4-18-1300/1

4-18-1300 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2018, Tallinn Väärteoasja number 4-18-1300 (2302,18,002128) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 ettenähtud väärtegu Stiv Mehevits; ik: 39407250234; elukoht: xxxx; töökoht: puudub. Triinu Riigor, Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse kohtuesindusgrupp Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON
2. Stiv Mehevits süüdi tunnistada LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks arest 12 (kaksteist) päeva.
3. Mõistetud arest 12 päeva tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Mõistetud aresti ära kandmist arvestada alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest väärteomenetluses, so alates 11.03.2018 kell 17.
4. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 12.03.
5. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 11.03.2018 koostatud väärteoprotokollist nr 20180311373002 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 11.03.2018 kell 17:56 peeti Aruküla teel Rae vallas Harju Maakonnas kinni sõiduk, mida juhtis Stiv Mehevits, kes juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja juht oli varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. 1 Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1, 3 sätestatud keeldusid ning pani toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo. Menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollis märgitud süüdistus on talle arusaadav ja tunnistas end temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises süüdi. Tegu on toime pandud mõtlematusest, kahetseb. Remontis sõidukit ja tahtis proovida. On varem samalaadse väärteo eest karistatud. On karistatud üldkasuliku tööga, töö on tehtud. On karistatud ka rahatrahvidega, midagi nendest on ära maksnud. Ei tea kuidas peaks karistama, aresti ei suhtuks kuigi hästi. Tahaks karistused ära kanda, et saada juhtimisõigus. Autokool on läbitud. Küsitud karistuse osas peab vajalikuks märkida, et homseks saaks trahvid tasutud, eksamid saaks ära teha. Ei tohiks enam sõita. Aresti ei sooviks, võiks teha jälle üldkasulikku tööd, et olla ühiskonnale kasulik, mitte et teda ühiskond üleval peaks. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalust isikut ei ole võimalik muud moodi õiguskuulekusele sundida kui aresti kohaldades. Rahatrahvid ei ole suutnud teda mõjutada, ka aresti asenduskaristus üldkasulik töö. Kuna isik võib jätkata süütegude toimepanemist, siis taotleb aresti 12 päeva, mille kandmist arvestada alates kinnipidamisest, so 11.03.18 kell 17.
6. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise ja selgitused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt Stiv Mehevitsal juhtimisõigus puudub. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 nõuet, juhtides mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. LS § 90 lg 1 p 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §le
7. Väärteoasjas leiduva sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt on menetlusalune isik kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt 15.02.2017 LS § 91 lg 2 p 3 alusel, st vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et tal mootorsõiduki juhtimise õigus puudub ja et teda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti oli ta teadlik sellest, et teda on varem korduvalt karistatud LS § 201 lg 1 ja 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest, kuid sellegi poolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult, s.o kavatsetult. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt. Karistuse mõistmine LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalust isikut on samalaadsete väärtegude toimepanemise eest kahel korral karistatud rahatrahvidega, mis on jäetud tasumata. Seega 2 varasemad karistused rahatrahvi näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab samalaadsete süütegude toimepanemist. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole oma majandusliku olukorra tõttu võimeline rahatrahve tasuma, siis on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemisel keskmine. Menetlusalune isik on avaldanud ka kahetsust, kuid kohus suhtub sellisesse kahetsusse tugeva kriitikaga, kuna menetlusalust isikut on samalaadsete väärtegude toimepanemise eest juba kolmel korral karistatud ja menetlusesemeks oleva väärteo pani ta toime kuue kuu möödumisel eelmise kohtuotsuse kuulutamisest ning viie kuu möödudes asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö tegemisest. Eeltoodu viitab menetlusaluse isiku teadvale õigusvastasele käitumisele liikluses. Seega ei ole kahetsus siiras ja kohus seda kergendava asjaoluna arvesse võtta ei saa. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama. Seetõttu leiab kohus, et mõistetav karistus, s.o arest tuleks mõista vähemalt sanktsioonimäära keskmise määra lähedases määras. Kuivõrd menetlusalust isikut on varem arestiga karistatud, kuid see arst asendati üldkasuliku tööga, peab kohus võimalikuks mõista aresti alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Puutuvalt esitatud taotlusse asendada mõistetav aresti üldkasuliku tööga leiab kohus, et see taotlus jääb tagajärjetuks. Menetlusalust isikut on varem samalaadse väärteo toimepanemise eest arestiga karistatud ja see arest asendati üldkasuliku tööga. Sellele vaatamata pani menetlusalune isik toime uue samalaadse väärteo. Seega on menetlusaluse isiku peal ära proovitud kõik seadusest tulenevad menetlusalust isikut säästvad karistamise võimalused, kuid need on jäänud tulemuseta ja need säästvad meetmed menetlusalust isikut õiguskuulekusele sundinud ei ole. Menetlusaluse isiku käitumine liikluses viitab üheselt sellele, et ta ohustab jätkuvalt ja järjekindlalt liiklust ega soovi vaatamata tema korduvatele kinnipidamistele ja karistamistele teha mingeid järeldusi. Selline käitumine näitab menetlusalusel isikul õiguskuulekuse puudumist ja tema korrale kutsumiseks on vaja kohaldada aresti, mis kuulub täitmisele. Menetlusaluse isiku puhul ei ole tegemist isikuga, keda on varem mõnel üksikul korral karistatud ja seejärel paneb toime väärteo, millise toimepanemise eest on karistusena ette nähtud ka arest. Sellisel juhul tuleks aresti asendamine kaalumisele. Käesoleval juhul ei ole menetlusaluse isiku käitumises tegemist juhusüüteoga, mille eest mõistetav arest ja selle asendamine üldkasuliku tööga sunniks süüdlast arusaamale oma käitumise õigusvastasusest ja ohtlikkusest. Menetlusaluse isiku suhtes on juba üldkasulik töö ära proovitud ja ka see tulemust andnud ei ole. Menetlusaluse isiku karistusandmed näitavad järjekindlat normide eiramist ja ükskõikset suhtumist määratavatesse karistustesse, mida ilmestab üheselt asjaolu, et menetlusalune isik jätab määratud rahatrahvid tasumata, üldkasuliku töö tegemise järgselt jätkab aga õigusvastast käitumist. Kohus leiab, et juhul, kui isikul puuduvad vahendid määratud karistuste täitmiseks, siis tuleks hoiduda uute süütegude toimepanemisest, mis tema majanduslikku olukorda veelgi halvendaks. Karistusandmed aga näitavad, et menetlusalune isik vaatamata oma majanduslikule olukorrale jätkab järjekindlalt käitumist, millega kaasneb uus karistus. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3