4-18-1129/4

4-18-1129 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märtsil 2018, Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-18-1129 Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi PINO OÜ kaebus kohtuvälise menetleja juhi 20.02.2018 kaebuse lahendamise määruse peale Kaebuse esitaja PINO OÜ (registrikood: 12726274; asukoht: xxxx; seaduslik esindaja Xxxx) Vaidlustatud lahend Tallinna Linnavalitsuse linnasekretäri 20.02.2018 kaebuse lahendamise määrus nr S-3.1/433-2 kirjalikes hoiatamismenetlustes nr 185459 ja nr 184221 Kohtuväline menetleja Tallinna Linnavalitsuse Tallinna linnasekretär Xxxx RESOLUTSIOON
2. Jätta rahuldamata PINO OÜ kaebus Tallinna Linnavalitsuse 20.02.2018 kaebuse lahendamise määruse nr S-3.1/433-2 peale kirjalikes hoiatamismenetlustes nr 185459 ja nr
4. Käesoleva määruse koopia saata Tallinna Linnavalitsusele ning kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Vastavalt VTMS §-le 191 p 12 ei ole määrus vaidlustatav määruskaebuse lahendamise menetluses ja jõustub selle tegemisest. Menetluse käik ja asjaolud 07.12.2017 kell 20.49 fikseeris Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti patrulli- ja valveosakonna vaneminspektor Lembitu Krüger ja 30.12.2017 kell 1.42 fikseeris Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti patrulli- ja valveosakonna vaneminspektor Olev Oper, et mootorsõiduk Volvo registreerimismärgiga xxxx oli pargitud Tallinnas Xxxxhoone hoovis liikluskorraldusvahendi 383 „Peatumiskeelu ala“ mõjualasse, rikkudes nii liiklusseaduse (edaspidi LS) § 21 lg 2 p-s 2 sätestatud nõudeid. 08.12.2017 määras Tallinna Munitsipaalpolitseiamet mootorsõiduki Volvo (registreerimismärk xxxx) eest vastutavale isikule (PINO OÜ, registrikood: 12726274) väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 541 lg 1 p 2 ja LS § 262 p 2 alusel hoiatustrahvi summas 20 eurot (trahviteade nr 185459) ja 02.01.2018 summas 20 eurot (trahviteade nr 184221). 28.12.2017 ja 09.01.2018 esitas PINO OÜ seaduslik esindaja Xxxx (edaspidi: kaebaja) Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametile kaebuse kirjalikus hoiatamismenetluses määratud hoiatustrahvidele (trahviteated nr 185459 ja nr 184221). Kaebaja leidis, et sõiduki kojamehe vahele pandud hoiatustrahvi andmeid on vahepeal muudetud. Hoiatustrahvi peal on märgitud mootorsõiduki registreerimismärgiks xxxx, kuid trahviteate nr 185459 peal on märgitud registreerimismärgiks xxxx. Auto oli pargitud Elektrilevi OÜ krundile, kellele kuulub maja taga paiknev alajaama krunt, mis ei kuulu Xxxxmajale. Kaebaja leidis, et parkimist alustav ALA märk peab olema paigaldatud teest paremale. Kuna hoovi sissesõidul on märk teest vasakul, on liiklusmärgid kaebaja hinnangul valesti paigaldatud ja parkimise mõjuala ei ole kehtiv. 24.01.2018 määrusega jättis Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetluse- ja piirkonnatöö osakonna vaneminspektor Xxxxeelpool nimetatud kaebused läbi vaatamata, kuna leidis, et kirjalikus hoiatamismenetluses ei saa trahviteateid sisuliselt vaidlustada ning vaidlustada on võimalik VTMS § 545 järgi vaid kolmel alusel, s.o väitega, et mootorsõidukit juhtis teine isik või esitades ametliku kinnituse, et enne trahviteates nimetatud teo toimepanemise aega on teatatud mootorsõiduki või selle registreerimismärgi vargusest, kadumisest või hävimisest, või esitades tõendid õigusvastasust välistava asjaolu esinemise kohta. 12.02.2018 esitas PINO OÜ seaduslik esindaja Xxxx kohtuvälise menetleja juhile kaks kaebust. Kaebaja ei nõustunud kohtuvälise menetleja 24.01.2018 kaebuse läbi vaatamata jätmise määrusega (trahviteated nr 185459 ja 184221), kuna leidis, et ta pole rikkumist toime pannud, sest EVS 613:2001 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“ punktis 3.3 on märgitud, et liiklusmärgid paigaldatakse teest paremale. Sellest tulenevalt ei ole Xxxxkinnistu sissesõidule paigaldatud märk kehtiv selle kinnistu hoovis. Kaebaja leidis, et õigustühise liiklusmärgi põhjal tehtud trahvid tuleb tühistada ja edasine trahvimine lõpetada. 20.02.2018 jättis Tallinna Linnavalitsuse Tallinna linnasekretär Xxxxeelnevalt nimetatud kaebused rahuldamata. Kohtuvälise menetleja juht möönis, et 07.12.2017 sõiduki klaasipuhastaja vahele jäetud informatiivsel lehel on rikkumise fikseerinud ametnik kogemata märkinud sõiduki registreerimisnumbriks xxxx. Tegemist on inimliku eksitusega, mida ei saa lugeda menetlusveaks, mis tooks kaasa trahviteate tühistamise. Sõiduki tuuleklaasile kojamehe vahele jäetava informatiivse dokumendi näol on tegemist enne trahviteate koostamist tehtava menetlustoiminguga, mitte trahviteatega VTMS § 542 mõttes. Menetlusdokumendiks kirjalikus hoiatamismenetluses on trahviteade, mis on vormistatud korrektselt. Trahviteatel nr 185459 on sõiduki numbriks õigesti märgitud xxxx, samuti on kohtuvälise menetleja poolt fikseeritud fotodelt näha, et rikkumine on toime pandud sõiduautoga Volvo (numbrimärk xxxx). Seega on rikkumise toimepanemine nõuetekohaselt tõendatud. Samuti leidis kohtuvälise menetleja juht, et EVS on soovituslik, mitte kohustuslik juhend. Standardi järgimine on isikutele kohustuslik ainult juhul, kui vastavas õigusaktis on standardile viidatud. Liiklusmärkide tähendused ja kehtivus on reguleeritud õigusaktiga „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“. Nimetatud määrusega on kehtestatud liiklusmärkidele nõuded, mis osaliselt ei kattu standardis EVS 613:2001 esitatuga. Lahknevuse korral tuleb lähtuda määruses sätestatust. Vastav informatsioon on kättesaadav ka Eesti Standardikeskuse veebilehel kaebaja poolt viidatud standardi EVS 613:2001 märkusena. Määruse § 10 lg 1 sätestab, et mõjualamärgid 38 kehtestavad märgil näidatud liikluskorra kogu alal. Seega pole oluline, millisele tee poolele kõnealune liiklusmärk on paigaldatud. Sama määruse § 11 lg 1 p 3 sätestab, et liikluskorraldusvahend 383 „Peatumiskeelu ala“ näitab mõjuala, kus ei tohi peatuda ega parkida. Märgiga 383 kehtestatud mõjuala lõpetab märk 393 „Peatumiskeelu ala lõpp“. Xxxxhoovis, kohas kuhu kaebaja sõiduk pargitud oli, on peatumiskeelu ala ja ala lõpu märgid on paigaldatud nõuetekohaselt. Samuti leidis kohtuväline menetleja, et liiklusmärk 383 „Peatumiskeelu ala“ kehtib kogu alal, olenemata sellest, kellele kuuluvad mõjualasse jäävad kinnistud. 02.03.2018 saabus Harju Maakohtusse PINO OÜ seadusliku esindaja kaebus kohtuvälise menetleja juhi määruse peale. Kaebuse esitaja leiab endiselt, et tema pole rikkumist toime pannud, kuna standardis EVS 613:2001 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“ punktis 3.3 on kirjas, et liiklusmärgid paigaldatakse teelt paremale. Sellest tulenevalt ei ole Xxxxkinnistu sissesõidule paigaldatud märk kehtiv selle kinnistu hoovis. Õigustühise liiklusmärgi põhjal tehtud trahvid tuleb tühistada ning edasine trahvimine lõpetada. Kaebuse esitaja leiab, et liiklusmärgid peavad olema paigaldatud üheselt ja arusaadavalt ning selgesti nähtavalt. Kui kõiki liiklusmärke (muuhulgas näiteks 221 „Anna teed“, 544 „Ülekäigurada“ ja 432 „Jalgtee“) võiks paigaldada parema teepoole asemel ka ainult vasakule ning need kehtiksid kogu teele (ka näiteks neljarealisel teel), tekitaks see Eesti liikluses segaduse ja liikluseeskirjade rikkumised kasvaksid tohutult. EVSile 613 osutatakse ka liiklusseaduse § 7 viidatud määrustes „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ ja „Tähistatavate teede liigid, juhatus- ja teeninduskohamärkide paigaldamise kord ning sihtpunktidele viitamise süsteem“. Kogu eelpool mainitud viitamine standardile EVS 613 annab selge suunitluse liikluskorralduse liiklejale arusaadavaks tegemiseks. Antud juhul Xxxxhoone ligidal vasakul pool teed parkivate sõidukite taga paiknev liiklusmärk 383 ei ole märgatav ning liiklejale arusaadav. Antud liiklusmärgi õiguspäraseks tunnistamine toob endaga kaasa seaduse rikkumise liiklusmärgi paigaldaja poolt, kuna Xxxxkinnistule paigaldatud liikluskorraldusvahend reguleerib liiklust ka kinnistutel Juhkentali 32, 32a ja 34a ilma vastavat õigust omamata. Kohtu seisukoht VTMS § 79 lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus kohtuvälise menetleja juhi määruse peale läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. Riigikohus on oma lahendis nr 5-17-12 märkinud, et väärteomenetluse seadustik piirab mootorsõiduki eest vastutava isiku kaebeõigust, lubades hoiatustrahvi vaidlustada üksnes VTMS § 545 lõigetes 3 ja 4 ning 5 ja 6 sätestatud alustel. Selline regulatsioon on aga põhiseadusega vastuolus, kuna riivab ebaproportsionaalselt PS §-ga 32 tagatud omandipõhiõigust ja PS § 15 lõike 1 esimeses lauses sätestatud õigust pöörduda kohtusse. Hoiatustrahv riivab omandipõhiõigust ning kuigi riive on hoiatustrahvi piiratud ulatuse tõttu väheintensiivne, ei ole see põhiseadusega kooskõlas siis, kui trahv on määratud alusetult. Hoiatustrahvi määramise aluseks olevate asjaolude vaidlustamine kohtus võib olla lubatav näiteks olukorras, kus mingil põhjusel ei ole rikkumise avastanud ametniku tehtud foto, filmi või muu teabesalvestise abil võimalik üheselt selgitada rikkumise tuvastamise aega, kohta või mootorsõiduki registreerimismärki; kui tekib vaidlus kas fotol, filmil või muul teabesalvestisel jäädvustatud tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud. Kui kõnealuste küsimuste lahendamisel jätta isik ilma kohtusse pöördumise võimalusest, võib see viia trahvi alusetu määramiseni, mis aga ei oleks põhiseadusega kooskõlas. Kuna mootorsõiduki eest vastutav isik PINO OÜ leiab, et parkimised olid õiguspärased, sest liiklusmärk 383 „Peatumise keelu ala“ ei ole kehtiv ebaõige paigaldamise tõttu, leiab kohus, et hinnata tuleb, kas tegemist on väärteoga, mistõttu on kaebuse esitajal nimetatud riigikohtu lahendi valguses õigus kohtusse pöörduda. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja juhiga, et tegemist on ilmselge inimliku eksimusega olukorras, kus 07.17.2017 oli klaasipuhastaja vahele asetatud rikkumise kohta informatiivne leht, millele oli mootorsõiduki registreerimisnumbriks märgitud xxxx. Trahviteatel nr 185459 on märgitud sõiduki number õigesti, s.o xxxx, mis on väga sarnane informatiivsel lehel märgitud numbriga. Samuti nähtub kohtuvälise menetleja poolt tehtud fotodelt selgelt, et rikkumine on toime pandud Volvoga, mille registreerimismärk on xxxx. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et 07.12.2017 ja 30.12.2017 oli Xxxx, Tallinn hoone hoovi pargitud sõiduk Volvo registreerimisnumbriga xxxx, mille vastutav isik on PINO OÜ (registrikood: 12726274). Kaebuse esitaja leiab, et käesoleval juhul väärtegu puudub, kuna liiklusmärk nr 383 „Peatumiskeelu ala“ oli paigaldatud valesse kohta – vasakule poole teed, kuigi standardi EVS 613:2001 järgi peaks see asuma paremal pool teed. Seega ei saa ta vastutada LS § 21 lg 4 p 2 rikkumise eest. LS § 21 lg 4 p 2 kohaselt ei tohi parkida kohas, kus liikluskorraldusvahend seda keelab. LS § 6 lg 3 kohaselt peavad liikluse korraldamisel kasutatavad liikluskorraldusvahendid vastama käesolevas seaduses ja ehitusseadustikus sätestatud nõuetele. Ehitusseadustiku § 97 lg 2 kohaselt kehtestatakse tee seisundinõuded majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusega nr 92 „Tee seisundinõuded“. Nimetatud määruse § 3 lg 2 kohaselt eeldatakse, et teel paiknevad ja teele paigaldatavad liikluskorraldusvahendid vastavad nõuetele, kui on järgitud Eesti standardeid EVS 613 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine”, EVS 614 „Teemärgised ja nende kasutamine” ning EVS 615 „Foorid ja nende kasutamine”. Eesti standardikeskuse (EVS) kodulehelt (www.evs.ee) nähtub, et alates 04.04.2016 on kehtiv standard EVS 613:2001/A2:2016 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“. Kaebaja on kaebuses viidanud nimetatud standardi punktile 3.3, mille kohaselt liiklusmärgid paigaldatakse teest paremale. Nimetatud standardi all on Eesti standardikeskuse kodulehel märgitud, et majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.03.2018 määrus nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ (RT I, 03.03.2011, 6) kehtestab liiklusmärkidele nõuded, mis osaliselt ei kattu standardis EVS 613:2001 esitatuga. Lahknevuste korral tuleb õigusaktide nõuete täitmiseks lähtuda määruses sätestatust. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et määruses „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ pole seatud nõudeid kõne all oleva märgi paigaldamisele – sellest ei nähtu, kus peaks mõjualamärk paiknema. Seega tuleks mõjualamärgi asukoha osas järgida standardit EVS 613:2001/A2:2016 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“, mille kohaselt liiklusmärgid paigaldatakse teest paremale. Sellegipoolest leiab kohus, et rikkumised on toime pandud. Kohtuvälise menetleja poolt tehtud fotodelt nähtub, et liiklusmärk „Peatumiskeelu ala“ asub piiratud aiaga hoovi sissesõidul vasakul pool aia küljes kõrgel nähtaval kohal. Nimetatud aiaga piiratud alal kõne all olev mootorsõiduk parkis. Seega ei saa jääda kahtlust, et ainus liiklusmärk, s.o „Peatumiskeelu ala“, mis asus ainsal sissesõiduteel aiaga piiratud hoovi, reguleeris liikust antud hoovis. Määruse „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 11 lg 1 p 3 kohaselt märk 383 „Peatumiskeelu ala” näitab mõjuala, kus ei tohi peatuda ega parkida. Märgiga 383 kehtestatud mõjuala lõpetab märk 393 „Peatumiskeelu ala lõpp”. Sama määruse § 10 lõike 1 kohaselt kehtivad mõjualamärgid 38 märgil näidatud liikluskorra kogu alal. Seega pole oluline, millisele teepoolele liiklusmärk on paigaldatud. Kuna mootorsõiduki juhile ei saanud jääda ja ka keskmisele liiklejale ei saa jääda kahtlust, et Xxxx, Tallinn hoovis kehtis liiklusmärk „Peatumiskeelu ala“, leiab kohus, et rikkumine on toime pandud ning määratud hoiatustrahvid on seaduslikud. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes VTMS § 79 lg 3 p 1 jätab kohus PINO OÜ kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 20.02.2018 määruse nr S-3.1/433-2 peale rahuldamata. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/