,
lg 1 ja
S § 63 lg 1 ja
Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus. Menetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik: Lembit Lillemets, ik 39202251527, elukoht: xxxx. Kaitsja: Deivi Vaht, Deivi Vaht Õigusbüroo, Narva mnt 10-13, 10124, Tallinn Kirjalik menetlus VTMS § 120 korras RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Lembit Lillemetsa kaitsja kaebus Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirsi 04.01.2018 otsusele nr 2317,17,010191 Lembit Lillemetsa karistamises
,
lg 1 ja
S § 63 lg 1 ja
lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks osaliselt, s.o
2. Tühistada Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirsi 04.01.2018 otsus nr 2317,17,010191 Lembit Lillemetsa karistamises
,
lg 1 ja
S § 63 lg 1 ja
lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks osaliselt, s.o
3. Käesoleva otsusega lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel Lembit Lillemetsa suhtes menetlus
4. Teha uus otsus ja Lembit Lillemets süüdi tunnistada
ja
S § 63 lg 1 ja
1
,
lg 1 ja
S § 63 lg 1 ja
lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks, selles, et menetlusalune isik 15.12.2017 kell 10:00 Saku vallas, Kasemetsa – Kiisa tee 2 km juhtis tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud sõidukit ja sõidukil puudus ees ja taga nähtaval kohal kohustuslikud algaja juhi tunnusmärgid. Ei täitnud kohustust olla liikudes ettevaatlik ja hoolikas ning tagada liikluse sujuvust - lumise tee peal läks korduvalt külglibisemisse nii ristmikul kui ka sirgel teel vahetult enne möödasõidu sooritamist. Sellega rikkus
lg 2, § 106 lg 3 ja § 16 lg 1 nõudeid ja pani toime
Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja alljärgneva kaebuse 3.
lg 2 on siseviiteline koosseis, mille objektiivseks tunnuseks on liiklusnõuete muu rikkumine, mis ei ole kaetud §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud koosseisuga ja selle tagajärjel peab olema tekitatud liiklusoht. Seega ette heites isikule
lg 1,
lg 2 aja
lg 3 sätestatud nõuete rikkumist ning karistades isikut
lg 2 järgi, tuleb menetlejal kindlaks teha kas eelnimetatud normide rikkumine tõi kaasa
4. Väärteoprotokollis märgitud
lg 2 kohane tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimise nõude puudumine ja
lg 3 järgse algaja juhi tunnusmärgi puudumine ei ole 2 seotud liiklusohu tekkimisega. Kohtuvälise menetleja otsuses on menetlusaluse isiku poolt
Väärteoprotokolli asjaomane kirjeldus aga on: "Ei täitnud kohustust olla liikluses ettevaatlik ja hoolikas ning tagada liikluse sujuvust, lumise tee peal läks korduvalt külglibisemisse nii ristmikul kui ka sirgel teel vahetult enne möödasõidu sooritamist." Niisuguse teokirjelduse põhjal pole võimalik teha järeldust liiklusohu tekitamise kohta.
lg 1 sätestatud kohustust olla liiklejana viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda, ning seoses sellega tekitas liiklusohu. 7.
Arusaamatu on kuidas külglibisemisse sattumine on seotud üldhoolsuskohustuse rikkumisega. Asjaolu, et tee oli lumine ja libe ning tõenäoliselt libedatõrje sellel maateel tegemata, mille tõttu läks sõiduk külglibisemisse, ei ole
lg 1 normi kaitsealas kui menetlusalusel isikul ei olnud võimalik sellise olukorra tekkimist ette näha. Vajaliku hoolsuse üles näitamata jätmist saab isikule tagajärjedelikti puhul ette heita üksnes juhul, kui saabunud tagajärg oli teo toimepanijale objektiivselt ettenähtav. Menetlusalune isik ei teadnud, et maanteel on libedatõrje tegemata, mistõttu oli antud teelõik ootamatult libe ja tema sõiduk sattus seetõttu külglibisemisse. Ilmastiku oludele vastava kiirusega sõitmisel on sõiduki juhil usaldus, et teed on hooldatud ja tee olukorrast tulenevalt liiklusohtu ei teki. 8.
