KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. märts 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-8518 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg Kri

§ 76

lg 5), mille jooksul kohustada teda järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja – kohustusi:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – XXX;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  2. 3. 4. 5. 6. 7. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2, 4, 5, 7 alusel määrata Riho Kuusile katseajaks järgmised lisakohustused:  mitte tarvitada alkoholi;  otsida endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 10 päeva jooksul peale vanglast vabanemist;  olles andnud selleks nõusoleku, alluma sõltuvusravile;  teadvalt mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (välja arvatud pereliikmed).

§ 78p 2 järgi hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

Määrata Riho Kuus katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrus Riho Kuusi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Riho Kuus karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Välja mõista Riho Kuusilt menetluskuluna riigituludesse 60 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Kalju Kutsari poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates makseinfo alusel. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne

§ 424

järgi ja § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistati liitkaristusega 1 aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistusaja alguseks loeti 26.07.2017. Tartu Vangla esitas 23.01.2018 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Riho Kuusi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Turvalisusriskid puuduvad. Ohustatud on ühiskond tervikuna, kas siis teised liiklejad või muud isikud kellega alkoholi tarvitamise käigus konflikt tekib. Oht seisneb tervisekahjustuste tekitamises või halvimal juhul elu ohustamises. Oht on kõige tõenäolisem kui isik tarbib alkoholi. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul 58%. Vägivaldse kuriteo tõenäosus 43%. Tartu vangla toetab Riho Kuus vabastamist tingimisi ennetähtaegselt. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. Vangistust kannab joobes juhtimise eest. Probleemiks on alkohol, purjus peaga ei mõtle üldse. On emaga rääkinud, et pöördub otse alkoholiravile. On nõus ka kohtu poolt suunatava sõltuvusraviga. On mõelnud varem ka, aga mõte tuli nüüd, et ei taha enam sellist elu pidevalt vangimaja vahet. Elama läheks ema juurde, kus elab ka kriminaalkorras karistatud vend. Suhted on head, tülisid ei ole. Suheldakse telefoni teel. Lähedastest on 2 õde, kes saaksid toetada. Mõlemad töötavad XXX. Vabanemisel on töökoht olemas betooni ja müürsepatööd R. G. ehitustöödel. Objektid on Tartus. Tööl käiks tädipojaga autoga, see on tema firma. Kuriteokaaslastega ei ole 2 aastat suhelnud. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Riho Kuuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Riho Kuuse tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja on seisukohal, et Riho Kuus on võimalik vabastada enne tähtaega karistuse kandmiselt. Iseloomustus on positiivne, vanglas tal probleeme olnud ei ole. Ta ei ole seal programme läbinud, aga kuna karistus oli alla aasta, siis ei olnud talle võimalik midagi määrata. Tal on lähedased, kes teda toetavad ja võimalus asuda tööle sugulase firmasse, kes ka hoiab tal silma peal. Talle määratakse ka katseaeg ja on näha, kas ta ka suudab oma lubadusi pidada. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Riho Kuusi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Riho Kuus kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Riho Kuus on kohtuistungi toimumise ajaks ära kandnud temale määratud karistusest pisut üle 7 kuu, so. üle 1/2 mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama aadressile XXX. Tegemist on kinnipeetava emale kuuluva 4-toalise ahiküttega majaga. Elamistingimused on head. Käesolevalt elab antud elukohas kaks inimest: Riho Kuusi ema ning tema vend R. K. Kõik vajalikud nõusolekud isiku sinna elama asumiseks on olemas Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017 kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) on vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning materjalidest ei nähtu, et isikul oleks vangistuse jooksul esinenud probleeme allumatusega. Kohus on seisukohal, et Riho Kuuse käitumine vanglas kinnitab tema soovi pöörduda õiguskuulekale teele, juhinduda kehtestatud õiguskorrast ja pidada lugu teistest ühiskonnaliikmetest. Kuigi garanteeritud töökohta kinnipeetaval ei ole, saab ta enda kinnitusel asuda tööle tädipoja firmasse betooni ja müürsepatöödele. Ka juhul kui mingil põhjusel ei peaks realiseeruma isiku soov saada antud firmasse tööle, on tal võimalik sobib töökoht leida Töötukassa abiga. Esmasel majanduslikul toimetulekul on kinnipeetavat valmis toetama tema ema. Kindel töökoht ja stabiilne sissetulek vabanemisjärgselt võimaldab tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku ning vähendada majandusliku kasu saamise eesmärgil uute kuritegude toimepanemise riski. Samuti sisustab kindel töökoht isiku vaba aega produktiivselt ning pakub lisamotivatsiooni seadusekuulekal teel püsimiseks. Samuti on kinnipeetava lähivõrgustik toetav. Lähedastest on kinnipeetaval ema, õed ja vend. Suheldud on vangistuse jooksul telefoni teel ning ema on pojale ka paki saatnud vanglas olles. Ka teistega on läbisaamine kinnipeetava kinnitusel hea. Endiste kuriteokaaslastega ei ole kinnipeetav suhelnud juba 2 aastat. Suurim murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on alkoholi tarbimine. Kinnipeetava kuriteod on vangla iseloomustusest nähtuvalt toime pandud eranditult alkoholijoobes. Isik kinnitas ka ise, et probleemiks on alkohol, kuna purjus peaga ei mõtle üldse, mistõttu kohe peale vabanemist soovib minna alkoholiravile. Kohtu poolt määratava sõltuvusraviga oli isik samuti nõus. Riho Kuus selgitas, et muutusi tegema motiveerib asjaolu, et ta ei taha enam sellist elu pidevalt käies vangimaja vahet. Kinnipeetava ütlustest nähtub, et isik on teadvustanud endale probleemi ning mõistab, et eduka edasise toimetuleku seisukohalt on oluline loobuda alkoholi tarvitamisest. Isik näeb seost alkoholi ja kuritegeliku käitumise vahel ning on motiveeritud edaspidi alkoholist hoiduma. Seega on põhjendatud määrata

§ 75

lg 2 p 5 lisakohustus – alluda ravile, et täiendavalt toetada isiku soovi tarbimisest vabaneda ning elada edaspidi seadusekuulekalt. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas ning loobuda alkoholi tarvitamisest. Seega on põhjendatud anda Riho Kuusele võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik ilma alkoholita ning seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. Menetluskulud Riho Kuuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 12.03.2018.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Kalju Kutsar. Kaitsja esitas 12.03.2018.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 60 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 60 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Riho Kuuselt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik