KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.03.2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-1189 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm Kaitsja Vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar kokkuleppel Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Hendrik Kalveti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu HENDRIK KALVET, isikukood 39504085238, viibimiskoht Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 22.02.2015 ja lõpp 22.08.2018 Kohtuasja läbivaatamise aeg 06.03.2018, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Vabastada HENDRIK KALVET temale Viru Maakohtu 12.04.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata Hendrik Kalvetile katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest 6 (kuus) kuud ning allutada Hendrik Kalvet katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada Hendrik Kalvetit katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Hendrik Kalvetit katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: 1) mitte tarvitama alkoholi; 2) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuma tööle või võtma end töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vanglast vabanemisest; 4) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis, mis maandab isiku uue kuriteo toimepanemise riske. Määrata Hendrik Kalvet kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Hendrik Kalvet karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Hendrik Kalvetile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 31.01.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Hendrik Kalveti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 12.04.2016 otsusega tunnistati Hendrik Kalvet süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning KarS § 65 lg 3 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti talle lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 22.02.
- Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistung Kinnipeetav soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. On oma tegudest aru saanud ja kahetseb. Elama asub xxxx, kus elavad ka tema ema, õed ja vend. Selgitab, et mahuvad sinna ilusti ära, on seal kogu oma elu elanud. Enne vanglasse sattumist käis Rakvere Ametikoolis, vabanemisel kavatseb tööle minna. On lõpetanud suhted vanade sõpradega. Tarvitas ka ise narkootikume, kuid on aru saanud, et pani teod toime just narkootikumide pärast ning uuesti narkootikume tarbima ei hakka, on kindel, et suudab ei öelda, kui pakutakse. On vanglas läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning õppis puidupingioperaatoriks, eksam on veel vaja teha. Saab tööle ehitusele ja seal kasutada oma õpitud eriala. Palus end tööle rakendada, sest kohtukulusid on vaja maksta. 2 Kaitsja selgitas, et Tartu Ringkonnakohus arutas viimati Hendrik Kalveti vabastamise küsimust eelmisel sügisel ning kuigi ringkonnakohus jättis Hendrik Kalveti toona vabastamata, märgiti lahendis, et tal tuleb järgmise nelja kuu jooksul näidata, et tema õiguskuulekas käitumine on püsiv ning et tagasilanguseid ei esine. Praeguseks on selgunud, et Hendrik Kalvet on selle vahepealse aja jooksul elanud vangistuses õiguskuulekalt ning uusi rikkumisi ta toime pannud ei ole. Sellega on Hendrik Kalvet näidanud, et tema käitumises ilmnenud positiivsed muudatused on tõepoolest kinnistunud, et ta on teinud talle varasemalt määratud distsiplinaarkaristusest õiged järeldused ja et ta suudab edaspidi ühiselu reeglitest kinni pidada. Hendrik Kalveti puhul on tuvastatud mitmeid teda positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Nendeks on individuaalse täitmiskava valdavalt positiivne täitmine, erialase hariduse jätkamine, soov osaleda majandustöödel ja garanteeritud töökoht xxxx. Vabanemisjärgselt on Hendrik Kalvetil olemas ka elukoht ja perekonna tugi. Soov osaleda majandustöödel näitab ühelt poolt, et isikul on tööharjumus ning soov tasuda nõudeid, kuid teisalt ka seda, et ta ei ole omaks võtnud subkultuurseid hoiakuid, mille järgi vanglas majandustöödel töötamine ei ole soositud. Kogumis haridustee jätkamisega näitab see aga, et Hendrik Kalvet on vangistuses viibitud aega kasutanud väga mõistlikult ja otstarbekalt ning teinud vangistusest õiged järeldused. Nendel põhjustel otsustaski ringkonnakohus vähendada aega, mil tuli uuesti saata kohtule Hendrik Kalveti tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalid. Kuna vahepealsel ajal on Hendrik Käivet käitunud õiguskuulekalt, ei ole alust arvata, et tema vabastamise korral võiks ta toime panna uue kuriteo. Kõik isikuga seonduvad asjaolud viitavad sellele, et vabaduses ta suudab hoiduda kuritegude toimepanemisest. Vabastamisega kaasnev kriminaalhooldus aitab neid eesmärke saavutada. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-12-17 rõhutanud, et peamine asjaolu, mille pinnalt vabastamist otsustada, ongi isiku edaspidine käitumine vabaduses. Hendrik Kalveti tingimisi enne tähtaega vabastamist toetavad nii vangla kui ka prokuratuur. Seetõttu ongi Hendrik Kalveti tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Karistusest tingimisi vabastamisel oleks antud juhul positiivsem mõju kui karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokurör vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab samuti Hendrik Kalveti vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu kuulub vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et kinnipeetav kannab karistust raske esimese astme ühiskonnaohtliku narkokuriteo toimepanemise eest, kuivõrd ainuüksi kuriteo raskus ei välista tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kinnipeetav viibib vangistuses esimest korda, mistõttu võib vangistuse mõju pidada isiku edaspidisele käitumisele potentsiaalselt tugevaks. Kuigi isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, ei ole isiku suhtumises ametnikesse täheldatuid negatiivsust ega vaenulikkust. Tegemist on rikkumisega, mille toimepanemisest on möödas peaaegu 1 aasta ning peale selle on isiku käitumine olnud seaduskuulekas. Kinnipeetav lõpetas vangistuses
- klassi ning alustas kutseõpinguid puidupingitöölise erialal. Samuti on ta läbinud edukalt sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning tal on vabanemisel kindel alaline elukoht üürikorteris koos ema ja õdede-vennaga, kus 3 elas ka enne vangistust. Ema ja korteri omanik on nõus isiku elama asumisega korteris. Samuti on isikule garanteerinud töökoha xxxx, mis kindlustab isikule ka kindla igakuise sissetuleku majandusliku toimetulemise soodustamiseks. Kuigi isikul on tasumata võlanõudeid 12 000 euro ulatuses, on isik motiveeritud neid tasuma ning lähedased on nõud teda vajadusel toetama. Kohtu hinnangul kaaluvad isiku käitumine vangistuses ning isiku vabanemisjärgsed elutingimused üles isiku senise elukäigu ja toimepandud kuritegude iseloomu ja raskuse. Kuivõrd kinnipeetav on kuritegusid toime pannud grupis, võib eeldada kriminaalse taustaga suhtlusringkonna olemasolu ja negatiivset mõju. Isikul narkosõltuvust diagnoositud ei ole, kuid tunnistab, et tarvitas enne vangistust ka ise narkootikume, kuid mõistab nüüd nende kahjulikkust ja teeb kõik endast oleneva, et enam narkootikume tarvitama ei hakka. Kohtu hinnangul esineb uute kuritegude toimepanemise risk olukorras, kus isik alustab narkootiliste ainete tarvitamisega või tekivad majanduslikud raskused, kuid kohus leiab, et neid riske on võimalik maandada isikule katseajaks käitumiskontrolli ja lisakohustuste panemisega ning nende täitmise kontrollimisega kriminaalhooldaja poolt. Kuigi kinnipeetav on varem rikkunud kriminaalhooldusele allutatuna kontrollnõudeid, suhtub ta kriminaalhooldusesse positiivselt, mistõttu tuleks kohtu hinnangul anda kinnipeetavale võimaluse näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti isiku ennetähtaega vangistusest vabastamist. Samuti, vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt määrates ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti ühiskonda sotsialiseerida ning motiveerib teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanekust. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada, on vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Hendrik Kalveti vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro 4