Obsah (10)

§ 209§ 25§ 344§ 63§ 65§ 199§ 64§ 68§ 22§ 218

1-17-8833 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. aprill 2018, Rapla kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-8833 (15270000468) Kohtukoosseis kohtunik Indrek

§ 209

lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi üldmenetluse korras Ringkonnaprokurör Aarne Pruus Süüdistatav Vassili Zagurski Isikukood või sünniaeg: 37107010345 Elu- või asukoht ja aadress: xxx tn x, xxxxxxx alev, xxxx maakond; hetkel vahistatuna Tallinna Vanglas Kodakondsus: EV kodanik Haridus: keskharidus Emakeel: eesti keel Töökoht või õppeasutus: OÜ xxxxxxxxx Karistatus: kriminaalkorras karistatud 9 korral. Kuritegude toimepanemise ajal oli kehtiv kriminaalkaristus: 24.04.2012 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt kr. asjas nr 1-12-36

§ 209

lg 2 p 1 alusel määratud tingimisi vangistus 1 aasta 8 kuud, katseajaga 1 aasta 8 kuud ning katseaega erakorralise ettekande alusel pikendati viimati 02.09.2014 Rapla kohtumaja määrusega katseaega kuni 24.12.

1. Väärteokorras karistatud 42 korral. Kaitsja vandeavokaat Eve Jundas, määratud korras LB, Roadler OÜ, N. R. Energy OÜ, AK Kannatanud Lk 1 / 28 1-17-8833 Juhindudes KrMS § 315 lg 4, § 309, § 311 – 313, § 180 lg 1, § 180 kohus RESOLUTSIOON otsustas:
2. Süüdi tunnistada Vassili Zagurski

§ 209

lg 2 p 1 –

§ 25

lg 1, 2, 3 järgi ja

§ 344lg 1 järgi (s.o november 2013 – 26.01.2014 kannatanu L.

B episoodis) ning juhindudes

§ 63

lg-st 1 mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust, mida suurendada

§ 65

lg 2 alusel Harju Maakohtu poolt 24.04.2012 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 8 kuu vangistuse (katseaeg oli kuni 24.12.2014), võrra ja mõista V. Zagurskile liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Vassili Zagurski:

§ 209

lg 2 p 1 järgi (s.o 05.02.2015 episood) ning mõista karistuseks 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust;

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi (s.o oktoober 2015, kannatanu A.K ja 04.01.2016 kannatanu N. R. Energy OÜ episoodid) ning mõista karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel (s.o kuriteoepisoodid, mis on toime pandud pärast 24.12.2014) suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista Vassili Zagurskile liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda pärast 24.12.2014.a toime pandud kuritegude episoodide eest mõistetud liitkaristus kaetuks enne 24.12.2014 toime pandud toimepandud kuritegude eest mõistetud liitkaristusega (kannatanu L. B episood, võltsimine, Harju Maakohtu 24.04.2012 karistus) ning mõista Vassili Zagurskile lõplikuks liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud ajavahemik 22.0223.03.2016, s.o 1 kuu ja 1 päev ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 3 (kolm) aastat, 10 (kümme) kuud ja 29 päeva vangistust. Karistus pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. 2. Õigeks mõista Vassili Zagurski süüdistuses

§ 199

lg 1 –

§ 22lg 1, 2 järgi.

1. Tsiviilhagid Rahuldada kannatanu OÜ Roadler tsiviilhagi ning välja mõista Vassili Zagurskilt kannatanu OÜ Roadler kasuks 2400 eurot. Rahuldada kannatanu N. R. Energy OÜ tsiviilhagi osaliselt, s.o summas 8340,13 eurot (287,54+285,34+626+287,54+3536+285,34+626+848+1215,06+ 343,33=8340,15) ning vastavalt osaliselt ka viivisnõue. Välja mõista Vassili Zagurskilt kannatanu N. R. Energy OÜ kasuks põhinõue 8340,13 eurot ja viivis nimetatud põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 17.02.2017 kuni kohtuotsuse täitmiseni. Jätta KrMS § 310 lg 2 alusel N.R. Energy OÜ tsiviilhagi 1140 euro nõudes ja viivisnõudes läbi vaatamata (s.o viie IP-kaamerate vargusele kihutamise episood, milles kohus V. Zagurski õigeks mõistis).
2. Menetluskulud Lk 2 / 28 1-17-8833 Välja mõista Vassili Zagurskilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 750 eurot, tunnistajate töölt puudumise ja sõidukulud kokku 351,24 eurot ning riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 1700 eurot, kokku 2801,24 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
3. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Välja mõistetud menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tsiviilhagejatel on õigus otsuse jõustumisel koheselt anda täitmata nõue täitemenetlusse. Seoses osalise õigeksmõistmisega jätta riigi kanda õigusabikuludest 252,16 eurot ja tunnistaja sõidukulu 165,35 eurot.
4. Tõkendit ei ole.
5. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel asitõenditest jätta kriminaalasja juurde: DVD-plaat jälitusprotokolli salvestisega, DVD-plaat Alexela Halinga tankla turvakaamerate salvestisega, xxxxxxxx alevis xxx tn x toimunud läbiotsimisel kaasa võetud mobiiltelefon Nokia ja Simpel SIM-kaart valge korpusega (pakend 4), 23.10.2015 xxxxxxxx alevis xxxxx x sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud jalatsijälje fragment želatiinkilel (pakend 3) - lisatud kriminaaltoimikule. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel tagastada Vassili Zagurskile: läbiotsimisel sõiduautost Mitsubishi registreerimismärgiga xxxxxx kaasa võetud musta korpusega mobiiltelefon Nokia ja mälupulk ja Vassili Zagurskilt kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud kalendermärkmik pastapliiatsiga.
6. Kohtuotsus edastada kohtumenetluse pooltele. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse resolutiivosa teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
7. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Samuti menetluskulude vaidlustamise soovi korral tuleb otsuse kuulutamisest esitada 7 päeva jooksul apellatsiooniteade. Seejärel koostab kohus motiveeritud otsuse vaid menetluskulude osas või koostab eraldi määruse, milles esitab põhjendused menetluskulude osas, mis järel on võimalik esitada määruskaebus 15 päeva jooksul (RKL 3-1-1-44-15). Lk 3 / 28 1-17-8833 Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamine: 03.04.2018 kell 09.
8. Tähtaegselt apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus kättesaadav: alates 12.aprill 2018.a Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kantselei kaudu. Kohtuotsus jõustus osaliselt 11.04.2018.a., s.o väljaarvatud menetluskulude osas. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK Vassili Zagurski on antud kohtu alla alljärgmistes süüdistustes: selles, et olles isikuks, keda on 24.04.2012 karistatud Harju Maakohtu poolt kelmuse eest 1 aasta 8 kuu pikkuse tingimisi vangistusega, katseajaga 1 aasta 8 kuud, tutvustas
9. aasta novembris LB end Vassili Smitchina ja avaldas soovi osta xxxxxxxxx xxxxxxx vallas xxxxxxx külas kasvavat metsa, pakkudes algselt ostuhinnaks 3000 eurot, siis 80 000 eurot. V. Zagurski jättis L. B petliku mulje, et omab OÜ Metsapere Metsad esindusõigust ja osaühing tasub lõigatud metsamaterjali eest. Olles V. Zagurski poolt tegelikkusele mittevastavatest asjaoludest eksitusse viidud, allkirjastas L. B ajavahemikul 13.-19.01.2014, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, oma elukohas xxxxxxxxx xxxxxxxxx xx metsamaterjali võõrandamise lepingu nr
10. Omamata OÜ Metsapere Metsad esindusõigust, sõlmis V. Zagurski Metsapere Metsad OÜ nimel LB Raplamaal, xxxxxxxxxx vallas, xxxxx külas asuvalt „xxxxxxxxxx“ kinnistult 120 tm metsamaterjali võõrandamise lepingu nr 24012014, märkides metsamaterjali ostjaks Metsapere Metsad OÜ, AV ning ostja kontaktandmeteks xxxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxx x ning enda mobiiltelefoninumbri xxxxxxxxxx ning meiliaadressi xxxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud metsamaterjali võõrandamise lepingust tulenevalt tekkis Metsapere Metsad OÜ-l kohustus tasuda metsamaterjali eest LB arveldusarvele ettemaksuna 5400 eurot, samas tekkis Vassili Zagurskil võimalus realiseerida raielepingu alusel raiutud metsamaterjal ning võtta selle realiseerimisest saadud tulu endale, jättes LB metsamaterjali tasumise kohustuse Metsapere Metsad OÜ-le. Lepingu kohaselt pidi lõplik tasumine toimuma peale metsamaterjali realiseerimist ja mõõtetulemuste selgumist. Omamata kavatsust ja võimalust kokkulepitut täita, lubas V. Zagurski LB, et kannab tema pangakontole ettemaksuna 5400 eurot. Olles V. Zagurski poolt eksitusse viidud ja pidades teda ekslikult Metsapere Metsad OÜ esindajaks, sõlmis kinnistu omanik LB V. Zagurskiga metsamaterjali võõrandamise lepingu nr
11. Peale lepingu sõlmimist palkas Vassili Zagurski
12. aasta jaanuarikuu lõpus xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx vallas, xxxxxx külas asuvale „xxxxxxxxxxx“ kinnistule raiet teostama OÜ Kilomeeter, mille tulemusel OÜ Kilomeeter tööline HL teostas Vassili Zagurski juhendamisel ühe nädala jooksul metsaraiet, raiudes „xxxxxxxxxxxxxxx“ kinnistul sisse sissesõidutee ja teostades raiet nimetatud kinnistu eraldisel II ning seejärel eraldisel
13. LB, saades teada, et raiet teostati mittekokkulepitud mahus ja eraldiselt, peatas 26.01.2014 raie. Selleks ajaks oli Vassili Zagurski poolt korraldatud raiega „xxxxxxxxxx“ kinnistul raiutud ligikaudu 300 ruumi tarbepuitu väärtusega 13 500 eurot ja okslikku metsamaterjali 418 ruumi väärtusega 3013.20 eurot. LB varalise kahju tekitamisega varalise kasu saamise eesmärgil, lõi Vassili Zagurski LB ebaõige ettekujutuse, et ta omab Metsapere Metsad OÜ esindusõigust ja tasub metsamaterjali Lk 4 / 28 1-17-8833 eest ettemaksuna 5400 eurot, millega tekitas L. B ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest, mis võimaldas Vassili Zagurskil metsaraiega alustada. V. Zagurskil ei õnnestunud ülestöötatud metsamaterjal realiseerida tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, sest L. B peatas ebaseadusliku metsaraie, seega on Vassili Zagurski poolt toime pandud tegevus kvalifitseeritav

§ 209lg 2 p 1 järgi.

Samuti süüdistatakse Vassili Zagurskit selles, et tema, saades enda valdusesse metsamaterjali võõrandamise lepingu blanketi, võltsis kohtueelses menetluses tuvastamata ajal ja kohas LB ja Metsapere Metsad OÜ vahelise lepingu, kandes lepingule väljamõeldud registreerimisnumbri 24012014, märkides ostja andmetena Metsapere Metsad OÜ ja Metsapere Metsad OÜ juhatuse liikme AV andmed ning ostja kontaktandmeteks xxxxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxxx x ja enda mobiiltelefoninumbri xxxxxxxxxxxx ning meiliaadressi xxxxxxxxx, samuti allkirjastas ajavahemikul 13.-19.01.2014 aadressil xxxxxxx, xxxxxx tn xx raieõiguse võõrandamise lepingu, millega omandas õiguse raie teostamiseks xxxxxxxxxx xxxxxxxx vallas xxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxx kinnistul. Seega, koostades ja allkirjastades raieõiguse omandamise ning metsamaterjali võõrandamise eesmärgil Metsapere Metsad OÜ nimel metsamaterjali võõrandamise lepingu nr 24012014, pani Vassili Zagurski toime

§ 344lg 1 järgi kvalifitseeritava dokumendi võltsimise.

Lisaks süüdistatakse Vassili Zagurskit selles, et tema, olles isikuks, keda on 24.04.2012 karistatud Harju Maakohtu poolt kelmuse eest 1 aasta 8 kuu pikkuse tingimisi vangistusega, katseajaga 1 aasta 8 kuud, lõi Roadler OÜ esindajale vale ettekujutuse sellega, et avaldas 2015. aasta veebruaris OÜ Roadler tegevjuhile MA, et Turba katlamaja territooriumil asuvad ehitussoojak ja merekonteiner kuuluvad OÜ-le Uus Märjamaa Grupp ning esitas OÜ Uus Märjamaa Grupp esindajana 04.02.2015 Roadler OÜ-le arve nr 40220151 Harjumaal Nissi vallas Jaama 6 asuva Turba katlamaja territooriumil olevate ehitussoojaku ja merekonteineri müügi kohta, kuigi eelnimetatud esemed ei kuulunud Vassili Zagurskile ega OÜ-le Uus Märjamaa Grupp. 05.02.2015 kandis Roadler OÜ arve nr 40220151 alusel OÜ Uus Märjamaa grupp kontole merekonteineri ja ehitussoojaku eest kokku 2400 eurot (2000 eurot + käibemaks 20%). V. Zagurski lubas ehitussoojaku ja merekonteineri Roadler OÜ-le üle anda 10.02.2015, kuid selleks kuupäevaks olid merekonteiner ja ehitussoojak katlamaja territooriumilt ära viidud. Käesoleva ajani ei ole Vassili Zagurski Roadler OÜ-le üle andnud merekonteinerit ega ehitussoojakut, samuti ei ole tagastanud nende eest arve nr 40220151 alusel tasutud ettemaksu. Seega, olles isikuks, keda on varem karistatud kelmuse eest ning luues varalise kasu saamise eesmärgil teisele isikule varalise kahju tekitamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, pani Vassili Zagurski toime

§ 209lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kelmuse.

Samuti süüdistatakse Vassili Zagurskit selles, et tema tahtlikult kallutas veebruaris 2015 AP varastama Rapla maakonnas Märjamaa alevis Jaama 7 asuva N. R. Energy OÜ katlamaja küljest valvekaameraid, lubades vastutasuks ATV ja tasuda AP mobiiltelefoni järelmaksu. V. Zagurski kihutava tegevuse tulemusena varastas AP ajavahemikul 26.02.2015 kell 00:40 kuni 27.02.2015 kell 00:55 Rapla maakonnas Märjamaa alevis Jaama 7 asuva N. R. Energy OÜ katlamaja küljest viis IP-kaamerat DS-2CD2032 3 MP koguväärtusega 1010 eurot, mis ta järgmisel päeval V. Zagurskile üle andis, saades Vassili Zagurskilt vastutasuks ATV. Seega, kallutades AP vargusele, pani Vassili Zagurski toime

§-de 22 lg 2- § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava vargusele kihutamise. Samuti süüdistatakse Vassili Zagurskit selles, et tema, olles isikuks, keda on 24.04.2012 karistatud Harju Maakohtu poolt kelmuse eest 1 aasta 8 kuu pikkuse tingimisi vangistusega, Lk 5 / 28 1-17-8833 katseajaga 1 aasta 8 kuud, ning olles peale süüdimõistmist toime pannud veel ühe kelmuse, andis oktoobris 2015 AP ülesande murda sisse xxxxxxxxxx maakonnas xxxxxxxxx alevis xxxx x asuvasse AK ehitusjärgus olevasse eramusse, kust AP varastas 23.10.2015 kella 00:30 paiku soojapuhuri Lexxa väärtusega 80 eurot, kaks Led-prožektorit (üks teleskoopjalaga) koguväärtusega 80 eurot, survepesuri Kärcher väärtusega 400 eurot, akutrelli ja akukruvikeeraja komplekti Makita koguväärtusega 200 eurot, tikksae Metabo väärtusega 150 eurot, ketaslõikuri Metabo väärtusega 170 eurot, nurgasae Metabo väärtusega 200 eurot, käsiketassae Metabo väärtusega 150 eurot, lööktrelli Makita väärtusega 200 eurot, käsipaksusmasina Metabo väärtusega 400 eurot, tolmuimeja Kärcher väärtusega 150 eurot, elektrikaablid koguväärtusega 200 eurot, kettsae Husqvarna maksumusega 200 eurot, murutrimmeri Stihl väärtusega 250 eurot, helivõimendi mikserpuldiga Yamaha koos kõlaritega koguväärtusega 700 eurot, 15 elektrikilbi ja rikkevoolukaitset koguväärtusega 150 eurot, ühe rulli Alupex 16mm toru maksumusega 100 eurot, Alupex torupressi Uponor väärtusega 300 eurot, neli sõiduauto naastrehvi Good Year koguväärtusega 320 eurot, neli sõiduauto suverehvi Michelin koguväärtusega 360 eurot, 4-osalise alumiiniumredeli väärtusega 70 eurot, 2-meetrise vesiloodi väärtusega 30 eurot ning plastikust tööriistakohvri väärtusega 50 eurot. AP tassis eelnimetatud asjad xxxxxxxxx x asuva maja juurest xxxxxxx tee äärde, kus ta koos Vassili Zagurskiga tõstis varastatud asjad Vassili Zagurski kasutuses olevasse sõidukisse Mitsubishi registreerimismärgiga xxxxxxx, millega Vassili Zagurski transportis varastatud asjad sündmuskohalt ära. 27.10.2015 viisid Vassili Zagurski ja AP osa varastatud asjadest Tallinnasse Tähetorni 21 E asuvasse Carservice OÜ autoremonditöökotta müügiks. Vallasasjade vargusega tekitasid A. P ja V. Zagurski AK varalist kahju 4810 eurot. Seega, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmusi ning võttes isikute grupis sissetungimisega ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõraid vallasasju, pani Vassili Zagurski toime

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava varguse.

Samuti süüdistatakse Vassili Zagurskit selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse ning varguse, 04.01.2016 ajavahemikul kella 00:07:30 kuni 00:19 paiku varastas koos eeluurimisel tuvastamata isikutega Rapla maakonnas Kaerepere alevikud Välja tn 2 territooriumilt N. R. Energy OÜ-le kuuluva veoki Scania registreerimismärgiga xxxxxxxxx väärtusega 27 600 eurot koos haagisega Knapen registreerimismärgiga xxxxxxxxx väärtusega 60 000 eurot ning veoki Scania registreerimismärgiga xxxxxxxxx väärtusega 27 600 eurot koos haagisega Knapen registreerimismärgiga xxxxxxxxx väärtusega 60 000 eurot, koguväärtusega 175 200 eurot, põhjustades vargusega osaühingule suure kahju. Seejärel, ööl vastu 04.01.2016 toimetas eeluurimisel tuvastamata isikutega eelnimetatud veokid ja haagised väljapoole Eesti Vabariigi territooriumi. Seega, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse ja varguse ning võttes isikute grupis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõraid vallasasju suures ulatuses, pani Vassili Zagurski toime

§ 199lg 2 p 4, 6, 7 järgi kvalifitseeritava varguse.

Kohtuistungil taotles prokurör süüdistatava kõigis süüdistustes süüditunnistamist ja karistamist 3 aasta ja 6 kuulise vangistusega, millest on maha arvatud eelvangistusaeg ning nõudis hagide rahuldamist. Kaitsja ja süüdistatav taotlesid õigeksmõistmist. 10.04.2018 esitas V. Zagurski apellatsioonteate, samas märkides, et soovib vaidlustada menetluskulusid ja ajatamist ning tsiviilhagi ajatamist. Selliseid taotlusi ta kohtumenetluses ei esitanud, samuti ei esitatud kannatanule nt kompromissettepanekut hagi osade kaupa maksmiseks.

1. mai 2015 Riigikohtu määruse järgi asjas nr 3-1-1-44-15 kohaselt võib kohus Lk 6 / 28 1-17-8833 osalise vaidlustamise korral resolutiivosale lisaks koostada menetluskulude kohta määruse. Samas on Riigikohus ka märkinud p-s 10, et kohus „võib“ seda teha, kui ta peab seda võimalikuks, mistõttu tuleb kõrgeima kohtu seisukohta tõlgendada selliselt, et see ei ole kohustuslik, vaid võimalus. Kohus leiab, et antud juhul on tegemist osalise õigeksmõistmisega ning kohus ei pea võimalikuks lahutada määruse tegemisel otsust kogu otsuse motiividest, mida ka selgitati kohtuotsuse kuulutamisel, kuid suuliselt. Seetõttu kohus on koostanud ka motiveeritud otsuse, et oleks jälgitav kohtu seisukohta vastavus menetluskulude kujunemise osas vastavalt asja mahule ja analüüsile, mida kohus selgitas suuliselt otsuse kuulutamisel. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Kelmuse seoses metsaostuga Süüdistatav end nimetatud kelmuses süüdi ei tunnista ning leiab, et igal juhul esitatud süüdistuse alusel ei saaks olla kuritegu toime pandud katseajal. Kohus märgib, et kelmus on karistatav alates hetkest, kui ettevalmistusstaadiumist jõutakse karistatavasse kuriteokatse staadiumisse, sõltumata sellest, kas kelmus kelmuse koosseis hiljem täielikult täideti või mitte.

§ 25

lg 1 kohaselt on süüteokatse tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele.

§ 25

lg 2 kohaselt süüteokatse algab hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Seega süüteokatse algab hetkest, kui tahtlikult alustatakse koosseisu objektiivsete tunnuste realiseerimisega. Kelmuse objektiivne koosseis eeldab pettust, s.o tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomist, mille tulemusena kannatanu satub eksimusse ja teeb varakäsutuse ning teo toimepanija saab varalist kasu. Tegelikud ehk faktilised asjaolud on objektiivselt tuvastatavad ehk kontrollitavad sündmused, olukorrad või seisundid, mille kohta väär väide esitatakse. Pettuse esemeks olevate asjaolude näol võib tegemist olla isiku aspektist nii väliste (nt maksevõimelisus) kui sisemiste (nt maksmisvalmidus) asjaoludega. Oluline on siiski, et tegemist oleks asjaoludega, mis kujundavad või määravad kannatanu otsust teha varakäsutus, s.o varalise kasu saamise suhtes põhjuslike asjaoludega. Seega tuleb nii süüdistuses kui kohtuotsuses ära näidata, milliste faktiliste asjaolude suhtes tekitati kannatanul ebaõige ettekujutus (RKL nr 3-1-1-98-09 p 13). Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et faktilised asjaolud on objektiivselt tuvastatavad ehk kontrollitavad sündmused, olukorrad või seisundid. Lepingu allkirjastamisega väljendab isik tahet teha kokkulepitud tingimustel tehing ja lubab täita kokkulepitud viisil oma kohustused. Juhul, kui tegelikkuses pole isikul lepingu sõlmimise ajal valmidust või võimalust kokkulepet täita, on ta oma tahte või võimaluste kohta valeandmeid esitanud (ehk neid asjaolusid moonutanud). Eelnevast nähtuvalt käsitasid kohtud eksitavat teavet põhjendatult valeandmetena (RKL nr 3-1-1-17-15 p 9). Vassili Zagurskit süüdistatakse selles, et olles isikuks, keda on 24.04.2012 karistatud Harju Maakohtu poolt kelmuse eest 1 aasta 8 kuu pikkuse tingimisi vangistusega, katseajaga 1 aasta 8 kuud, tutvustas

1. aasta novembris LB end Vassili Smitchina ja avaldas soovi osta xxxxxxxxx xxxxxxxxxx vallas xxxxxxx külas kasvavat metsa, pakkudes algselt ostuhinnaks 3000 eurot, siis 80 000 eurot. V. Zagurski jättis L. B petliku mulje, et omab OÜ Metsapere Metsad esindusõigust ja osaühing tasub raiutud metsamaterjali eest. Lk 7 / 28 1-17-8833 Vaidlust ei ole selles, et Vassili Zagurski tegi ettepaneku 2013 novembris L. B , et ta müüks xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxx kinnistutel kasvavat metsamaterjali. V. Zagurski tunnistab, et esines ka kannatanu ees mitte enda nimega vaid Vassili Smitchina. LB ütlustest selgub, et
2. aasta novembris võttis temaga telefoni vahendusel ühendust V. Zagurski, kes avaldas soovi osta xxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx kinnistutel kasvavat metsa. Kannatanu ütlustest selgub, et Vassili Zagurski esines Vassili Smitchina ja väitis end olevat OÜ Metsapere Metsad volitatud esindaja. L. B avaldas, et algselt ta metsamaterjali müügist huvitatud ei olnud, kuid kuna tehti täiendav hea hinnapakkumine, siis otsustas L. B metsamaterjali müügi kasuks. Arvestades kogu tõendite kogumist moodustuvat konteksti, et on aru saadav, et 2013.a novembris alustas V. Zagurski kavatsusega kelmuse objektiivse koosseisu realiseerimisega, jõudes kelmuse katsestaadiumisse. Seda kinnitab fakt, et ta ei olnud Vassili Smitch ja tal puudusid tegelikkuses OÜ Metsapere Metsad volitused selliseks tehinguks, järelikult oli tegemist pettuse teel eksimuse tekitamisega L. B eesmärgiga saada vahendeid valimata igal juhul ligi kannatanu kinnistutele toimetama. V. Zagurski vastupidised väited ei ole eluliselt usutavad. V. Zagurski jättis L. B petliku mulje, et omab OÜ Metsapere Metsad esindusõigust ja osaühing tasub raiutud metsamaterjali eest. Kui kannatanu nägi lepingul V nime, siis selgitas V. Zagurski, et see pole oluline, sest ka tema on juhatuse liige. Metsamaterjali võõrandamise lepingust nr 24012014 selgub, et OÜ Metsapere Metsad juhatuse liige AV ja LB sõlmisid 23.12.2013 lepingu 120 tihumeetri võõrandamises hinnaga 45 eurot tihumeeter. Ostja kohustus tasuma ettemaksuna 5400 eurot müüja arveldusarvele
3. Lepingule kandis V. Zagurski OÜ Metsapere Metsad kontaktandmetena enda mobiiltelefoninumbri xxxxxxxxxxx ja e-posti aadressi xxxxxxxxxxxxxx. Vaidlus puuduv selles, et lepingu kuupäev ei vasta tegelikkusele. Leping ilmselt sõlmiti süüdistuses toodud ajal jaanuaris 2014.a., sest lepingu aluseks olid jaanuaris kannatanule väljastatud metsateatised, millele on osaliselt ka lepingus viidatud. Tunnistaja A. V ütluste kohaselt lepingul on õiged tema ankeetandmed ja elukoht, kuid lepingul olev allkiri ei ole tema oma ja samuti ei kasuta Metsapere Metsad OÜ ja tema mobiiltelefoninumbrit xxxxxxxxxx ja e-posti aadressi xxxxxxxxxxx. Lisaks märkis ta, et lepingud teeb tema osaühing alati digitaalselt allkirjastatuna. Oluline on ära märkida, et leping on sõlmitud Metsapere Metsad OÜ juhatuse liikme VA nimel, samas A. V kontaktandmeteks on märgitud V. Zagurski mobiiltelefoninumber xxxxxxxxxxx ning meiliaadress xxxxxxxxxxx. Lepingule oma kontaktandmete kandmisega sai V. Zagurski võimaluse kontrollida L. B poolt OÜ-le Metsapere Metsad esitatavaid võimalikke päringuid tehingu seaduslikkuse osas. Seega tõendid kinnitavad, et V. Zagurski realiseeris kelmuse objektiivse koosseisu tunnuseid koosseisu kavatsetusega. Olenemata sellest, kas L. B oleks helistanud või esitanud päringu meili teel, oleks vastajaks ikkagi olnud V. Zagurski, misläbi sai hoida viimane kannatanut jätkuvalt eksimuses. Vaidlust ei ole selles, et nimetatud lepingule kirjutas Metsapere Metsad OÜ nimel alla Vassili Zagurski. Vassili Zagurski avaldas kohtuistungil, et tal oli lepingu allkirjastamiseks A. V suuline nõusolek, mis on aga paljasõnaline ja eluliselt mitteusutav. V. Zagurski väidete kohaselt Lk 8 / 28 1-17-8833 tekkisid arusaamatused seetõttu, et A. V jättis L. B arvele rahaülekande tegemata. Samuti väitis ta, et oli L. B sularahas maksnud kokku 6000 eurot. A. V avaldas seevastu, et V. Zagurskil ei olnud volitust sõlmida Metsapere Metsad OÜ nimel metsamaterjali võõrandamise lepingut nr
4. Esindusõiguseta tehing on tühine TsÜS § 129 lg 1 alusel. Tühine on tehing ka seetõttu, et nimetatud lepingul on A.V allkiri võltsitud. Kuna leping on nii intellektuaalses kui materiaalses mõttes võltsitud, siis arusaadavalt Metsapere Metsad OÜ keeldus tasumast L. B lepingus nimetatud 5400 eurot. Kannatanu L. B avaldas kohtuistungil, et tegelikkusele ei vasta V. Zagurski poolt avaldatu, et ta sai sularahas süüdistatavalt raha - mingit raha ei ole V. Zagurski talle selle lepingu alusel sularahas üle andnud, vaatamata sellele, et metsa asuti juba lõikama. V. Zagurski väited tema varasemate kokkupuudete kohta Metsapere Metsad OÜ-ga, et tähenda ega tõenda kuidagi tema esindusõigust, vaid on öeldud otsitud põhjustel kelmuse õigustamiseks. AV avaldas kohtuistungil, et V. Zagurski pakkus talle küll müügiks xxxxxxxxxx vallas xxxxxxxxx taga asuvat raielanki. Tegemist oli xxxxxxxxxxxx ja seal ei olnud veel metsa lõigatud. Tegemist oli korraliku kuusemetsaga, millest oleks saanud palkmaterjali. Tema ütluste kohaselt pakuti talle korralikku okaspuumetsa, kuuske-mändi 600-800 tm xxxxxxxxxxx. Kuna dokumendid ei olnud korras, siis jäi ka jutt katki ja edasi selle teemaga tema poole ei pöördutud. Eeltoodust järelduvalt pakkus V. Zagurski metsa müügiks juba siis, kui ei olnud väljastatud metsateatistki ja see mets ei kuulunud talle ning kokkulepeteni A. V ei jõutud. Eeltoodu on ka arusaadav, sest puudusid dokumendid ehk konkreetne lepingu objekt. Lisaks hilisemalt sõlmis V. Zagurski lepingu L. B xxxxxxxxxxxxx osas üksnes 54 tm osas. Eeltoodust võib järeldada, et V. Zagurski korrigeeris enda plaane selliselt, et eesmärgiks oli omandada metsamaterjal, selle eest mitte midagi maksmata, sest vaatamata konkreetsete kokkulepete puudumisele A. V jätkas ta viimase ettevõtte nimel eksitavalt esinemist ja hiljem ka metsa lõikamise korraldamist. Lisaks lepingu sõlmimisel jättis ta kannatanut eksitavalt metsamaterjali tasumise kohustuse ning kavandatud lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu tekkinud kahju justkui A. V OÜ Metsapere Metsad kanda. Nimelt leiab kohus, et kelmusega on seotud ka võltsitud lepingu alusel tekkinud lepinguliste kohustuste rikkumisega tekitatud kahju. Lepingu sõlmimine eksitas kannatanut ka selles mõttes, et täielikult igasuguse lepinguta - loata metsa lõikamisel oleks ilmselt veelgi kiiremini kannatanule teave ebaseaduslikkuse kohta laekunud ja ebaseaduslik tegevus takistatud. Antud juhul juhuse läbi naaber AA sõitis metsast mööda ja teatas kahtlustest, et raiet tehakse vales kohas. Kui lepingu järgi töödega alustati, siis L. B sõnul oli V. Zagurskil üks kõne, kus ta küsis, kas ta võib kraavi äärest mõned puud maha võtta, et peale saaks sõita ning seda ka kannatanu lubas. Kohus leiab, et eeltoodud „heas usus viisakas küsimine“ teenis üksnes kannatanu täiendavat eksitamise ja eksituses hoidmise eesmärki, sest küsitakse üksnes „mõne puu“ mahavõtmist transpordi liikumise tarbeks. 04.09.2014 Alemaa ja Mets OÜ vahelisest lepingust nähtuvalt oli metsamaterjali lõigatud aga üüratu ehk 10 kordne kogus - ca 550 tm (150 tm + 400 tm) ulatuses, kui leping nägi ette 54 tm ja eraldiselt, kuhu üldse ei jõutudki kannatanu nõudel politsei sekkumise tõttu. Eeltoodud kannatanu eksitamine ja selle ära kasutamine näitab otseselt kavatsust kannatanut petta varalise kasu saamise eesmärgil. Seega kui V. Zagurski sai juba metsateatiste ja lepingu alusel metsa tööle, siis ei lähtunud temagi enam lepingu sisust, vaid leping oli ettekäändeks ja vahendiks metsale ligipääsemiseks. Lk 9 / 28 1-17-8833 Eraldise 1 ja 2 lageraiega võeti „väga lai siht või suund“ eraldise 3 raiumiseks. Ilmselt vastavalt kavandatud plaanile lasi lõigata ta seda osa, mis tundus talle kõige väärtuslikum. Kannatanu vastuväidete korral pidi kannatanu pöörduma lepinguliste kohustuste rikkuja ja kahjutekitaja OÜ Metsapere Metsad ja V.Smitchi poole – põrkudes tühise lepingu ja mitteeksisteeriva isiku probleemi vastu. Seega kelmus pidi aitama takistama ka eraldise 1 ja 2 lageraiumise organiseerijani jõudmist. Asjaolu, et V. Zagurski realiseeris kelmuse kavatsetult, tõendavad hilisemadki asjaolud - kui kannatanu V. Zagurski sündmuskohale kutsus, siis alguses püüdis ta sealt üldse mööda minna, kust oli lõigatud lepinguvastaselt ja ei kuulanud kannatanut, kui käskis tööd lõpetada, mistõttu tuli kutsuda politsei. Seega V. Zagurski püüdis kannatanut eksimus hoida edasi ka siis, kui kannatanu koha peal hakkas aru saama, et lepingut ei täideta nii nagu kokku lepiti. Lepingu objektiks oli xxxxxxxxx ja xxxxxxxxxx kinnistute vastavad eraldised, sealt aga raiumisega ei jõutud alustada, alustati aga hoopis mujalt ja mitte vaid sihi jaoks. Eeltoodud asjaolude käik kinnitab, et kui ka süüdistatav ja kannatanu metsas kokku said, püüdis süüdistatav eksitavalt kannatanule tekitada arusaama, et tegelikkuses täidab ta ikkagi lepingut ja on alles jõudmas lepingu objektina toodud eraldise raiumiseni. Arvestades raie mahtu ja ulatust sai kannatanu aru, et teda on petetakse. Samuti on alusetud V. Zagurski väited selle kohta, et ta ei pääsenud muidu ostetud eraldiseni, mistõttu tuli teha lausa lageraiet teistel eraldistel. Lisaks on see ümber lükatav kannatanu ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja metsateatistega. Nt xxxxxxxxxxx eraldisele 3 oli väljastatud metsateatis, siis on näha, et eraldiselt 1 on võetud maha puid laiemalt kui on ükskõik milliseks juurdepääsuks vajalik (nt fototabel 7 eraldis 1 kohta). Laialt on langetatud, seega eraldiselt 1 ja lisaks veel eraldiselt
5. Sündmuskoha fotode järgi andis ütlusi ka tunnistaja J. E , kes osutas süüdistuses toodud ajal võsa lõikamisteenust OÜ Kilomeeter kaudu, ka tema ütluste kohaselt eraldisel 1 tehtut fotode kohaselt ei ole tegemist sihiraiega, vaid lageraiega. Lepinguga oli ette nähtud ettemaksuna kannatanule 5400 eurot, mida kannatanu ei saanud isegi enne süüdistatava poolt tema kinnistul metsatöödega alustamist. Selles osas kannatanu sai kahju, sest seda summat talle ei antud ja võltsitud lepingu alusel ei ole võimalik ka kahju nõuda. Vastupidised süüdistatava väited sularahas tasumise kohta on järjekordselt paljasõnalised. Liiatigi lepingu kohaselt on märgitud, et tasumine peab toimuma ülekandega. Lepingu alusel sai aga V. Zagurski kannatanu metsa vaba juurdepääsu, millega omakorda soovis kannatanut eksitada, sest asudes teostama raiet oluliselt suuremas mahus ja laiemalt, seega üksnes xxxxxxxxxxxxxxxxx eraldise 3 ostmine 54 tm osas, oli pelgalt ettekäändeks kannatanu varale ligipääsemiseks, sest sinna ei liigutud mitte normaalse laiusega sihti luues vaid lageraidena. Käesoleva süüdistuse analüüsil võib tõusetuda ka küsimus, et kui leping koos metsateatisega nägi ette varakäsutusena raie xxxxxxxxxx eraldisel 3, kuid lageraiet tehti eraldisel 1 ja 2, kas tegemist võib olla lisaks vargusega. Süüdistus ei räägi aga sõnagi eraldisest
6. Kohus leiab siiski, et antud süüdistuses ei ole nii täpselt ja vajaliku selgusega välja toodud faktilisi asjaolusid, et V. Zagurski täiendavalt süüdi mõista ka eraldise 1 ja 2 osas metsavarguses, sest süüdistuse tekstis ei ole välja toodud, et leping ja metsateatis nägi ette konkreetselt raiumise vaid eraldisel
7. Samas on ka nimetatud tegevused eraldisel 1 ja 2 seotud kelmusega, sest liiguti eraldise 3 suunas, kuid eraldisel 1 ja 2 tehtud raie, ei ole kelmusega tekitatud kahju, vaid ilmselt muu õigusvastase tegevusega. Vassili Zagurski võtab omaks, et organiseeris ja juhendas xxxxxxxxxx kinnistul toimunud metsaraiet. See, et V. Zagurski tõepoolest juhendas „xxxxxxxxxxxxxx“ kinnistul toimunud Lk 10 / 28 1-17-8833 raiet, on tõendatud ka kannatanu, tunnistajate AA, JE ja HL ütlustega. Tunnistajate ütlustest selgub, et V. Zagurski esines V. Smitchina. V. Zagurski näitas ette, kust ja mida tuleb kinnistult raiuda ning käis raie ajal kinnistul ja juhendas raiet vahetult teostavat HL. Seda, et V. Zagurskil oli kavatsus kogu metsamaterjali müügist saadav tulu endale jätta, selgub OÜ Kilomeeter juhatuse liikme JE ütlustest. Vassili Zagurski ja tema vahelise kokkuleppe kohaselt pidi OÜ Kilomeeter võsamaterjali endale saama, mistõttu OÜ Kilomeeter kandis V. Zagurskile kuuluva OÜ LetsGO arvele 1700 eurot. J. E ütluste kohaselt näitas talle ka V. Zagurski paberit, millel oli kannatanu allkiri, et ta on saanud 6000-8000 eurot metsa eest, kuid täpselt ei tea ta kinnitada, kas see oli kannatanu allkiri. Kohtule ei ole esitatud antud dokumenti hindamiseks, mistõttu kohus tuvastab, et sellist kehtivat dokumenti ei ole olemas olnud ning selline tunnistaja J.E ütlus üksnes kinnitab süüdistataval kelmuse subjektiivset koosseisu kavatsetusega. Ei oleks ka eluliselt usutav, et kui selline tähtis võltsimata dokument eksisteeriks, et seda alles ei hoitaks. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga, fotode ja skeemidega on tõendatud, et seisuga 05.02.2014 on xxxxxxxxxxx kinnistu eraldistel 1, 2, 3, 4, 11 (eraldiste 5 ja 7 vahel, puudub üldse vahetu lähendus eraldisega 3) teostatud raiet. Süüdistuses on aga inkrimineeritud raie üksnes eraldisel 1 ja
8. Vaatlusprotokolli fotod eraldiste 1 ja 2 kohta annavad tunnistust, et tegemist on ei ole üksnes sihi raiega, metsa on langetatud väga laialt ja tegu on palkidega. Raiutud metsamaterjal on laasimata ja tõstetud virnadesse, sündmuskohal on metsatöömasin, millel telefoninumber
9. Samas eraldisel 3, kus oli metsateatise alusel 0,3 ha lubatud teostada lageraie, ei olnud raiet teostatud. LB poolt üle antud metsateatistest nähtuvalt on xxxxxxxxxx eraldisel 3 lubatud teostada lageraiet mahus 54 tihumeetrit ning xxxxxxxxxxx eraldisel on lubatud teostada lageraiet mahus 258 tihumeetrit ja eraldisel 2 harvendusraiet mahus 45 tihumeetrit. Kannatanu poolt on kollase markeriga märgistatud eraldised xxxxxxxxx kinnistul, kus toimus ebaseaduslik raie. Metsateatised on väljastatud 20.01.
10. Kannatanu ütluste järgi, kui ta kohapeal avastas, et raiet teostatakse vales kohas ja veelgi suuremas mahus kui lubas, palus ta kohapeal töömehel tööd lõpetada ja hiljem ka nõudis seda V. Zagurskil, viimased ei teinud seda aga enne kui sekkus politsei. Seega on igati aru saadav, et kannatanu soovis tehingu tühistada koheselt, kui sai aru, et teda on petetud ja toimub õigusvastane tegevus tema vara vastu ning tegi selle teatavaks ka V. Zagurskile. Kuriteoga tekitatud kahju suurus on oluline ka isiku süü hindamisel esitatud süüdistuse alusel. Esiteks on sisuliselt kelmuse katsena vaadeldavad lepingu objektid xxxxxxxxxx ja xxxxxxxxx kinnistututel eraldistena, millisteni politsei sekkumise tõttu üldse ei jõutudki ning mille eest ka ettemaksu 5400 eurot ei tasutud. Selles osas saldopõhimõttel kohus tuvastab, et kannatanu sai ettemaksu tasumata jätmisega seoses kahju, kuid süüdistatav ei saanud kasu. Selles osas on tegemist kelmuse katsega. Edasi on esitatud süüdistuse järgi tekitatud kahju suurus määratletud ka langetatud metsa osas, sest süüdistatav püüdis kannatanut petta, et täidab siiski lepingut. Antud langetatud osas on tuginetud süüdistuses eeskätt rahalise väärtuse osas kannatanu hinnangutele ja 04.09.2014 lepingule. Süüdistuse kohaselt raiega xxxxxxxxxxxxx kinnistul raiuti 300 ruumi tarbepuitu väärtusega 13500 eurot ja okslikku metsamaterjali 418 ruumi väärtusega 3013,20 eurot. Aluseks võttes üksnes süüdistust, siis raiutud koguse hindamisel on kohus keerulises olukorras seetõttu, et süüdistusega on inkrimineeritud raie üksnes eraldistelt 1 ja 2 ning puuduvad tõendid, Lk 11 / 28 1-17-8833 et hilisemalt kannatanu poolt sündmuspaigalt tehinguga realiseeritud hakkepuit oleks üksnes eraldistelt 1 ja
11. Süüdistust aluseks võttes, võib kahju suurust iseloomustada alljärgnevaga: 1) eraldise 1 ja 2 langetatud metsa kogust tõendab sündmuspaiga vaatlusprotokoll, mille alusel raiutud kogust ei saa pidada tühiseks ja kaugeltki pelgalt võsamaterjaliks; 2) tunnistaja JE ütluste kohaselt tegeles OÜ Kilomeeter võsa mahavõtmise ja väljaveoga. Tema ütluste kohaselt kui tööpäeva pikkus on 08.00- 17.00 siis olenevalt metsamaterjalist jõuab lõigata umbes 300 kuupmeetrit. OÜ-s Kilomeeter kohapeal giljotiinmasinaga töötanud tunnistaja H.L ütluste kohaselt näitas talle, kust lõigata V. Zagurski ja töid tegi ta kohapeal mitu päeva. H. L ütluste järgi langetas sarapikku, kaske ja leppa 20-30cm läbimõõduga. Tunnistaja A. A aga täpsustas, et tegemist ei olnud üksnes võsaga, sest langetatud oli ka mändi ja kuuske 30 cm läbi mõõduga. Kannatanu on ka ette heitnud, et ainuüksi giljotiiniga liiga jämedate puude lõikamisel, läks osa metsamaterjalist osaliselt raisku juba lõikamisel, sest giljotiiniga pidi puud kõrgemalt lõikama; 3) kannatanu ütluste kohaselt lõppkokkuvõttes maha oli võetud 150 tm ehk ca 300 ruumi, mis talle jäi ja lisaks 400 tm, mis välja veeti vedajate poolt. Eeltoodu on tõendatud ka 04.09.2014 ostumüügi kannatanu ja Alemaa ja Mets OÜ vahelise lepinguga ning ka sellega haakuvalt 31.12.2014 energia puidu ostuaktiga; 4) hakkepuidu väärtuse kohta on olemas ka Alemaa ja Mets OÜ kui müüja ning Metsä Forest Eesti AS kui ostja vaheline müügi leping, millest nähtuvalt on kannatanu kinnistult saadud kokku 418,5 m3 hakkepuitu, sh hind on 6 eurot/m3 kohta ehk arvutuslikult on väärtuseks 2511 eurot. Lisaks eelnevalt on kannatanu ja Alemaa ja Mets OÜ 04.09.2014 lepingus fikseerinud, et sisuliselt on müüakse 300 ruumi tarbepuitu ja ca 400 pm3 okslikku metsamaterjali, mis haakub esitatud süüdistuse tekstiga. Seega visuaalselt on pooled eristanud ja hinnanud lepingu objekti sellisena, ehkki sisuliselt läks kõik hakkepuiduks; 5) uuritud tõendid kinnitavad seda, et ilmselt oli kuriteoobjekt xxxxxxxxxxxxxx eeskätt korralik metsamaterjal ja seda ka tunnistaja A. V ütluste alusel. Vastupidisel juhul ei oleks V. Zagurski ka nii suuri kriminaalseid pingutusi metsa kättesaamiseks teinud ja riske võtnud. Täpsemalt andis kohtus ütlusi ka A. V , kes oli uurinud antud xxxxxxxxxxxxxxxxx metsakvaliteeti ja pidas seda korralikuks ja koha peal näitas V. Zagurski talle tervet metsa, s.t. mitte üksnes eraldist
12. Kuivõrd A. V kohtu arvates võib pidada metsaäris asjatundjaks, sest ta on metsa kokkuostuga tegelenud üle 30 aasta, küsis kohus ülekuulamisel täiendavalt ka tema käest puidu väärtuste kohta küsimusi, mis võivad anda teavet süüdistuse järgi tekitatud kahju suuruse kohta. A. V ütluste alusel kui puitu ei veeta õigel ajal metsast välja, langeb selle väärtus kuni kolm korda. 2015-2016 oli kvaliteetse tarbepuidu tihumeetri hind 50-60 euro vahel ning 2017.a 75 eurot; 6) kannatanu istungil selgitas (sh avaldatud meilides), miks temal talvel ei olnud võimalik ebaseaduslikult lõigatud metsa välja vedada, mistõttu läks mets septembris 2014 hakkepuiduks. Järelikult kannatanul oli metsamaterjal vahetult pärast kelmuse toimepanemist lõigatud kujul alles ja osaliselt vähemalt piisavalt heas seisus ning see riknes pärast kuriteo tõkestamist, s.o hiljemalt aprillis 2014.a nagu märkis puidu kvaliteedi osas sisuliselt asjatundjast tunnistaja A. V . Ehkki kannatanu vara õigusvastase tegevusega rünnati, siis saldopõhimõtet arvestades ei saanud kannatanu vahetult süüdistuses toodud varalist kahju (sh kannatanu ütlused metsa raisku minemisega seoses valesti lõikamisest giljotiiniga, sest see suurus ei puutu süüdistusse ega ole selles ka määratletud). Põhjusel, et vara jäi talle raiutud metsamaterjalina alles ka pärast kuriteo avastamist. Kahju tekkis kannatanul hiljem, seoses vara riknemisega, sest tal ei olnud võimalik metsa väljavedu korraldada enne aprilli
13. V. Zagurskil ei õnnestunud ülestöötatud metsamaterjal realiseerida tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, sest L. B ja politsei peatas ebaseadusliku metsaraie ning seega kuriteoobjektid jäid kannatanule valdusesse alles; Lk 12 / 28 1-17-8833 7) süüdistatav märkis, et kahjust tuleb tasaarvelda metsaraie ettevalmistamine. Käesolevas asjas on tegemist laiaulatusliku kuriteo ettevalmistamise ja toimepanemisega, millest ei saa tekkida kannatanule kohustusi. Kuna selgelt on tuvastatav, et süüdistatav ei piirdunud üksnes sihi raiumisega, vaid lageraiega lepinguga mitte seotud eraldistel, siis ilmselt VÕS § 200 lg 1 p 1 kohaselt tasaarvestada ei saa teise poole kahju õigusvastasest ja tahtlikust tekitamisest tulenevat nõuet, mis teisel poolel on tasaarvestava poole vastu; 8) tekitatud kahju suurust tuleks hinnata reservatsiooniga, sest puudub selge võimalus eristada tekitatud kahju eraldise 1 ja 2 osas teistes eraldistes tekitatud kahjust ehk mingil põhjusel süüdistusest väljapoole jäävast osast; 9) eeltoodust johtuvalt kohus tuvastab, et kannatanule kuriteoga tekitatud kahju seoses xxxxxxxxxxxxxx langetatud metsaga eraldistel 1 ja 2 ületas ilmselt 2000 euro piiri, kuid täpset kahjusummat ei ole võimalik määratleda süüdistuse piiride tõttu ning täpsemate tõendite puudumise tõttu. Vaatamata eeltoodule ei saa kohus pidada lageraiet eraldisel 1 ja 2 kelmuseks, sest kelmusega sõlmitud leping nägi ette lageraie eraldisel
14. Varakäsutust ei tehtud üldse xxxxxxxxxxxxxxx muude eraldiste osas. Seega eraldisel 1 ja 2 ei ole tegemist kelmusega põhjustatud kahjuga vaid ilmselt muu õigusvastase tegevusega põhjustatud kahjuga. Kokkuvõttes on tõendamist leidnud, et varalise kasusaamise eesmärgil lõi V. Zagurski L. B ebaõige ettekujutuse, et ta omab Metsapere Metsad OÜ esindusõigust ja osaühing tasub metsamaterjali eest ettemaksuna 5400 eurot, millega tekitas L. B ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest, mis võimaldas V. Zagurskil metsaraiega alustada suunaga eraldise 3 poole. Kuna V. Zagurski esitas L. B eksitavaid andmeid novembris 2013, millise tegevusega alustas kelmusekatse toimepanemist, siis on ta on kuriteo toime pannud Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse katseajal, mistõttu oli Vassili Zagurski süüdistuses toodud ajal

§ 209lg 2 p 1 tähendatud isik.

Kuna V. Zagurski esitas L. B eksitavaid, tegelikkusele mittevastavaid andmeid novembris 2013 ja reaalselt alustas metsatöödega xxxxxxxxxxxxxxx kinnistul jaanuaris 2014, siis on temale süüks arvatud kelmuse toimepanemise ajaks ajavahemik on november 2013 kuni jaanuar 2014. Juhindudes eeltoodust on tõendamist leidnud osaliselt inkrimineeritud objektiivne koosseis. Kelmusekatse on aga realiseeritud kavatsetusega. Kuriteo toimepanemisest ei teadnud midagi süüdistatava poolt metsa lõikama palgatud ettevõte ja selle tööline H.L vastavalt esitatud süüdistusele, mistõttu on tegemist selles osas ka teist isikut ära kasutava täideviimisega

§ 25lg 3 mõttes.

Raiet oli juba alustatud ja suund oli võetud eraldise 3 suunas, kuid tegevus katkestati politsei sekkumise tõttu. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus tunnistab selles episoodis V. Zagurski süüdi

§ 209

lg 2 p 1 –

§ 25lg 1, 2, 3 alusel.

2. Võltsimine seoses metsaostuga Tõendite kogumiga, eeskätt kannatanu ütluste ja süüdsitatava ütlustega kogumis on tõendatud, et V. Zagurski on koostanud metsamaterjali võõrandamise lepingu nr 24012014, kirjutanud sellele käsikirjalise teksti ja allkirjastanud Metsapere Metsad OÜ nimel lepingu. Samuti puudub vaidlus sellest, et lepingule märgitud mobiiltelefoninumber xxxxxxxxxxxx ja e-posti aadress xxxxxxxxxxxxx kuulub Vassili Zagurskile. Lk 13 / 28 1-17-8833 Lepingu võltsimine seisnes selles, et Vassili Zagurski kandis lepingule väljamõeldud registreerimisnumbri 24012014 ning kuigi tal puudus OÜ Metsapere Metsad esindusõigus, märkis ta lepingus ostjaks Metsapere Metsad OÜ, selle esindajaks juhatuse liikme VA andmed, ostja kontaktandmeteks xxxxxxxxxx, xxxxxxxx xxxxxxxxx x ja enda mobiiltelefoninumbri xxxxxxxxxx ning meiliaadressi xxxxxxxxxxx. Samuti allkirjastas jaanuaris 2014 aadressil xxxxxxx xxxxxxxx tn xx eelnimetatud raieõiguse võõrandamise lepingu, millega omandas õiguse raie teostamiseks xxxxxxxx xxxxxxxxxx vallas xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx kinnistul. Eeltoodu alusel, võltsides raieõiguse omandamise ning metsamaterjali võõrandamise eesmärgil Metsapere Metsad OÜ nimel metsamaterjali võõrandamise lepingut nr 24012014, realiseeris Vassili Zagurski kavatsetusega

§ 344lg 1 järgi objektiivse koosseisu.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus tunnistab V. Zagurski dokumendi võltsimises süüdi.

