne töökoht on xxx. Isikul puudub kehtiv isikut tõendav dokument. Nikolai Šmeljov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Prokurör ei nõustu isiku ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve alla. 2
(5)Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsa arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Nikolai Šmeljov tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendamata ja liialt ennatlik. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on esimest korda kriminaalkorras karistatud narkokuriteo toimepanemise eest. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 1. Isikul on vabanemisel olemas elukoht, töökoht ja toetav perekond. Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama elukaaslase juurde aadressile xxxx. Garanteeritud töökoht on xxx. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus pole täidetud, kuna isikul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Peale selle on kohus tuvastanud kohtute infosüsteemi (KIS) kaudu, et Viru Maakohtu menetluses on kriminaalasi nr 1-16-9323 Nikolai Šmeljov suhtes KarS § 327 lg 1 järgi, mille ta pani toime vangustuses viibides. See näitab, et ka range järelevalvega asutuses ei suuda isik alluda kehtestatud normidele. Kohus peab positiivseks seda, et isik on vangistuses olnud hõivatud tööga. Samas puudub kohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Nikolai Šmeljov pani toime esimese raskusastme narkokuriteo, käideldes piiriüleselt väga suurt kogust narkootilist ainet. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on karistatud suures koguses narkootilise aine käitlemise eest, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 16.07.2022, ärakandmiseks on veel 4 aastat ja 5 kuud vangistust, mis on väga pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, õppida või käia tööl. 3
(5)Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht ja garanteeritud töökoht, lähedaste olemasolu ning tööhõives osalemine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema poolt toime pandud karistuse asjaolud. Isik käitles suures koguses piiriüleselt narkootilisi aineid majndusliku kasu saamise eesmärgil. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on käesoleval ajal veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik 4
(5)korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Nikolai Šmeljovi temale Riigikohtu 16.03.2015 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 5
(5)