Tsiviilasi nr 2-17-2101 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Gaida Kivinurm, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 23.02.2018.a, Tallinn Tsiviilasj

§ 646ja § 656 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

1. Hageja kui tööandja on hagiavalduses palunud mõista kostjalt kui töötajalt välja töökohustuste rikkumisest tuleneva kahju hüvitise summas 1575 eurot. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et kostja töökohustuste rikkumine oleks hagejale kahju tekitanud. Sisuliselt on maakohus leidnud, et kahju hüvitamise eelduseks olev põhjuslik seos on tõendamata. Maakohus põhjendas seda mh sellega, et MTÜ H 07.10.2016.a kirja nr 6-1/120-2 ei ole hageja käesolevas asjas tõendina esitanud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kuni 31.12.2017.a kehtinud individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 6 alusel nõuab kohus töövaidluskomisjonist välja asja lahendamise materjalid ja võtab need toimikusse, kusjuures esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks (sama säte on ka kehtivas töövaidluse lahendamise seaduses). TVK toimikust nähtub, et hageja esitas eelnimetatud tõendi TVK-le (TVK toimik lk 48) ning TVK toimik on võetud asja materjalide juurde. Seega oleks kohus pidanud seda arvestama kohtusse esitatud tõendina. Nimetatud tõendist nähtub hageja poolt hagiavalduses märgitu, et leppetrahvi kohaldati tellija 22.09.2016.a kirjas nr 120-1 välja toodud augustikuu kuue juhtumi eest (korrutades 1500 eurot kuuega ja 25 protsendiga). Eeltoodust tulenevalt on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõigust, jättes arvestamata tõendiga, mis oli esitatud TVK-le ja mille kohus oli asja materjalide juurde võtnud koos TVK toimikuga. Hageja on toonud hagiavalduses selgelt välja asjaolud ja tõendid, millest nähtub, et kostjalt nõutav kahju hüvitise aluseks olev summa maksti kostja rikkumistest tulenevalt: 07.10.2016.a kirjas teatas MTÜ H, et augustikuus on tuvastatud kuus olulist rikkumist, kus bussijuhid võtavad reisijatelt vastu sularaha, aga ei müü piletit, vaid prindivad aruande, ning et tellija vähendab sellest tulenevalt tasusummat 2250 euro võrra augustikuu kuue juhtumise eest (TVK toimik lk 48), mistõttu oli A OÜ saanud kahju töötajate kohustuste rikkumisest 2250 eurot, mille hüvitamist A OÜ nõudis 03.11.2016.a hagejalt, mille kohta pooled sõlmisid kahju hüvitamise kokkuleppe (TVK toimik lk 12), mille kostja täitis (tl 11). Täiendavalt on hageja välja toonud, et menetlusprotokollide nr 6-1/202, 6-1/203, 6-1/204, 6-1/205, 6-1/206 (tl 77) kohaselt on rikkumised toimunud 01.08.2016.a ja 08.08.2016.a, millal oli sõidulehtede-volituste järgi tööl kostja (TVK lk 62 ja 63). Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohus hinnanud hageja poolt kohtu ette toodud kõiki asjaolusid ja tõendeid (nii TVK-le kui ka maakohtule otse esitatud tõendid) ega ole põhjendanud, miks ta hageja poolt esitatud asjaolude ja tõenditega asja lahendamisel ei arvestanud. Osaliselt tõendite arvestamata jätmine võis kaasa tuua ebaõige lahendi.
2. Täiendavalt märkis maakohus ebaõigesti, et hageja kahjuarvestus on ebakorrektne. Hageja tõi hagiavalduses selgelt välja, et ta nõuab kostjalt hüvitist viie rikkumise eest kuuest rikkumisest, mis pandi töötajate poolt augustikuus toime. Hagiavalduses tugineb hageja asjaolule, et kostja pani toime viis rikkumist ja kuuenda rikkumise pani toime teine töötaja. Hageja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, et augustikuus oleks toime pandud seitse rikkumist. Samuti on maakohus jätnud täielikult tähelepanuta kostja selgitused istungil, mille kohaselt kostja tunnistas, et viiest rikkumisest olid kaks rikkumist tahtlikud. Juhul kui kostja võtab kasvõi osaliselt omaks mingid asjaolud (

§ 231

lg 2) või võtab osaliselt hagi õigeks (

§ 440

lg 1), peab kohus sellega otsuse tegemisel arvestama ning sisuliselt hindama kõiki kostja väiteid, vajadusel paludes kostjal täpsustada enda väiteid ja avaldusi.

1. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et maakohus märkis enda 19.04.2017.a määruses ebaõigesti, et hageja peab esitama kohtule nõude samas summas, mis TVK-le. Maakohus tõlgendas valesti ITVS § 24 lg
2. Nimetatud sätte viimase lause kohaselt võib hagis küll esitada 5

§ 371

lg 1 p 4 alusel ei võta kohus hagi menetlusse, kui on olemas jõustunud lahend kohtueelses menetluses. TVK poolt rahuldatud osas oleks TVK otsust saanud vaidlustada üksnes kostja. Kostja seda asja materjalidest nähtuvalt ei teinud, vaid on nimetatud summa hoopis tasunud (tl 52). ITVS § 24 lg 3 viimase lause mõte ei ole see, et hageja peab esitama sama nõude samas summas, vaid et hageja ei tohi esitada uusi nõudeid. Käesoleval juhul nõudis hageja 1875 eurost 1575 euro väljamõistmist samal alusel, mis ta esitas ka TVK-le. Seega on 1575 euro kahju hüvitise nõude puhul tegemist sama nõudega, mida vaatas läbi ka TVK. 9. Eeltoodust tulenevalt rikkus kohus asja menetlemisel oluliselt menetlusõigust, jättes asjas esitatud tõendid hindamata ja põhjendamiskohustuse täitmata. Nimetatud menetlusõiguse olulised rikkumised on toonud kaasa selle, et maakohus ei ole tuvastanud asja lahendamiseks olulisi asjaolusid, mh kas kostja rikkus töölepingut tahtlikult või hooletuse tõttu ja millisel määral vastutab töötaja tööandjale tekitatud kahju eest.

§ 646

alusel võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Maakohus on käesoleval juhul jätnud olulises ulatuses hindamata tõendid, täitmata põhjendamiskohustuse ning tuvastamata asja lahendamiseks olulised asjaolud. Seega on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme, mis toovad ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise.

§ 656

lg 1 ja lg 2 alusel võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsuse ja saata asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks ise uut lahendit teha, sest apellatsiooniastmes esmakordsel asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamine või ka puudumise tuvastamine rikuks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata. Käesoleval juhul on asi maakohtus olulises osas lahendamata. Kuivõrd apellatsioonkaebuses palus hageja, et ringkonnakohus teeks ise uue otsuse, millega rahuldaks hagi, tuleb apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 10. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (

§ 173lg 3 viimane lause). Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) 6