1. Kelmus seoses merekonteineri ja soojaku müügiga Kannatanu Roadler OÜ esindaja MA ütlustest nähtuvalt V. Zagurski müüs OÜ-le Roadler Harjumaal, Nissi vallas, Turba alevikus, Jaama 6 asuva merekonteineri ja ehitussoojaku. Nende eest tasus OÜ Roadler Grupp OÜ-le Uus Märjamaa Grupp pangaülekandega 2400 eurot. Vassili Smitch (Vassili Zagurski) lubas merekonteineri ja ehitussoojaku üle anda 10.02.
2. V. Zagurski merekonteinerit ja ehitussoojakut üle ei andnud, samuti ei ole ta käesoleva ajani tagastanud ettemaksuna tasutud 2400 eurot. 04.02.2015 arve nr 40220151 - MA poolt üle antud nähtuvalt on OÜ Uus Märjamaa Grupp esitanud OÜ-le Roadler merekonteineri ja ehitussoojaku eest tasumiseks summas 2400 eurot. MA poolt üle antud kontoväljavõte järgi on OÜ Roadler 05.02.2015 OÜ-le Uus Märjamaa Grupp üle kandnud 2400 eurot Asjaoludest nähtuvalt ei kuulunud aga konteiner ja soojak V. Zagurski firmale, mistõttu tekitas tegevjuht MA eksiarvamuse, et Turba katlamaja territooriumil asuvad ehitussoojak ja merekonteiner kuuluvad OÜ-le Uus Märjamaa Grupp. Olles V. Zagurski avaldatust eksitusse viidud, kandis Roadler OÜ arve nr 40220151 alusel 05.02.2015 OÜ Uus Märjamaa Grupp kontole merekonteineri ja ehitussoojaku eest kokku 2400 eurot. 10.02.2015 olid merekonteiner ja ehitussoojak eeluurimisel tuvastamata isikute poolt katlamaja territooriumilt ära viidud. Käesoleva ajani ei ole Vassili Zagurski Roadler OÜ-le üle andnud merekonteinerit ja ehitussoojakut ega tagastanud nende eest arve nr 40220151 alusel tasutud ettemaksu. Järelikult sai kannatanu varalise kahju ja süüdistatav kasu. Vaidlust ei ole selles, et Vassili Zagurski avaldas Roadler OÜ juhatajale MA ja tunnistajale RK, et Turba katlamaja territooriumil olevad merekonteiner ja ehitussoojak kuuluvad tema osaühingule. Vaidlust ei ole ka selles, et V. Zagurski esitas 04.02.2015 OÜ Uus Märjamaa Grupp nimel OÜ-le Roadler arve merekonteineri ja ehitussoojaku eest tasumiseks summas 2400 eurot. Uus Märjamaa Grupp kontoväljavõttega on tuvastatud, et osaühingu arvele laekus 05.02.2015 OÜ-lt Roadler 2400 eurot. 05.02.2015 võttis V. Zagurski sularahaautomaatidest välja 1000 eurot, 550 eurot ja 450 eurot - kokku 2000 eurot. Samuti nähtub konto väljavõttest, et Lk 14 / 28 1-17-8833 V. Zagurski kasutas osaühingu arvele laekunud raha isiklikuks otstarbeks, tasudes kütuse eest, makstes kaupade eest Säästumarketis ja Järve Hesburgeris. Vassili Zagurski avaldas kohtuistungil, et tegemist on tsiviilvaidlusega. OÜ Roadler peab rahanõude esitama Uus Märjamaa Grupp OÜ-le. Käesolevas asjas asjasse puutuvaks on aga see, et MA ja R.K ütluste alusel väide, et ehitussoojak ja merekonteiner kuuluvad Uus Märjamaa Grupp OÜ-le, põhineb ainult V. Zagurski poolt neile avaldatule. V. Zagurskil ei ole esitada omandiõigust tõendavaid dokumente ehitussoojaku ja merekonteineri Uus Märjamaa Grupp OÜ-le kuuluvuse osas. Samuti on see ümberlükatud teiste tõenditega kogumis. Kohus leiab, et V. Zagurski pelgalt kasutas ära olukorda, et tol hetkel objektil esindas OÜ-d Uus Märjamaa Grupp, müües maha loata Läti äriühingule kuuluva vara ja ka välja võttes OÜ Uus Märjamaa Grupp kontolt ning oma äranägemise järgi kulutades see raha ka ära. V. Zagurski poolt avaldatu, et Läti äriühing SIA „EIGERS VERTEX“ andsid talle võla katteks Turba katlamaja territooriumil paiknevad merekonteineri ja ehitussoojaku, on ümber lükatud Läti äriühingute SIA „EIGERS VERTEX“ ja SIA „INOS“ töötajate poolt avaldatuga. SIA „EIGERS VERTEX“ juhatuse liige AV avaldas kohtuistungil, et tema äriühingul ei olnud ärilisi tehinguid V. Zagurski OÜ-ga Uus Märjamaa Grupp, mistõttu tema äriühingul ei saanud tekkida võlgnevust V. Zagurski äriühingule. Tema äriühingule tasuti Turba katlamaja ehitustöödega seonduvalt vastavalt lepingule, samuti ei jäänud tema äriühing kellelegi võlgu. Katalamaja ehitusel kasutatud merekonteinerit ja soojakut rentis ta äriühingult SIA „Metalixo“. AV ütlustega on tõendatud, et Turba katlamaja territooriumil paiknenud merekonteinerit ja ehitussoojakut ei loovutatud V. Zagurskile, tema ja V. Zagurski äriühingute vahel ei eksisteerinud võlasuhet. Lisaks sellele ei olnud äriühingul SIA „EIGERS VERTEX“ võimalik juriidiliselt ka merekonteinerit ja ehitussoojakut V. Zagurskile üle anda, sest nimetatud esemed ei kuulunud AV äriühingule. Antud vastus on kooskõlas ka ettevõtte poolt esitatud kirjavahtusega (II kd tlk 127-133). SIA „INOS“ juhatuse liige AA ja juhtkonda kuuluv AL avaldasid kohtuistungil, et N.R. Energy OÜ tasus tehtud tööde eest täies ulatuses. Samuti ei jäänud nende äriühing kellelegi võlgu. Tegelikkusele ei vasta ka V. Zagurski poolt kohtuistungil avaldatu, et N.R. Energy OÜ jäi Turba katlamajas tehtud tööde eest võlgu Läti ettevõttele SIA „INOS“. Nende ütlustest selgub, et OÜ-le Uus Märjamaa Grupp on tööde eest täielikult tasutud. Tegelikkusele ei vasta ka V. Zagurski avaldatu, et suulise kokkuleppe alusel anti OÜ-le Uus Märjamaa Grupp võlgade katteks ehitussoojak ja merekonteiner. Seega esinedes MA ja RK ees ehitussoojaku ja merekonteineri omanikuna esitas V. Zagurski tegelikkusele mittevastavaid andmeid. Olles V. Zagurski poolt eksitusse viidud, tegi M. A varakäsutuse ning kandis OÜ Uus Märjamaa Grupp arvele 2400 eurot, millega kaasnes osaühingule materiaalne kahju 2400 eurot. Kohus leiab, et modus operandi sarnaselt ka LB episoodiga esitab ta paljasõnalisi vastuväiteid, nt viidates suulistele kokkulepetele, alusetule esindusõigusele ja omandiõiguse saamisele. Lisaks esines ta ka taas mitte enda vaid V. Smitchina. Seega V. Zagurski, olles isikuks, keda on varem karistatud kelmuse eest ning luues varalise kasu saamise eesmärgil teisele isikule varalise kahju tekitamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, pani Vassili Zagurski toime

§ 209lg 2 p 1 järgi Lk 15 / 28 1-17-8833 kvalifitseeritava kelmuse kavatsetusega.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta esitatud süüdistuses süüdi

§ 209lg 2 p 1 alusel.

3.1.OÜ Roadler tsiviilhagi Kohus on eeltooduga tuvastanud, et V. Zagurski on õigusvastaselt ehk kelmuse läbi OÜ-lt Roadler saanud 2400 eurot. V. Zagurski eesmärk oli OÜ-le Roadler kahju tekitamine ja kohus on tuvastanud, et ta tegi seda kavatsetult ehk tahtlikult, kuivõrd müüs kannatanule esemeid, mis talle ei kuulunud ja puudus ka muu õiguslik alus neid müüa. Kohus leiab, et antud juhul ei puutu üldse asjasse OÜ Uus Märjamaa Grupp, sest kelmusega puudub antud äriühingul igasugune seos, ta ei ole osaline pettuses ja tema vastu ei saa ka kannatanu nõudeid esitada. Pahausklikult on käitunud tehingus üksnes V. Zagurski, kes on enda väitetavat esindusõigust aluseta laiendanud ja esinenud teise ettevõtte varakäsutusõigusliku isikuna. Sisuliselt aga saades sellest pettuslikust tehingust kasu üksnes ise. Ta müüs väidetavalt OÜ Uus Märjamaa Grupp nimel esemeid, mis talle ei ega OÜ Uus Märjamaa Grupp ei kuulunud, samas kandis kannatanu üle OÜ-le Uus Märjamaa Grupp raha ning ei saanud müügilepingu objekte enda omandisse. Kohtulikul uurimisel on tuvastamist leidnud, et saadud raha kasutas V. Zagurski ise, s.o mitte OÜ Uus Märjamaa Grupp, võttes selle raha sularahaautomaadist välja ja kasutades ka enda ostudeks. Seega kannatanul tekkinud kahju on V. Zagurski tegevusega põhjuslikus seoses ja kui kannatanu ei oleks pettuse tõttu tehingut teinud, oleks tal alles 2400 eurot. Kannatanu on esitanud oma nõude VÕS § 1043 alusel ning V. Zagurski on kahjustanud kannatanut tahtlikult, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. RKL nr 3-1-1-41-11 p 21 kohaselt alusetute pangaülekannete väljapetmist ei saa käsitada õigusvastase teona VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi. Küll võib selline käitumine olla õigusvastane näiteks VÕS § 1045 lg 1 p 7 ning

§ 209kui deliktiõigusliku kaitsenormi alusel.

Samuti ei ole välistatud kõnealuse käitumise lugemine õigusvastaseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi. Deliktiõiguslike kaitsenormidena VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes saab käsitleda ka karistusõiguslike norme, mis sisaldavad üldisi käitumiskohustusi ja norme (Võlaõigusseadus III, kommenteeritud väljaanne lk 651). Kohus leiab, et kahju väljamõistmise aluseks võib olla antud juhul ka VÕS § 1045 lg 1 p 8, sest Vassili Zagurskil oli kavatsetus (VÕS-i mõttes otsene tahtlus) kahjustada kannatanut ja selle ta ka realiseeris oma õigusvastases teos kannatanu vastu. Samuti kuritegu on alati heade kommete vastane tegu. Kohus leiab, et eeltoodu alusel tuleb kannatanu hagi Vassili Zagurski vastu rahuldada täies ulatuses VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 –

§ 209

lg 2 p 1, VÕS 1045 lg 1 p 8 alusel ning välja mõista temalt kannatanu kasuks 2400 eurot.

1. Vargus AK eramus Lk 16 / 28 1-17-8833 Kannatanu AK ütlustega on tuvastatav, et tema ehitusjärgus elamust varastati ööl vastu 23.10.2015 süüdistusega haakuvalt tööriistu ja olmetehnikat koguväärtusega 4810 eurot. Varastatud esemetest on ta tagasi saanud universaalse tööriistakohvri väärtusega 50 eurot, alumiiniumredeli väärtusega 70 eurot. Alumiiniumredeli tundis ta ära kleebiste ja punaste kinnitite järgi. Kannatanu ei soovinud esitada tsiviilhagi. Tunnistaja AP ütlustest selgub, et varguse AK majast pani ta toime V. Zagurski soovitusel ja kallutusel. Täpsemalt ütles Vassili Zagurski, et kui ta tahab 500 eurot teenida, siis seal on veljed, et ta vaataks. Asjaolude kontekst, ehk ka järgnevad tegevused kinnitavad seda, et V. Zagurski tegi A. P ettepaneku panna toime vargus, milles nad koos osalevad rollide jaotusega, sh varastati nii naastrehve kui suverehve. V. Zagurski poolt oli idee ja transport varastatud esemete äraviimiseks ning ka hoiustamise koht. A.P ülesandeks oli sissetungida ja varastatud esemed majast eemale toimetada, kust edasi aitab füüsiliselt ka V. Zagurski täiendavalt. A. P ütluste kohaselt tema poolt majast välja toodud esemed viis ta sündmuskohalt ära V. Zagurski sõiduautoga „Mitsubishi“. A. P kirjeldas üksikasjalikult, kuidas ta sisenes AK majja, kuidas esimese korruse aknast tööriistad majast välja viis. A. P ütluste kohaselt helistas ta pärast seda, kui oli varastatud esemed majast eemale viinud Vassili Zagurskile. V. Zagurski tuli sündmuskohale sõiduautoga „Mitsubishi“ ning viis varastatud asjad minema. V. Zagurski käis varastatud asjadel järgi kahel korral, sest kõik asjad ei mahtunud autosse ära. A. P ütlused on usaldusväärsed, sest riimuvad sündmuskoha vaatlusprotokollis ära toodud sündmuskoha olustikuga. Arvestades ka süüdistuses toodud asjade hulka on loogiline, et neid ei saanud korraga ära viia. A. Peipsi ütlused riimuvad ka teiste tõenditega, nimelt: - 15.12.2015, 28.12.2015, 22.02.2016 kahtlustatavana ülekuulamisel on Vassili Zagurski oma kontaktandmeteks andnud mobiiltelefoni xxxxxxxxxxxxx (tl 108, 249, 393). Kohtuistungil Vassili Zagurski tunnistas, et kasutas oktoobris 2015 mobiiltelefoninumbrit xxxxxxxxxxxxxxxxxx; - 11.02.2016 Akord Autorent (Kalendrike OÜ) vastuskirjast ja rendilepingust selgub, et V. Zagurski kasutuses oli varguse toimepanemise ajal sõiduauto Mitsubishi ASX; - A. P ütlustega ja haakuvalt sideettevõtjalt saadud andmete protokolli ja jälitustoimingu protokolliga on tõendatud, et V. Zagurskil oli A. P eelnev kokkulepe A. K varastatud vallasasjade transportimiseks ja omandamiseks, mis tõendab süüdistusversiooni ühisest ja kooskõlastatud tegevusest varguse toimepanemisel; - sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga ja jälitustoimingu protokolliga, on tõendatud ka vahetult kuriteole järgnev tegevus isikute grupis V. Zagurskiga. Nimelt, AP helistas 23.10.2015 kell 00:35 abonentnumbrilt 5114918 Vassili Zagurskile kuuluvale abonentnumbrile xxxxxxxxxxxxxxxx. Nende vahel toimus vestlus pikkusega 40 sekundit, millest nähtub, et A. P s avaldas, et on kokkulepitud tegevuse ära teinud ja kutsus V. Zagurskit autoga talle appi. Järgnevatest kõnedest V. Zagurski ja A. P vahel, mis toimusid 23.10.2015 kella 00:40, 00:44 ja 01:22 ajal nähtub, et nende vahel on saavutatud kokkulepe autoga mingite esemete ära viimise osas, kusjuures A. P poolt avaldatakse, et ühe korraga need asjad ilmselt auto peale ei mahu. Viimasest kõnest selgub, et V. Zagurski võib tagasi tulla; - läbiotsimisprotokolliga on tõendatud, et V. Zagurski elukohast asukohaga xxxxxxxxxxx alev xxx tn x kõrvalhoonest-angaarist leiti ja võeti ära alumiiniumredel. Nimetatud alumiiniumredel tunnistati asitõendiks ning tagastati pärast vaatlust AK. AK avaldas kohtuistungil, et remonttööde käigus oli redel määrdunud värviga ning ta oli uurijale kirjeldanud, millist värvi ja millistes kohtades oli redelil värvimäärdumine. Uurija valduses oleval alumiiniumredelil Lk 17 / 28 1-17-8833 nähtuv värvimäärdumine vastas tema poolt antud kirjeldusele, mistõttu tuvastati, et see redel on tema oma ning uurija tagastas selle talle. A. K on veendunud, et uurija poolt talle tagastatud alumiiniumredel varastati tema ehitusjärgus elamust ööl vastu 23.10.
2. AK ütluste ja läbiotsimisprotokolliga on tõendatud, et V. Zagurskilt võeti ära AK elukohast ööl vastu 23.10.2015 varastatud alumiiniumredel. Tõendite kogum seega kinnitab, et tegemist ei saanud olla V. Zagurski redeliga nagu ta väitis kohtuistungil. Vassili Zagurski eitab A. K elamust varastatud esemete transportimist ja omandamist. Ta avaldab, et tema puutumus vargusega seisnes selles, et A. P tõi tema elukohta A. K varastatud esemeid, kuid tema neid ei omandanud. A. P viis varastatud esemed minema, kuid mõningad esemed jäid tema elukohta. Kohus leiab, et arvestades tõendite kogumit, siis V. Zagurski ütlused ei ole eluliselt usutavad ja ei riimu teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. V. Zagurski istungil avaldas, et A.K on tema hea tuttav. Samas jääb arusaamatuks, miks ta ei andnud oma heale tuttvale teada, et A.P on varastanud AK kuuluvaid esemeid. Jälitustoimingu protokolli ja A. P ütlustega on tõendatud, et V. Zagurski toimetas sõiduautoga Mitsubishi ASX sündmuskohalt ära A. P poolt eelnevalt A. K majast välja toodud esemed. Järelikult A. P ei hälbinud ka kuidagi ühisest kuriteoplaanist V. Zagurskiga ja aktsepteeris varastatud esemete hulka, sest V. Zagurskiga igakülgses koostöös toimetati ära ka kõik varastatud esemed V. Zagurski koju. Kohus leiab, et tõendit viitavad otseselt, et V. Zagurski hoidis kogu varguse sündmuste ahelat oma kontrolli all, andes varguse toime panekuks A. P idee ja ülesande, kooskõlastas tegevusi, sh telefoni teel A. P , andes A. P kasutada oma kasutuses olnud sõiduauto ja osaledes ka varastatud esemete transpordis kuni enda koju hoiuleviimiseni. Tegemist on kaastäideviija kvaliteediga teoga, mistõttu esitatud süüdistus on igati tõendamist leidnud. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud, et V. Zagurski olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmusi, võttis isikute grupis sissetungimisega ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõraid vallasasju, pani Vassili Zagurski toime

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava varguse.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine, mistõttu kohus tunnistab V Zagurski süüdi

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 alusel.

5. N. R. Energy OÜ kaamerate vargusele kihutamine Käesolevas asjas on kuriteoobjektideks 5 IP-kaamerat. Kuriteoga on tegemist siis, kui

§ 218lg 4 alusel on põhjustatud kahju suuruseks vähemalt 200 eurot.

Käesolevas asjas puuduvad igasugused tõendid põhjustatud kahju suuruse kohta. Seega sõltumata esitatud tõenditest, on välistatud süüdistatava süüdi tunnistamine kuriteos kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Kohus mõistab seetõttu süüdistatava õigeks esitatud süüdistuses

§ 199

lg 1 –

§ 22lg 1, 2 järgi. 5.1. N.R. Energy OÜ tsiviilhagi seoses kaamerate vargusega Kr

MS § 310 lg 2 alusel tuleb jätta N.R. Energy OÜ tsiviilhagi 1140 euro nõudes ja viivisnõudes kriminaalmenetluses läbi vaatamata, kuivõrd kohus mõistis esitatud süüdistuses süüdistatava õigeks.

1. N. R. Energy OÜ veokite ja haagiste vargus Lk 18 / 28 1-17-8833 Õigusabitaotluste ja Läti Vabariigi õigusabitaotluse materjalidega on tuvastatav, et 30.03.2016 peeti Lätis Jelgavas, aadressil Bauska iela 7e kinni haagisega sõiduk Skania reg nr xxxxxxxxxxx, tehasenumbriga XLER 4x20005172754 ning 07.03.2016 peeti Lätis Ozolnieki maakonnas Cena vallas kinni haagisega sõiduk Scania reg nr xxxxxxxxxx, tehasenumbriga XLER4x
2. Eelnimetatud sõidukid ja haagised tagastati Läti Vabariigi ametivõimude poolt 15.09.2016 (tl 500, tõlge tl 519), OÜ-d N.R. Energy esindavale NV. Äriühingu seiresüsteemiga on tuvastatv, et sõidukid viidi ära Kaereperest 04.01.2016 kell 00:19 ja saabusid viimasesse kindlaks tehtud kohta Halingale 01:
3. Esialgne vargusega tekitatud kahju oli N.R. Energy OÜ kuriteoavalduse kohaselt 175 990 eurot. N.R. Energy OÜ juhatuse liikme AT kohtuistungil antud selgitustest selgub, et kuriteoavalduses nimetatud kuriteo toimumise aja tuvastamisel on lähtutud Metrotec transpordi GPS jälgimissüsteemi andmetest. Algsündmusena toimus auto liikuma hakkamine Kaereperest kell 00:19, lõppsündmusena kadus signaal Halingal kell 01:
4. Kuriteoavalduses märgitud kellaajad on internetipõhised ja täpsed. AT selgitas istungil loogiliselt ka, et videosalvestuse fotodel suuremalt esitatud aeg on kaamerasisene aeg, mis pannakse paika ja mida ka korrigeeritakse käsitsi, kaamera allub väliskeskkonna mõjudele, mistõttu see suure tõenäosusega ei ole õige. Väiksemalt esitatud aeg on salvestava (arvuti) seadme aeg, mis samuti pannakse paika käsitsi, kuid mis on iseenesest täpsem, kuna seade on stabiilse temperatuuriga ruumis. Kahjuks on suveaeg jäänud korrigeerimata, mistõttu ekraanil olev aeg on erineb tegelikust ajast +1 tundi. A. T ütlustest selgub, et tuvastamiseks, millal salvestatav sündmus aset leidis, tuleb sellest lahutada maha 1 tund. Näiteks, juhul kui ekraanil väiksemas kirjas oleva salvestava arvuti aeg on 01:19, siis tegelikult toimus salvestatav sündmus kell 00:
5. Süüdistatav esitas vastuväite, et kaamerad ei ole taadeldud. Kohus märgib, et üski seadus ei kohusta kannatanut oma vara kaitsma taadeldud seadmega ja kohus hindab tõendeid kogumis. Tunnistaja ES, kes töötas N.R. Energy OÜ-s autojuhina, ütluste kohaselt pargiti eelmisel päeval kolm Scaniat koos haagistega parklasse, autod olid tehniliselt ja varustuselt korras ning tal jäid autosse ka isiklikud asjad, kuna autodes sisuliselt teel olles elati, mida ta kätte hiljem ei saanud. Autod olid ka tangitud ja sõiduks valmis. Sama kinnitas ka sama firma autojuhist tunnistaja NV, kelle autode seisukord nende tagasi saamisel erines, sest neid tuli lausa vedada slepis, ehkki enne olid need tehniliselt korras. N. V ütluste kohaselt autode kätte saamisel oli tahhomeeter puudu, see mis mõõdab töö- ja puhkeaega. Oli ära kisutud ja maha võetud. Ja ühe Scania tagumised rehvid olid ära vahetatud, enne olid lamellid, oli pandud kehvad suverehvid. Haagisel olid ka rattad ära vahetatud. Küljeredelid olid kaks tükki kadunud. Haagise puksiiritrossid olid ka kadunud. Need olid tugevad, ta mäletab, et Muuga sadamast tellitud. Presendi kinnituskonksud olid ka kadunud. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja protokollile lisatud turvakaamera salvestusest nähtub, et N.R. Energy OÜ veokid varastati kahe isiku poolt 04.01.2016 ajavahemikul kella 00:07:34 kuni 00:19:44 (salvestise aeg, mis on ekraanil kollasena väikeses kirjas erineb tegelikust ajast miinus 1 tunni võrra). Vassili Zagurski end süüdi ei tunnista ja avaldab, et nimetatud kuriteoepisoodiga on tal puutumus seoses N.R. Energy ühe Scania transportimisega. Vassili Zagurski avaldas Lk 19 / 28 1-17-8833 kohtuistungil, et toimetas veoki Scania Ikla piiripunktist Kaunasesse. Kaunases andis veoki koos võtemete ja auto dokumentidega üle sõiduki tellinud meesterahvale. Vassili Zagurski võttis omaks, et 01.02.2016 läbiotsimisel ära võetud mobiiltelefoninumbri 5906 0574 ümbrisega Simpel SIM-kaart kuulus tema 12 aastasele pojale. Kuriteo eelnev mobiiltelefoninumbri xxxxxxxxxxx viibimine Kaerepere kõnemasti piirkonnas on selgitatav sellega, et tema poeg käis Kaereperes jalgpallitrennis. Vassili Zagurski avaldas, et läbiotsimisel ära võetud valge mobiiltelefoni Nokia võttis kaasa Leedust lahkudes, veokist Scania. Vassili Zagurski võtab omaks, et tema tutvusringkonna kuulusid VR, RK, ML, AN, AP, MM, EK, VL, KM. Siiski kõneeritustega on tõendatud, et seda mobiiltelefonumbrit ei kasutanud kuriteo toimumise ajal Vassili Zagurski 12 aastane poeg. Samuti on tõendatud, et kuriteo eelnevalt ja kuriteo järgselt kasutas seda mobiiltelefoninumbrit Vassili Zagurski. Nimelt: - kõneeristusest saab järeldada, et kurjategijad kasutasid omavahel suhtlemiseks mobiiltelefoninumbreid xxxxxxxxxxxxxxxxx. Abonentnumbrid xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxx liikusid mööda Tallinn-Pärnu-Ikla maanteed suunaga Läti Vabariigi suunas. 04.01.2016 kell 1:17 viibisid eelnimetatud mobiiltelefoninumbrid Halinga vallas Loomse külas, Tallinn-Ikla mnt
6. kilomeetril ja kell 02:28 Pärnu maakonnas Tahkuranna vallas Reiu külas, Tallinn-Pärnu-Ikla mnt
7. kilomeetril asuva tugimasti levipiirkonnas (11.01.2016 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll); - OÜ N.R. Energy firmajuhi poolt politseile üle antud sõidukite asukoha kaartidest selgub, et Kaerepere külast varastatud veokid Scania reg nr xxxxxxxxxx ja Scania reg nr xxxxxxxxxxxx seisid koos, 04.01.2016 öösel Alexela tanklas ning Halinga restorani taga. Pärnu patrullpolitseiniku 04.01.2016 ettekandele on lisatud veokite asukoha kaardid; - videosalvestuse ja kõneeristuse analüüsist selgub, et mobiiltelefoninumbrite xxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxx kasutajad viibisid Halinga tanklas ajal, kui toimus Kaerepere alevikust varastatud N.R. Energy OÜ veokisse kütuse tankimine. Sõidukisse kütust tankinud isik kandis enda varjamise eesmärgil suusamaski. Asitõendi (Alexela Halinga tankla turvakaamerate salvestised) vaatlusprotokoll; - KM kohtus antud ütlustest selgub, et
8. aasta jaanuaris elas ta Märjamaal Vassili Zagurski juures. Tema ütluste kohaselt lahkus V. Zagurski Märjamaalt 03.01.2016 õhtul. Tunnistaja mäletab, et ajal, kui V. Zagurski lahkus, rookis tema lund ja oli kottpime. Tunnistajale on teada, et V. Zagurski lahkus Eestist. Samas tunnistajale ei ole teada, mis eesmärgil ja kuhu V. Zagurski Eestist lahkus. Ka koju tagasi tulles ei avaldanud V. Zagurski tunnistajale oma sõidu eesmärki. Tunnistaja mobiiltelefonis oli Vassili Zagurski kontaktidena salvestatud mobiiltelefoninumbrid xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx Tunnistaja avaldas, et tema enda mobiiltelefoninumber on xxxxxxxxxxxxx ja ta kasutas seda numbrit V. Zagurskiga suhtlemisel. Eeltoodu alusel ka täiendavaid tõendeid, mis kinnitavad, et kuriteotoimepanemise ajal ja haakuvalt varguse trajektooriga kasutas V. Zagurski telefoni, mis oli tal kaasas varguse toimepanemise ajal. Nimelt: - 14.03.2016 sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga on tõendatud, et 04.01.2016 kell 2:48 on helistatud Vassili Zagurski kasutuses olevalt mobiiltelefoninumbrit xxxxxxxxxxxxxxx KM mobiiltelefonile xxxxxxxxxxx. Seega on sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga (koostatud 14.03.2016) ja KM ütlustega tõendamist leidnud, et Vassili Zagurski kasutas 04.01.2016 kell 2:48 mobiiltelefoninumbrit xxxxxxxxxxxxxx; Lk 20 / 28 1-17-8833 - sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga (13.01.2016) on tõendatud, et 04.01.2016 kell 2:48, KM kõne ajal asus V. Zagurski kasutuses olev mobiiltelefoninumber xxxxxxxxxx Häädemeeste kõnemasti piirkonnas; - sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga (koostatud 13.01.2016) on tõendamist leidnud, et V. Zagurski on kasutanud mobiiltelefoninumbrit xxxxxxxxxxxxxx. Seda, et tegemist on Vassili Zagurski kasutuses oleva mobiiltelefoninumbriga, tõendab kõneeristuse analüüs. Kõneeristusest nähtub, et sellelt numbrilt on suheldud ajavahemikul 05.-26.12.2015 Vassili Zagurski tutvusringkonda kuuluvate VR, MM, AP, AN ja ML ning kuriteo järgselt
9. ja 08.01.2016 RK, kusjuures mobiiltelefoninumber nende kõnede ajal asus valdavalt Märjamaa kõnemasti piirkonnas (13.01.2016sideettevõtjalt saadud andmete protokoll); - sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga (koostatud 13.01.2016) /tl 380/ on tõendatud, et 03.01.2016 kella 20:36 ja 20:37 ajal, viibides Märjamaa tugimasti piirkonnas, helistas V. Zagurski mobiiltelefoninumbrilt xxxxxxxxxxxxx mobiiltelefoninumbrile xxxxxxxxxxx. Mobiiltelefoninumbrilt xxxxxxxxxxxx helistati V. Zagurski kasutuses olevale mobiiltelefoninumbrile xxxxxxxxxxxx alljärgnevalt: 03.01.2016 kell 22:13, kell 22:56, 04.01.2016 kell 00:56, kell 1:10, kell 1:11, kell 1:
10. 03.01.2016 kella 22:57 toimuva kõne ajal oli V. Zagurski kasutuses olev mobiiltelefoninumber xxxxxxxxxxxxx veel Märjamaa tugimasti piirkonnas; - järgneva, 04.01.2016 kell 00:56 toimunud kõne ajal asus V. Zagurski kasutuses olev mobiiltelefoninumber xxxxxxxxxxx Päärdu tugimasti piirkonnas; - edasi liikus V. Zagurski kasutuses olev mobiiltelefoninumber xxxxxxxxxxx Pärnu maakonda jäävate Leibre, Libatse kõnemasti piirkonda; - 04.01.2016 kell 2:28 helistati V. Zagurski kasutuses olevalt mobiiltelefoninumbrilt 5906 0574 mobiiltelefoninumbrile xxxxxxxxxx. Seda, et helistajaks oli Vassili Zagurski viitab asjaolu, et järgmine kõne tehti mobiiltelefoninumbrilt xxxxxxxxxxxxx kell 02:48 KM mobiiltelefoninumbrile xxxxxxxxxx. Nende kõnede ajal asus mobiiltelefoninumber xxxxxxxxxxxxxxxx Reiu, Häädemeeste kõnemasti piirkonnas; Järgmise kõne tegi Vassili Zagurski Kabli kõnemasti piirkonnas 04.01.2016 kell 2:57 mobiiltelefoninumbrile xxxxxxxxxxxx. - abonentnumber xxxxxxxxxx asus V. Zagurskiga suheldes 03.01.2016 kell 22:13 Tallinna kõnemasti piirkonnas, kell 22:57 Märjamaa kõnemasti piirkonnas ning liikus edasi 04.01.2016 kell 00:57 Valgu, kell 1:11 ja 1:17 Päärdu kõnemasti piirkonda ning edasi Pärnu maakonda jäävate kõnemastide piirkonda (13.01.2016 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll). Seega tõendite kogumi järgi Vassili Zagurski on kasutanud abonentnumbrit xxxxxxxxxx ajavahemikul 05.12.2015 kuni 08.01.
11. Abonentnumber xxxxxxxxx viibis 26.12.2016 Kaerepere alevikku katvate tugijaamade piirkonnas. Abonentnumber xxxxxxxxxxx viibis 28.12.2016 kell 11:14 Rapla kõnemasti piirkonnas. V. Zagurski viibis 28.12.2015 kella 10:2010:30 Rapla PJ kahtlustavana ülekuulamisel kriminaalasjas xxxxxxxxxxx (kahtlustavana ülekuulamise protokoll tl 249). Abonentnumbrilt xxxxxxxxxx on ajavahemikul 01.12.2015 kuni 12.01.2016 suheldud 4 Leedu Vabariigi abonentnumbriga kokku 34 korda. (13.01.2016 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll) Nimetatud kõneeristusest nähtuvalt ei ole V. Zagurski kasutuses olevat mobiiltelefoninumbrit xxxxxxxxxxx ja mobiiltelefoninumbrit xxxxxxxxxxxx kasutatud ca 3 tunni jooksu, s.o ajavahemikul 03.01.2016 kella 22:22:57 kuni 04.01.2016 kella 00:
12. Sellesse ajavahemikku jääb kuriteo toimpanemise ajavahemik 04.01.2016 kell 00:07:34 kuni 00:
13. Kõneeristusest järeldub, et Vassili Zagurski lahkus oma elukohast xxxxxxxxxxxxxxxxxxx 03.01.2016 kell 22:22:
14. Järgmise kõne ajal, mis toimus 04.01.2016 kell 00:57 oli V. Zagurski kasutuses olev mobiiltelefoninumber Päärdu kõnemasti piirkonnas. Seega oli V. Zagurskil ajaliselt võimalik Lk 21 / 28 1-17-8833 sõita Märjamaalt Kaerepere alevikku ja varastada eeluurimisel tuvastamata isikute kaasabil N.R. Energy OÜ-le kuuluvad veokid Scania ning veokite juurde kuuluvad haagised. Samuti oli tal ajaliselt võimalik, nüüd juba varastatud veokitega naasta Päärdu kõnemasti piirkonda ning sealt edasi liikuda Pärnu maakonda katvate kõnemastide piirkonda. Tegelikkusele ei vasta V. Zagurski kohtuistungilt avaldatu, et ta sõitis Märjamaa laevikust otse Ikla piiripunkti. Ainuüksi KM ütluste ja eelnimetatud kõneeristuse analüüsi pinnalt saab lugeda tuvastatuks, et V. Zagurski kasutas kuriteole eelneval ajal, samuti ajavahemikul 03.-04.01.2016 ja kuriteo järgselt mobiiltelefoninumbrit xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. K. M tunnistused selles, et V. Zagurski kasutas varguse toimepanemise ajal mobiiltelefoninumbrit xxxxxxxxxxxxxxx, riimuvad ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - läbiotsimisprotokolliga on tõendamist leidnud, et Vassili Zagurski elukoha läbiotsimisel võeti ära Simpel SIM-kaart koos ümbrisega, millel telefoni nr xxxxxxxxxx ja valge mobiiltelefon Nokia IMEI koodidega 353686070826606 ja 353686070826614; - asitõendi (mobiiltelefon Nokia, Simpel SIM-kaart) vaatlusprotokolliga on tuvastatav, et SIMkaardi ümbrisel on telefoninumber xxxxxxxxxx ja laadimise number xxxxxxxxxxxxxxxxxx ning ribakoodi all on number 8937201013010285323 ning SIM-kaardil number 8937201013010285323F. Eelnimetatud asjaolud tõendavad, et V. Zagurski valduses oli Simpel SIM-kaart abonentnumbrile xxxxxxxxxxxxxx ja nimetatud Simpel SIM-kaardi ümbris; - 22.02.2016 Vassili Zagurski kahtlustatavana kinnipidamisel võeti talt muude isiklike esemete seas ära ka musta värvi märkmik „2016“; - asitõendi (kalendermärkmik) vaatlusprotokolliga tuvastati, et V. Zagurskilt kahtlustatavana kinnipidamisel 22.02.2016 ära võetud märkmiku 06.01.2016 kuupäeval on käsikirjalise tekstina telefoninumber xxxxxxxxxxxxxx ja sõnad „Scania transport“; Nimetatud asjaolu tõendab, et telefoninumbrit xxxxxxxxxxxxxxxxxxx kasutas V. Zagurski, et suhelda eeluurimisel tuvastamata isikuga, kellega ta pani toime N.R. Energy OÜ-le kuuluvate haagiste ja veokite Scania varguse; - kõneeristusega leidis tõendamist, et läbiotsimisel ära võetud mobiiltelefonis Nokia IMEI koodidega 353686070826606 ja 353686070826614 on kasutatud mobiiltelefoninumbrit xxxxxxxxxxxxxx ajavahemikul 30.12.2015 kuni 03.01.2016 (02.02.2016sideettevõtjalt saadud andmete protokoll); - seda, et tegemist on Vassili Zagurski kasutuses oleva mobiiltelefoninumbriga, tõendab kõneeristuse analüüs. Kõneeristusest nähtub, et ajavahemikul 04.01 kuni 07.01.2016 on sellelt numbrilt suheldud V. Zagurski tutvusringkonda kuulvate KM, RK, EK, VR, MM, VL. (01.12.2016sideettevõtjalt saadud andmete protokoll); - mobiiltelefoninumber xxxxxxxxxxx asus Eesti Vabariigi territooriumil 30.12.2015 kuni 03.01.2016 kell 21:00 ning peamiselt Märjamaa alevit katvate tugijaamade piirkonnas. (01.12.2016sideettevõtjalt saadud andmete protokoll); - mobiiltelefoninumber xxxxxxxxxxxxxx viibis 04.01.2016 kell 03:30 kuni kell 06:50 Läti Vabariigi territooriumil ning alates sellest ajast kuni 07.01.2016 viibis eelnimetatud mobiiltelefoninumber Leedu Vabariigi territooriumil. (01.12.2016 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll); - asitõendi (mobiiltelefon Nokia, Simpel SIM-kaart) vaatlusprotokolliga on tuvastatav, et valge korpusega mobiiltelefonis Nokia IMEI koodidega 353686070826606 ja 353686070826614 ei ole SIM-kaarte. Telefoni sõnumite kaustas on 11 vastu võetud sõnumit. 04.01.2016 kell 03:30:31 on mobiiltelefon lahkunud Eesti Vabariigi territooriumilt Läti Vabariigi territooriumile ning Läti Vabariigi territooriumilt on mobiiltelefon lahkunud 04.01.2016 kell Lk 22 / 28 1-17-8833 06:50:
15. Telefoni sõnumite kaustas on ajavahemikul 04.01.2016 kuni 07.01.2016 kell 15:31:29 väljasaadetud 12 sõnumit Leedu Vabariigi mobiiltelefoninumbritele (algusega +370). Kõneeristuse analüüsi ja mobiiltelefoni Nokia vaatlusprotokolliga on tõendatud, et V. Zagurski on kasutanud mobiiltelefoninumbrit xxxxxxxxxxxxxxxxx. Samuti on eelnimetatud tõenditega tuvastatud, et V. Zagurski kasutas nimetatud mobiiltelefoni alates 30.12.
16. Eeltoodu alusel on rõhuvalt ja ülekaalukalt ümber lükatud V. Zagurski kohtuistungil avaldatu, et valge mobiiltelefon Nokia sattus tema valdusesse alles Leedus, kui võttis veokist Scania lahkudes kaasa mobiiltelefoni. Nende tõendite valguses on V. Zagurski ütlused selles osas, et tema osales veoki Scania transportimisel alles Ikla piiripunktist alates, täiesti ebausaldusväärsed. Samas on usaldusväärsed V. Zagurski ütlused selles osas, milles ta tunnistab, et osales haagisega veoki Scania transportimisel Eesti Vabariigist läbi Läti Vabariigi Leedu Vabariiki, sest selles osas tema ütlused riimuvad kõneeristuste analüüsiga ning asitõendina vaadeldud mobiiltelefoni Nokia salvetatud sõnumitega. Kõneeristuse analüüsist nähtub, et Vassili Zagurski liitus varguses osalenud eeluurimisel tuvastamata isikutega 03.01.2016 kell 22:57, millal need saabusid Märjamaale. Sellele järgnevalt liiguti ühiselt Kaerepere alevikus paiknenud N.R. Energy OÜ-le kuuluvate veokite juurde ja 04.01.2016 ajavahemikul kella 00:07:34 kuni 00:19 varastas V. Zagurski isikute grupis eelnimetatud osaühingu veokid koos haagistega. V. Zagurski asus ühe veoki rooli, misjärel toimetas eeluurimisel tuvastamata isikutega veokid koos haagistega väljapoole Eesti Vabariigi territooriumi. Kohus nõustub riikliku süüdistatajaga täielikult, et V. Zagurski ütlused ei ole eluliselt usutavad ning tõendite kogumist tekkiv kontekst välistab V. Zagurski juhuslikud seosed ehk dubio pro reo. Arusaamatuks jääks, miks oleks pidanud varguses osalenud isikud kaasama V. Zagurski sõiduki transportimisele alles Ikla piiripunktist alates. Kui võtta aluseks V. Zagurski versioon, siis pidi keegi Kaereperest varastatud Scania toimetama Ikla piiripunkti. Seega oli selle versiooni kohaselt olemas isik, kes oli võimeline veokit Scania juhtima. Siit järeldub, et see sama isik oleks saanud Scania edasi toimetada varastele vajalikku asukohta. Puudub mõistlik põhjendus, miks oleks pidanud laiendama kuriteole kaastaud isikute ringi. Iga isik, kes täiendavalt saab informatsiooni toimunud kuriteo ja selles osalenud isikute kohta, kätkeb endas täiendavat nn turvariski. Seetõttu on loogiline, et kuriteole kaasatakse minimaalselt vajalikud isikud. Kahe veoki Scania transportimiseks ei ole 4 isiku kaasamine mõistlik, täiesti piisav on selleks otstarbeks kahe isiku osavõtt. Seda, et varastatud sõidukite juhtidena osalesid varguses 2 isikut, selgub sündmuskoha protokollist, millest nähtub, et veoautode laoplatsile suundusid paralleelselt kahe isiku jalatsijäljed ja vaatlusele lisatud turvasalvestus, millest nähtub, et veokid toimetati Kaerepere aleviku laoplatsilt ära kahe isiku poolt. Asjaolu, et varastatud veokit Scania juhtis üks isik, leiab kinnitust Alexela Halinga tankla turvakaamerate salvestisega. Eeltooduga on tuvastamist leidnud, et

§ 199lg 2 p 4 tähendatud isik V.

Zagurski on esitatud süüdistuse järgi teo isikute grupis toime pannud. Süüdistuse kohaselt pandi toime vargus ka suures ulatuses. Objektiivne tunnus suur ulatus eeldab, et omastatud vara väärtus ületaks teo toimepanemise ajal kehtinud miinimumpalka 100 kordselt. 2016.a oli miinimumpalk 430 eurot. Järelikult suur ulatus on 43000 eurot. TsÜS § 65 kohaselt on eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Käesolevas asjas ei ole aga esitatud tõendeid vara väärtuse kohta suures ulatuses, siis kohus jätab kvalifitseerimisel Lk 23 / 28 1-17-8833 koosseisust välja punkti 6. Kahju ületas kindlasti 200 euro piiri, sest ainuüksi kurjategijate poolt eemaldatud sõidukite osad ületavad selle. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud, et süüdistatav realiseeris objektiivse koosseisu

§ 199lg 2 p 4, 7 alusel kavatsetusega.

Sellist isikute rollijaotusega toime pandud vargust juba ajalises mõttes ei ole võimalik toime panna teisiti kui kavatsetusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus tunnistab süüdistatava esitatud süüdistuses süüdi. Arvestades A. K eramu vargust läheb kohtuotsuse resolutsiooni süüdimõistmine

§ 199lg 2 p 4, 7 alusel.

6.