lg 1 kohustab juhti tegutsema viisil, et takistatud ei oleks liiklus, kahjustada ei saaks inimesed ja vara või keskkond ning ei tekiks liiklusoht. Menetlusalusele isikule ei ole väärteoprotokollis ette heidetud hoolsuskohustuse rikkumisest tulenevalt konkreetset tegevust ehk teisisõnu, mida ta pidi konkreetses olukorras tegema või tegemata jätma hoolsuskohustuse täitmiseks.
p 31 kohaselt liiklusoht on olukord, mis sunnib liiklejat ohu vältimiseks järsult muutma liikumissuunda või -kiirust või peatuma.
Sellest tulenevalt ei oma käesolevas asjas tähendust ka tunnistaja ütlus.
lg 2 järgi inkrimineeritava väärteo toimepanemise kohta on esitatud puudulikult.
lg 2 kirjeldatud väärteokoosseisu täitmise eelduseks on liiklusnõuete muu rikkumine, mis ei ole kaetud §-des 201-203, 205207, 209, 211, 212, 214-219, 221-224 ja 226-241 sätestatud koosseisudega ja selle tagajärjel peab olema tekitatud liiklusoht. Väärteoprotokollis märgitud teokirjelduse põhjal pole võimalik teha järeldusi liiklusohu tekitamise kohta. Väärteoprotokollis nr AB 1427659 on esitatud Lembit Lillemetsale süüdistus
, § 242 lg 1 ja § 242 lg 2 alusel inkrimineeritavate väärtegude toimepanemise kohta. Väärteootsuses nr 2317,17,010191 määrati KarS § 63 lg 1 alusel kaebajale nende tegude eest üks karistus
Kohtuväline menetleja nõustub kaebuses toodud seisukohtadega osaliselt.
lg 2 sätete kohaselt peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Maanteeameti liiklusregistri andmete kohaselt puudus sõidukil Mercedes-Benz registreerimismärgiga xxxx (VIN: WDB2102101A380443) 15.12.2017 kehtiv tehnonõuetele vastavuse kontroll. Maanteeameti liiklusregistri e-teeninduse avaliku päringu andmetest nähtub (https://eteenindus.mnt.ee/public/soidukTaustakontroll.jsf), et sõiduk läbis viimati tehnonõuetele vastavuse kontrolli edukalt 30.06.2015. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Lembit Lillemets on toime pannud temale
Väärteo toimepanemine on tõendatud tunnistaja Otto Karl Grünberg'i ütluste ja Maanteeameti liiklusregistri andmetega.
lg 3 kohaselt peab autol, mida juhib esmase juhiloa omaja või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juht, olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk. Maanteeameti liiklusregistri andmetel on Lembit Lillemetsale väljastatud esmane juhiluba nr EV191205 kehtivusega 16.11.2016 kuni 15.11.2018. Nii tunnistaja Otto Karl Grünberg'i ütlustest kui ka menetlusaluse isiku poolt menetluse käigus antud ütlustest nähtub, et Lembit 4 Lillemetsa poolt juhitud sõidukil puudusid ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid. Tulenevalt eeltoodust on menetleja seisukohal, et Lembit Lillemets on rikkunud
lg 3 sätestatud nõudeid ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud
Kohtuväline menetleja nõustub Lembit Lillemetsale
lg 2 järgi inkrimineeritud väärteo toimepanemise osas menetluse lõpetamisega VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Menetleja on seisukohal, et
S § 63 lg 1 alusel määrata menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv
Menetlusalusele isikule tekkinud menetluskulud valitud kaitsjale tasutud kaitsjatasude näol palub kohtuväline menetleja jätta menetlusaluse isiku kanda. Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas: Menetlusaluse isiku kaitsja on kaebuses märkinud, et mentlusalune isik kohtuistungist osa võtta ei soovi. Samuti nõustus kirjaliku menetlusega ka kohtuväline menetleja oma kohtule esitatud vastuses. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt
Kohtuväline menetleja nõustub Lembit Lillemetsa suhtes
lg 2 järgi inkrimineeritud väärteo toimepanemise osas menetluse lõpetamisega VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kuivõrd kaebuse osalise õigeksvõtuga kohtuväline menetleja loobub süüdistusest
MS § 301 mõttes, siis kohus lõpetab menetluse Lembit Lillemetsa suhtes
Samas jääb kohtule arusaamatuks miks kaebuses palutakse tühistada väärteootsus täies ulatuses, kui väärteomenetluse lõpetamise põhjendused on esitatud vaid
lg 2 ettenähtud väärteo lõpetamiseks.
ja § 242 lg 1 järgi menetlusalusele isikule süüks arvatud väärtegude kohta ei ole kaebuses märgitud sõnagi, miks peaks nende väärteokoosseisude osas väärteootsuse tühistama. Kohus leiab, et
ja § 242 lg 1 suhtes on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tõendatud ning selgitab oma seisukohta järgnevalt.
sätestab, et tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki või trammi juhtimise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
lg 2 kohaselt liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. 5 Maanteeameti liiklusregistri e-teeninduse väljavõttelt nähtub, et sõiduk Mercedes–Benz registreerimisnumbriga xxxx ei ole läbinud korralist tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tulenevalt
lg-s 3 sätestatust tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel tuvastatakse mootorsõiduki ja selle haagise vastavus või mittevastavus kehtivatele tehnonõuetele ning vastavuse korral määratakse sõiduki järgmise kontrollimise tähtaeg. Kuivõrd menetlusaluse isiku kasutusel olnud sõiduk ei ole tähtaegselt korralist tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbinud, puudub Maanteeameti e-teeninduses märge sõiduki järgmise kontrollimise tähtaja kohta. Seega on menetlusalune isik rikkunud
lg 2 sätestatud nõudeid ja sellega toime pannud
Kaebuse esitaja on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli märkinud, et ta juhtis autot ilma ülevaatuseta, sõitis remonditöökotta rehve vahetama. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et enne sõitma asumist tuleb veenduda, et sõidukiga võib liiklusesse minna, s.t kontrollida kas sõidukil on kehtiv liikluskindlustus ja tehnoülevaatus tehtud. Seda enam, et kaebuse esitajale on 2017 aastal lausa kolmel korral määratud rahatrahve
Isik teadis, et sõidukil puudub kehtiv tehnoülevaatus ja ka seda, et sellise sõidukiga liikluses osalemine on nii keelatud kui ka karistatav, kuid asus sellegipoolest sõidukit juhtima. Kohtu hinnangul on väärtegu toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et kaebuse esitaja rikkus
lg 2 nõuet ja pani sellega toime
ettenähtud väärteo.
lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214– 219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis.
lg 3 kohaselt autol, mida juhib esmase juhiloa omaja või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juht, peab olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk. Maanteeameti Liiklusregistri väljavõttest nähtub, et Lembit Lillemetsale on väljastatud esmane juhiluba kehtivusajaga 16.11.2016 kuni 15.11.2018. Seega oli väärteo toimepanemise ajal Lembit Lillemetsa puhul tegemist
Käesoleval juhul on tunnistaja ülekuulamise protokolli kohaselt Otto Karl Grünberg kinnitanud, et sõidukil Mercedes–Benz registreerimisnumbriga xxxx ei olnud ees ega taga algaja juhi tunnusmärke. Ka kaebuse esitaja ise kinnitas menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis, et unustas vahtralehed teise autosse. Seega on tõendamist leidnud, et algaja juhi tunnusmärke autole paigutatud ei olnud. Isik teadis, et algaja juhi tunnusmärgid jäid teise autosse, aga asus sõidukit sellegipoolest juhtima. Eeltoodust järeldab kohus, et tegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult, s.o kavatsetult. Seega on tõendamist leidnud, et kaebuse esitaja rikkus
lg 3 nõuet ja pani sellega toime
Kohus leiab, et eeltooduga on väärtegude koosseisude olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning teod on kvalifitseeritud
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Seejuures on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuivõrd menetlusalune isik rikkus
lg 2 ja § 106 lg 3 nõudeid, siis on tegemist väärtegudega
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning VTMS § 10 lg 31 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Süü suurust arvestades puudub alus ka 6 väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 7 ja p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Karistuse määramine
lg 1 ettenähtud süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 20 trahviühikut.
ettenähtud süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut. Antud juhul on menetlusalune isik toime pannud kaks erinevat väärtegu, s.o
lg 1 ja
S § 63 lõike 1 kohaselt karistus
S § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Hinnates Lembit Lillemetsa süü suurust talle
lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb süü suurust väärteo asjaoludest lähtuvalt hinnata keskmiseks. Samuti ei olnud menetlusaluse isiku juhitav sõiduk läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli ning sellise sõiduki osalemine liikluses ohustab nii juhti ennast kui ka teisi liiklejaid. Lembit Lillemetsa süü suurust
Väärteootsusest nähtuvalt on kergendavaks asjaoluks märgitud kahetsus ning kuna kohtuväline menetleja on kergendava asjaoluga arvestanud, siis peab ka kohus sellega arvestama. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki, s.o eesmärki mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, tuleb karistuse määramisel hinnata isiku käitumist süüteole eelnevalt, millest saab järeldada isiku üldist õiguskuulekust või selle puudumist. Seetõttu tuleb arvesse võtta ka süüteole eelnenud perioodil määratud karistusi ja isiku käitumist liikluses üldises plaanis. Kui vaadata väärteoasjas leiduvaid Karistusregistri andmeid, siis nähtub, et kaebuse esitajat on kümneid kordi karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest (
, § 242 lg 1 ja 2, § 227 lg 1 ja 2, § 201 lg 2), kusjuures kõik määratud trahvid on jäetud tasumata. Samuti on kaebuse esitajal kaks kehtivad kriminaalkaristust KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuritegude eest. Seega eelnevad karistused ei ole mingitki mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab liiklusalaste rikkumiste, sh samalaadsete rikkumiste korduvat toimepanemist. Lisaks eelmärgitule tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et sõiduk vastab liikluseeskirjades sätestatud nõuetele. Kuigi menetlusaluse isiku süü on keskmine ja esineb ka kergendav asjaolu, kuid alla keskmist sanktsioonimääras karistust mõista ei pea kohus võimalikuks juba sellepärast, et menetlusalune isik pani ühe teoga toime kaks liiklusalast väärtegu. Lisaks juhib kohus tähelepanu, et omaksvõetud kohtupraktika kohaselt võib korduvalt karistatud isiku puhul ka keskmise süü korral kohaldada karistust ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas 7 määras kui süüdlases on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Seega, arvestades kaebuse esitajal olevaid kümneid kehtivaid karistusi liiklusalaste väärtegude eest, tuleb kohtu hinnangul eeltoodud põhjendustel määrata menetlusalusele isikule karistus üle ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Menetluskulud Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalune isik valinud endale kaitsjaks Deivi Vaht Õigusbüroo juristi Deivi Vahti ning kohtule esitatud arve kohaselt osutas õigusbüroo väärteokaebuse tegemiseks õigusabiteenust 400 euro ulatuses. Vastavalt VTMS § 23 sätetele hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 p 1, 2, 3, 5, 6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Arvestades väärteoasja keerukust ja kaebuse pikkust ning kehtivaid õigusteenuse hindu leiab kohus, et valitud kaitsjale makstava tasu kogusummat võib lugeda mõistliku suurusega tasuks. Samas juhib kohus tähelepanu, et kohus lõpetas väärteomenetluse § 29 lg 1 p 1 alusel vaid
lg 2 alusel toimepandud süüteo osas.
ja § 242 lg 1 osas väärteomenetlust lõpetatud ei ole ja kohus tunnistas menetlusaluse isiku
Seega oli kaebus põhjendatud ja rahuldatakse vaid kolmandiku ulatuses ning sellest lähtuvalt peab kohus põhjendatuks ka menetlusaluse isiku kasuks välja mõista kaitsjale makstud tasu mitte täies mahus, vaid proportsionaalselt 1/3 ulatuses, s.o 135 eurot. Ülejäänud osa kaitsjatasust jääb kaebuse esitaja enda kanda. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.