Obsah (6)

§ 76§ 751§ 78§ 75§ 184§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Tartu Maakohus 28. märts 2018, Valga kohtumaja 1-16-5409 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kaseor

§ 76lg 4,5 alusel määrata Vahtang Kuršubadzele katseaeg kuni 17.12.2019.

3.

§ 751lg 3 p-le 2 vastavalt määrata Vahtang Kuršubadzele elektroonilise valve kestuseks kuus

§ 751

lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Vahtang Kuršubadze keha külge. 4.

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 5.

§ 76

lg 5 alusel allutada Vahtang Kuršubadze käitumiskontrollile kestusega kuni 17.12.2019, mille jooksul kohustada teda järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – XXX;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p 21, 4, 7 alusel määrata Vahtang Kuršubadzele katseajaks järgmised lisakohustused:  mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;  otsida endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist;  teadvalt mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (välja arvatud pereliikmed).

1. Määrata Vahtang Kuršubadze katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. Määrus Vahtang Kuršubadze suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
3. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale.
4. Vabastada süüdimõistetu Vahtang Kuršubadze karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu kohtumaja 07.07.2016 kohtuotsusega asjas nr 1-16-5409 on Vahtang Kuršubadze süüdi tunnistatud

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi ja karistatud 3 aasta 10 kuu vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti Vahtang Kuršubadzel tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o17.02.

1. 22.01.2018 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Vahtang Kuršubadze isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Tartu vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb narkootilise aine levitamises ühiskonnas ja seeläbi paljude inimeste tervise ohustamises. Kinnipeetav võib kasutada vägivalda. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isik tahab kiirelt raha teenida, kuna majanduslik olukord on kehv ning ei mõtle tagajärgedele. Samuti grupiliikmete mõjutusel. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 21%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 30%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu Vahtang Kuršubadze selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Karistust kannab
2. kord ja narkootikumide eest. Ise ei tarvitanud, käitles. Läbis programmi „Õige Hetk“, luges raamatuid ja õppis võõrkeeli: prantsuse, inglise ja gruusia keelt. Pakuti ka tööd, kuid ei läinud, valutasid jalad ja koristaja töötasu ei motiveerinud. Elama asuks vanaema ja vanaisa juurde, kes elavad kahekesi. Läbisaamine on hea, kinnipeetav helistab ka vanglast neile. Emale helistab, isaga räägib ja tädile, onule helistab ka. Vabanemise korral läheb isa juurde tööle baari. Soovib õppima minna psühholoogiat ja keeli. Alkoholi ei ole aastaid tarvitanud. Narkootikume ei ole kunagi tarvitanud. 2008 aastal sai ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabaks ja siis pool aastat oli tugev kontroll. Tingimusi rikkus ühe korra. Selle asemel, et tööl olla, oli kodus ja jälgis vanemate pool remonti. Kui palutakse uuesti pakikest toimetada, peab meeles, et see on karistatav. Mõnede kuriteokaaslastega on suhelnud, sest nemad ole süüdi kinnipeetava teos, aga nüüd on nad vabad ja lepiti kokku, et ei suhtle ja kui kohus keelab kellegagi suhelda, siis ei suhtle. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Vahtang Kuršubadze tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Vahtang Kuršubadze tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, asub seisukohale, et süüdimõistetut peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud viiel korral ja vangistust. kannab kolmandat reaalset Tartu Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse kontrollnõudeid. Isiku puhul on positiivne, et vabanemise korral omab ta kindlat töö- ja elukohta ning lähedaste toetust. Vangistuses viibides on isik osalenud sotsiaalprogrammis. Negatiivsed asjaolud on süüdimõistetu puhul tema isik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Isik omab kolme kehtivat distsiplinaarkaristust seoses töökohustuse rikkumisega. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Vahtang Kuršubadze tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega, sest ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla isiku puhul tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Vahtang Kuršubadze vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla koos iseloomustustes toodud kohustuste kohaldamisega. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vahtang Kuršubadze vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine koos elektroonilisele valvele allutamisega on põhjendatud. Vahtang Kuršubadze kannab käesolevalt karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud

§ 75lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Kohtuistungi toimumise ajaks on Vahtang Kuršubadze temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 2 aasta, so üle 1/2 mõistetud karistusajast ning nõustunud elektroonilisele valvele allumisega. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav kriminaalhooldusametniku arvamusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressile XXX, kus elas Vahtang Kuršubadze ka enne kinnipidamist. Eluase kuulub kinnistusregistri andmetel kinnipeetava vanaema T. J. , kes elab kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt käesoleval hetkel korteris üksinda. Nimetatud aadressil asuv korter on 3-toaline, korralik ja puhas. Tehnilised tingimused ning vajalikud nõusolekud elektroonilise valve paigaldamiseks ning isiku sinna elama asumiseks on olemas. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kuigi isikul on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, nähtub, et need kõik on määratud töökohustuse eiramise eest, mida isik ise selgitas tervisliku olukorraga ning mittemotiveeriva töötasuga. Tegemist ei ole olnud ohtlike üleastumistega, mis viitaksid isiku vägivaldsusele. Samuti on isik läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“. Osalus programmis oli vangla iseloomustusest nähtuvalt positiivne: isik oli motiveeritud kaasa töötama, arutlema ning ennast analüüsima. Samuti on kinnipeetav vangistuse jooksul enda kinnitusel raamatuid lugenud ja võõrkeeli õppinud. Isik on kasutanud vangistuses viibitud aega produktiivselt, panustades enese arengusse. Kohtu hinnangul kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema soovi naasta õiguskuulekale teele ning kinni pidada kehtivatest reeglitest. Samuti toob kohus positiivse asjaoluna välja, et kinnipeetaval on toetav lähivõrgustik. Lähedastest on kinnipeetaval ema J. K. , isa J. K. , vend T. K. , vanaema T. J. ja vanaisa V. J. Perekonnaga suhtleb kinnipeetav tihti telefoni teel. Süüdimõistetu vanaema T. J. kinnitusel on perekond valmis kinnipeetavat majanduslikult ja moraalselt toetama, kui vajadus tekib. Kinnipeetaval on vabanemise korral olemas ka garanteeritud töökoht baari administraatorina tema isa ettevõttes OÜ B. Töökoha olemasolu tagab isiku eduka majandusliku toimetuleku vangistusest vabanemisel ning pakub ka lisamotivatsiooni seadusekuulekaks käitumiseks sisustades isiku aega produktiivselt. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas ning edaspidi elada seadusekuulekalt. Seega on põhjendatud anda Vahtang Kuršubadzele võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik