4-18-1306/6

4-18-1306 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2018,Tallinn Väärteoasja number 4-18-1306 (2317,18,001658, 2317,18,001656) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Liiklusseaduse § 224 lg 2 ettenähtud väärteod Aleksander Bajev, ik 36101240269, elukoht: xxxx, töökoht: xxxx OÜ. Triinu Riigor, Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse kohtuesindusgrupp Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON
2. Aleksander Bajev süüdi tunnistada LS § 224 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemises ning mõista temale karistuseks arest 12 (kaksteist) päeva.
3. Mõistetud arest 12 päeva tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinnas. Mõistetud aresti kandmist arvestada alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest väärteomenetluses, so alates 11.03.2018 kella 11.01st.
4. Kohaldada Aleksander Bajevi suhtes KarS § 50 lg 1 p 2 ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 5 (viis) kuuks.
5. Kohaldatud lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ning lisakaristuse tähtaeg lõpeb 5 kuu möödumisel.
6. LS § 127 kohaselt kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumise päevast arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 12.03.
7. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. 1 Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 11.03.2018 koostatud väärteoprotokollist nr 20180311259401 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 11.03.2018 kell 09:57 peeti Viljandi mnt 41b juures Tallinnas kinni sõiduk, mida juhtis Aleksander Bajev, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,48 mg/l. Sellise käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu ning pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. 11.03.2018 koostatud väärteoprotokollist nr 20180311206501 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 11.03.2018 kell 11:01 peeti Viljandi mnt 43b juures Tallinnas kinni sõiduk, mida juhtis Aleksander Bajev, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,35 mg/l. Sellise käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu ning pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollis märgitud süüdistused on arusaadavad ja tunnistab end süüdi osaliselt. Oli arusaamtus teise protokolliga. Peeti kinni tankla juures, protokoll koostati Konsumi juures. Tuli auto juurde tagasi, et sõiduteelt ära tagurdada. Reid oli kaupluse juures. Süüdistati sõiduki juhtimises. Juhtida polnud mõtet, sest paremal pool oli reid, vasakul politseiauto. Ära poleks saanud sõita. Palub arvestada tema sotsiaalset ohutust, varasemate rikkumiste puudumist, samuti perekonna ja lapse olemsolu. Nägi, et auto on elumaja juures sõiduteel. Tahtis teha nii nagu parem, kuid tuli välja nagu alati. Saab aru, et oli sõiduki juhtimine. Ei oska vastata, miks arvas, et kaineks on saanud. Ei tahtnud autot juhtida, vaid kutsuda abikaasa autot ära viima. Kui esimest korda kinni peeti, tuli Paunkülast. Alkoholi tarvitas eelmisel õhtul. Küsitud karistus 15 päeva aresti on muidugi palju, kuid kas ei saaks asendada trahviga. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et arvestades menetlusaluse isiku toimne pandud väärtegude ohtlikkust, seda, et suhtelise lühikese vaheajaga pani toime kaks enamohtlikku väärtegu, siis näitab see menetlusaluse isiku suhtumist liiklusohtusse. Seetõttu tuleb karistada arestiga ning taotleb aresti kohaldamist sanktsiooni keskmises määras, so 15 päeva alates kinnipidamisest 11.03.2018 kella 11.01st ning LS § 224 lg 3 p 1 alusel ära võtta lisakaristusena juhtimisõigus 6 kuuks. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, sh tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolle ja väljatrükke; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust; sõiduki hoiukohta teisaldamise akti ning karistusregistri andmeid, samuti kuulanud ära menetlusaluse isiku süüd tunnistavad ütlused asub seisukohale, et menetlusalusele isikule LS § 224 lg 2 järgi inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud. Väärteoprotokollide kohaselt süüdistatakse menetlusalust isikut ka LS § 224 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemises, s.o mootorsõiduki juhtimises isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Väärteotoimikutes leiduvate tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükkidest nähtuvalt kasutati 11.03.2018.a kell 10.09 kuni 10.12 menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 EST nr ARDM-0066 (taatlemistunnistuse nr TTRC-17-00184). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,53 ja 0,54 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/-0,05 mg/l menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõpptulemus 0,48 mg/l. Menetlusaluse isiku suhtes kasutati uuesti tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 EST nr ARDM-0085 (taatlemistunnistuse nr TTRC-17-00160) kell 11.58 kuni 12.02 ja tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,40 ja 0,40 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/0,05 mg/l menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõpptulemus 0,35 mg/l. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemused on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitavad, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädevad mõõtjad Kaspar Mones ja Katre Ulp, kasutades taadeldud mõõtevahendeid, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Puutuvalt süüteokoosseisu peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt LS § 69 lg 3 sätetele ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 2 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,48 ja 0,35 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta LS § 69 lg 3 sätestatud keeldusid. Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine saab olla toime pandud vaid teadlikult ja tahtlikult. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määrasid 0,48 mg/l ja 0,35 mg/l, mis on LS § 224 lg 2 sätestatud piirmäära keskmises määras esimesel juhul ja mõningal määral alla selle teisel juhul, siis pidi menetlusalune isik kohtu arvates täiesti kindlalt teadma oma juhile keelatud seisundit nii teadmise, enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt, kuid sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Seejuures oli menetlusalune isik juba kinni peetud ja koostatud väärteoprotokoll ning üks tund hiljem pani toime samalaadse väärteo, olles teadlik eelmisest mõõtetulemusest. Seega pärast seda, kui ta oli vabastatud, pani ta toime teise samalaadse väärteo, olles juba üheselt teadlik, et tal on juhile keelatud seisund, mida oli ka mõõdetud ja millise mõõtetulemusega ta oli tutvunud. Seega on süüteod toime pandud kavatsetult. Menetlusaluse isiku väited selle kohta, et ta tahtis teisel juhul sõidukit ümber parkida ja tegemist on arusaamatusega, jätab kohus tähelepanuta, kuivõrd menetlusalune isik juhtis ka teisel korral sõidukit, olles teadlik oma seisundist. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus kahel korral LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu ja sellega pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteod. Karistuse mõistmine LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Kuivõrd LS § 224 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust, s.o rahatrahvi või juhtimisõiguse äravõtmist. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused. Hinnates süü suurust LS § 224 lg 2 järgi inkrimineeritavate süütegude toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Menetlusalusel isikul tuvastati esimesel korral sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,48 mg/l kohta. Seega on tegemist LS § 224 lg 2 sätestatud piirmäära keskmise määraga. Seejärel peeti ta kinni tunni aja möödudes ja tal tuvastati alkoholisisaldus väljahingatava õhus mitte vähem kui 0,35 mg/l. Seega on tegemist piirmääraga, mis jääb alla LS § 224 lg 2 sätestatud keskmise piirmäära. Samas suurendab menetlusaluse isiku süüd asjaolu, et menetlusalune isik pani toime kaks samalaadset väärtegu järjest, mis näitab menetlusaluse isiku eesmärgipärast ja järjekindlat õigusvastast käitumist. Seega võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on üle keskmise. Taoline asjaolu tingiks karistuse mõistmise sanktsiooni keskmist määra ületavas määras. Samas leiab kohus, et kuivõrd kehtivate karistusandmete kohaselt ei ole menetlusalusel isikul kehtivaid karistusi ja menetlusalune isik on avaldanud kahetsust, siis võib mõista karistuse mõningal määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Süü suurust arvestades ei pea kohus aga võimalikuks karistust mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra või alammäära lähedases määras. Kohtu arvates välistab 3 järjestikuste samalaadsete väärtegude toimepanemine ka menetlusaluse isiku suhtes kergemaliigilise karistuse, so rahatrahvi kohaldamise kuigi menetlusalusel isikul on väidetavalt alaline sissetulek. Kohtu arvates tulnuks rahatrahvi kohaldamine kõne alla juhul, kui menetlusalune isik oleks toime pannud vaid ühe väärteo. Seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada aresti, mille kandmist arvestada alates tema kinnipidamisest 11.03.2018 kella 11.01st. Arvestades menetlusaluse isiku poolt toime pandud kahte järjestikust samalaadset väärtegu leiab kohus, et menetlusalune isik on liikluses ohtlik, mida ta ilmekalt oma käitumisega näitas. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada lisakaristust ja võtta temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus. Menetlusaluse isiku käitumine viitab üheselt sellele, et on küllaldane alus eeldada, et menetlusalune isik võib jätkata samalaadsete väärtegude toimepanemist, kuivõrd tema käitumises esineb süütegude faktiline korduvus, mistõttu tuleb ta liiklusest eemaldada. LS § 224 lg 3 p 1 näeb juhtimisõiguse äravõtmise tähtajana ette tähtaja kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Arvestades menetlusaluse isiku süü suurust ja kahe järjestikuse samalaadse väärteo toimepanemist peab kohus vajalikuks kohaldada lisakaristust ettenähtud sanktsioonimäära keskmise määra lähedases määras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4