1. N. R. Energy OÜ tsiviilhagi seoses veokite ja haagiste vargusega Tsiviilhagi menetlusse võtmisel kui ka 17.01.2018 kohtuistungil kohus selgitas kannatanule, et kohus saab hagi rahuldada, vaid siis kui kahju tõendamiseks on esitatud tõendid, kuna süüdistatav ei võta omaks esitatud süüdistusi ja kahju. Vaatamata eeltoodule ei ole kannatanu esitanud oma nõude tõendamiseks täies mahus tõendeid. Nii üld - kui hagimenetlus on võistlevad menetlused ning poole kohustus on tõendada oma taotlusi ja nõudeid kohtule. Hagi asjaolude kohaselt kannatanule varastatud esemed tagastati. Samas tekitati kannatanule kahju, sest tagastatud vara oli puudustega ja saamata jäänud tulu. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline.
2. lõike kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.
3. lõike kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse ja vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise.
4. lõike kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. 2 lõike kohaselt kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. VÕS § 138 lg 1 kohaselt kui tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks tehtud, et kahju võis tekitada neist igaüks, võib kahju hüvitamist nõuda neilt kõigilt.
5. lõike kohaselt kahju hüvitamiseks kohustatud isik vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et tema kahju ei tekitanud.
6. Saamata jäänud tulu. Kohus hagimenetlusse võtmise määruses ja 17.02.2018 kohtuistungil selgitas, et kuivõrd süüdistatav ei võta omaks süüdistust ja hagi, tuleb kannatanul oma nõudeid tõendada. Kannatanu ei ole esitanud saamata jäänud tulu kohta tõendeid, mistõttu selles osas jätab kohus kannatanu nõude rahuldamata.
7. Otsene varaline kahju. Otsene varaline kahju on tõendatud A. T , N. V ja E. S ütlustega ning 9 hagilisaga, mis tõendavad kahju suurust arvete ja hinnapakkumiste näol. Süüdistatava Lk 24 / 28 1-17-8833 vastuväited on aga paljasõnalised ja ütlused ebausaldusväärsed. A. T ja E. S ütlustega kogumis on kinnitatud, et kahjustatud ja hiljem puudu olnud auto osad, said tekkida üksnes varguse tõttu, sest enne vargust olid autod töökorras. Hagi asjaolude kohaselt: a)Veok Skania R 380 reg märk xxxxxxxxxxxxxxx: 1) maha võetud autoraadiojaam koos vastuvõtjaga (CB raadio), selle tekkinud kahju suuruse tõenduseks on hageja esitanud Scania Eesti AS pakkumise summas 287,54 eurot (II kd tl 113) 2) vahetamisele läks 2 akut – kahju 285,34 eurot. Tunnistaja es ütluste kohaselt olid autodel enne vargust normaalsed akud, sest ahjud ja asjad öö läbi töötasid ning probleeme ei olnud. Kohus leiab, et tunnistaja ütluse on usaldusväärsed. Samuti tuleb arvestada sedagi, et kannatanu esindaja ütluste kohaselt olid Scaniatele isegi alla pandud korralike rehvide asemel kehvad. Seega kahe vande all ülekuulatud isiku ütluste järgi kogumis võib kohus järeldada veokite ja haagiste kahjustamise tahtlust ja tegevust selleks laiemas mõttes. Süüdistatava ütlused on aga ebausaldusväärsed, mistõttu kohus tuvastab, et olukorras, kus kannatanul oli enne korras asjad ja pärast valduse kaotamist see nõnda ei olnud, siis on see põhjuslikus seoses süüdistatava tegevusega. Akude vahetuse kahju 285,34 eurot tõenduseks on kannatanu esitanud hagi Autoekspert pakkumise samas summas ja maksekorraldus (II kd tl 115, 116). b) Haagis Knapen K100 reg märk xxxxxxxxxx osas on märgitud, et eemaldatud oli tross kousega ja kahju suurust summas 626 eurot tõendab Anninet-V OÜ arve-saateleht (II kd tl 117, 121) c) Veok Scania R 380 reg märk xxxxxxxxxxxx 1) maha võetud autoraadiojaam koos vastuvõtjaga (CB raadio), selle tõenduseks on hageja esitanud Scania Eesti AS pakkumise summas 287,54 eurot (II kd tl 113, hagi lisa 1) 2) vahetatud 4 tagumist ratast, kahju 3536 eurot Veors Servis OÜ arve-saatelehe alusel (II kd tl 118) 3) vahetatud 2 akut, kahju 285,34 eurot, tõenduseks arve ja maksekorraldus (II kd tl 119,120) d) Haagis Knapen K100 reg märk xxxxxxxxxxxxxxx 1) eemaldatud tross kousega, kahju 626 eurot, tõendab Anninet-V OÜ arve-saateleht (II kd tl 117, 121) 2) esiteljel on vahetatud 2 rehvi, kahju suurus 848 eurot, kahju suuruse tõenduseks Veors Service OÜ arve-saateleht (II kd tl 122) Hagi asjaolude kohaselt kokkuvõttes läks veel vahetusse lõhutud välimised ukselingid, ära võetud oli tahhograaf, massilüliti, kardaan, auto ülestõstekang (reg märk xxxxxxxxxxx); puudus redel, presendi konksuga latt, tosooli pihusti paak, lõhutud gabariittuled (reg nr xxxxxxxxxxxxxxx); ära võetud tahhograaf, poolteljed, starter ei töötanud, käiguvahetuse klapp ei töötanud, laadimisrelee ei töötanud (reg nr xxxxxxxxxx) ning puudus redel, presendi paigalduse konksuga latt, eemaldatud tosooli pihusti paak (reg nr xxxxxxxxxx). A. Tx, N. Vx ja E. Sxütlustega kogumis on kinnitatud, et see tekkinud kahju on põhjuslikus seoses vargusega. Kannatanu nõue on arusaadav, et sõidukitega Läti Vabariigist lahkumiseks oli vaja need seada esmalt sõidukorda, mistõttu on ka põhjendatud kannatanu kulud remonttöödeks Lätis Scania esinduses summas 1215,06 eurot vastavalt esitatud Scania Latvia SIA arvele (II kd tl 125-126). Tunnistaja E. S ütluste kohaselt olid vahetult enne vargust ka veokid tangitud. Kannatanu on esitanud ka nõudeks kütuse kulu seoses transpordiga Läti Vabariigist summas 343,33 eurot. See summa on põhjendatud ja tõendatud esitatud kütuse kviitungitega (II kd tl 124). Lk 25 / 28 1-17-8833 Süüdistuse analüüsil kohus tuvastas, et V. Zagurski pani kannatanu omandi vastu tahtlikku kuriteo. Käesolevas asjas puuduvad tõendid, et süüdistatava vastutus tsiviilkahju eest oleks välistatud õigusvastasuse ja süü puudumise tõttu. Kannatanu on esitanud ka viivisnõude alates hagi esitamisest, mis on õiguslikult põhjendatud VÕS § 113 lg 1 määras. Juhindudes eeltoodust ja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 –

§ 199

lg 2 p 4, 7, VÕS § 1045 lg 1 p 5, 8 alusel kuulub kannatanu rahuldamisele osaliselt, s.o summas 8340,13 eurot (287,54+285,34+626+287,54+3536+285,34+626+848+1215,06+343,33=8340,15) ning vastavalt osaliselt ka viivisnõue. V. Zagurskilt tuleb välja mõista kannatanu kasuks põhinõue 8340,13 eurot ja viivis nimetatud põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 17.02.2017 kuni kohtuotsuse täitmiseni. 7. Karistus Karistamise aluseks on isiku süü. Samas peab arvestama ka karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Lisaks täidab karistus nii üld- kui ka eripreventiivset rolli. Kõikides episoodides süüd iseloomustavaks tunnuseks teatud kriminaalne kreatiivsus ja planeerimine, mis näitavad isiku suurt karistamatuse tunnet. Kõikides episoodides V. Zagurski puhul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. V. Zagurski on varem varavastase kuriteo eest karistatud ja käesolevaga on tuvastamist leidnud, et ta on jätkanud kuritegude toimepanemist, sest tõendamist on leidnud 4 varavastast kuriteoepisoodi ja lisaks võltsimine. Eeltoodu iseloomustab tema eripreventsiooni äärmiselt negatiivselt. Lähtudes eeltoodust ja ka süü suurusest leiab kohus, et isiku süüst lähtuvalt peaks olema välistatud miinimumi lähendase karistuse mõistmine vastavalt karistuse raamile. See oleks ka kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. I. Kelmuse katse L. B vara vastu ja võltsimine.

§ 209

lg 2 p 1 –

§ 25lg 1, 2, 3 – näeb karistusena ette üks kuni viis aastat vangistust.

Antud kelmusekatse kätkes endas intensiivselt kannatanu eksitamist novembrist 2013 jaanuarini 2014, mille tulemusena tegi L. B varakäsutuse. Kuna kelmusega seoses võltsiti ka lepingut, on võltsimine

§ 344

lg 1 alusel ideaalkogumis kelmusekatsega, mistõttu tuleb kohtul mõista üks karistus raskeima koosseisu järgi, milleks on kelmus. Kohus ei näe süüd suurust arvestades aluseid, et karistust kergendada

§ 25lg 6 alusel.

Süü suurust iseloomustab organiseeritus – palgatud metsalõikaja ei teadnud kuriteost ning toimus pikka aega kannatanu eksitamine ja eksituses hoidmine. Eripreventiivses mõttes on oluline, et V. Zagurski oli juba eelnevalt süüdi mõistetud kelmuse 2. lõike alusel ja vangistusega 1 aasta ja 8 kuud ning selles kulges ka katseaeg. Lisaks on lisandunud ka võltsimise süü. Eeltoodut ja süüd aluseks võttes leiab kohus, et uus karistus peab olema rangem eelmisest karistusest samase teo eest. Lisaks arvestab kohus antud karistuse juures ka kelmuse ja võltsimise süüd, mis on keskmine ning süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Seetõttu tuleb aluseks võtta võimalikult kelmuse sanktsiooni keskmise – s.o 3 aastat - lähedane karistus. Eeltoodu alusel tuleb

§ 209

lg 2 p 1 –

§ 25

lg 1, 2, 3 järgi ja

§ 344

lg 1 järgi juhindudes

§ 63

lg-st 1 mõista süüdimõistetule karistuseks 2 (kaks) aastat ja 4 Lk 26 / 28 1-17-8833 (neli) kuud vangistust, mida suurendada

§ 65

lg 2 alusel Harju Maakohtu poolt 24.04.2012 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 8 kuu vangistuse (katseaeg oli kuni 24.12.2014), võrra ja mõista V. Zagurskile liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust. II. Pärast 24.12.2014 toime pandud kuriteoepisoodid. Antud varguste koosseisud näevad ette kuni 5 aastase vangistuse. Kohus süü juures leiab, et arvestades varastatud esemete rohkust ja küllaltki suurt väärtust on põhjendatud sanktsiooni keskmisest lähtumine. Samuti on põhjendatud see sellega, et nende kuritegude olemus eeldab kontakte ja isikute grupi korraldamist ning kuritegelikul teel saadud vara realiseerimiseoskust, sh riigi piiride üleselt. Eripreventiivses mõttes kohus arvestab ka seda, et V. Zagurski profiilile on lisandunud varavastased kuriteod laiemalt ehk ka vargused lisaks kelmustele. Eeltoodu alusel:

§ 209

lg 2 p 1 (toime pandud 05.02.2015) ettenähtud kuriteo eest tuleb mõista 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust. Kohus leiab, et süü suurusest ja negatiivsest eripreventsioonist lähtuvalt on see põhjendatud karistus, sest isik jätkab kelmuste toimepanemist;

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuritegude eest - 2 episoodi, mis on toime pandud järgmiselt: 1) 23.10.2015 kella 00:30 paiku; 2) 04.01.2016 kella 00:23 paiku, tuleb karistada vangistusega 2 aastat ja 6 kuud.

§ 64

lg 1 alusel, kuriteoepisoodide eest, millised on toime pandud pärast 24.12.2014, tuleb liitkaristusena suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista Vassili Zagurskile liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. III.

§ 64

lg 1 alusel tuleb lugeda pärast 24.12.2014.a toime pandud kuritegude episoodide eest mõistetud liitkaristus kaetuks enne 24.12.2014 toime pandud toimepandud kuritegude eest mõistetud liitkaristusega (kannatanu L. B episood, võltsimine, Harju Maakohtu 24.04.2012 karistus) ning mõista Vassili Zagurskile lõplikuks liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud ajavahemik 22.0223.03.2016, s.o 1 kuu ja 1 päev ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 3 (kolm) aastat, 10 (kümme) kuud ja 29 päeva vangistust. Karistus tuleb pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel.

1. Menetluskulud V. Zagurski kohtumenetluses ei esitanud taotlust menetluskulude vähendamiseks ega ajatamiseks. Kohus mõistis 5 kuriteos V. Zagurski süüdi ja ühes õigeks. Kohus arvestab menetluskulude kindlaksmääramisel seda, et episood, milles V. Zagurski õigeks mõisteti oli tõenduslikult ja analüüsilt kõige väiksema mahuga. Tunnistaja A. P oli kahes episoodis, millest ühes mõistis kohus V. Zagurski õigeks, viimase episoodi maht oligi aga kõige väiksem ning see on jälgitav ka kohtuotsusest. Asjas on määratud kaitsja vandeadvokaat Eve Jundase töötasu 96 eurot eeluurimisel, 350.16 eurot kohtuistungiks ettevalmistamisel (I kd tl 38), millele lisandub kaitsja tasu kohtulikul uurimisel 1506 eurot – kokku on 1952, 16 eurot. Kohus leiab, et seoses osalise õigeks mõistmisega tuleb jätta õigusabikuludest 252,16 eurot riigi kanda KrMS § 181 lg 1 alusel ning välja mõista V. Zagurskilt 1700 eurot KrMS § 180 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel. Lk 27 / 28 1-17-8833 Välja tuleb mõista V. Zagurskilt KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha 750 eurot seoses II astme kuritegude toimepanemisega. Sundraha mõistetakse välja ka siis, kui tegemist on ühe episoodiga, mistõttu osaline õigeksmõistmine ei mõjuta sundraha suurust. Tunnistaja AP Prantsusmaalt kohtuistungile ilmumisega seoses tekkinud sõidukulu on summas 445,35 eurot. Kohus leiab, et sellest tuleb jätta riigi kanda 165,35 eurot KrMS § 181 lg 1 alusel ning välja mõista V. Zagurskilt 280 eurot KrMS §175 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel. Elukaaslane M sõidu ja töölt puudumise kulud 71, 24 eurot, tuleb välja mõista KrMS §175 lg 1 p 2, § 180 lg 1 alusel.
2. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel asitõenditest jätta kriminaalasja juurde: DVD-plaat jälitusprotokolli salvestisega, DVD-plaat Alexela Halinga tankla turvakaamerate salvestisega, Märjamaa alevis Uus tn 5 toimunud läbiotsimisel kaasa võetud mobiiltelefon Nokia ja Simpel SIM-kaart valge korpusega (pakend 4), 23.10.2015 xxxxxxxxx alevis xxxxxx x sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud jalatsijälje fragment želatiinkilel (pakend 3) - lisatud kriminaaltoimikule. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel tagastada Vassili Zagurskile: läbiotsimisel sõiduautost Mitsubishi registreerimismärgiga xxxxxxxxxxxxx kaasa võetud musta korpusega mobiiltelefon Nokia ja mälupulk ja Vassili Zagurskilt kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud kalendermärkmik pastapliiatsiga. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik Lk 28 / 28