← Eesti

2-17-7226/26

Obsah (8)§ 667§ 340§ 392§ 398§ 284§ 173§ 696§ 427

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-7226 Tsiviilasi XX ha

) § 340¹ lg 2 alusel põhjendusega, et kohtu osundatud puudused on kõrvaldamata. Maakohtu

  1. novembri 2017 määrus hagi esitamisel nõude aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks on täitmata. Tõenditest on hageja esitanud küll võimalikud tunnistajate nimed, kuid on selgitamata, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta tunnistaja ülekuulamist soovib. MÄÄRUSKAEBUS Hageja esitas vaidlustatud määruse peale
  2. jaanuaril 2018 määruskaebuse, milles palub tema hagi sisuliselt läbi vaadata. Hageja märgib, et kõik tõendid on olemas töövaidluskomisjoni toimikus. MENETLUSE EDASINE KÄIK Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis kostjale tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Kostja vaidles määruskaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle
  3. märtsi 2018 kirjaga lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
  4. aprillil
  5. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb kooskõlas

§ 667

lg-ga 2 ning § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi saata menetluse jätkamiseks maakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada. Maakohus tugines vaidlustatud määruses üksnes

§ 340

¹ lg-le 2, kuid see on üldnorm, mis üksi ei anna piisavat alust hagi läbivaatamata jätmiseks. Vastav alus tuleneb erisättest, mis näeb ette hagiavalduse menetlemise eeldused. Nii tuleb hagi läbivaatamata jätmisel tugineda

§-le 423 või selle kolmanda lõike järgi mõnele muule normile, mis võimaldab sisulise menetlustakistuse tõttu hagi läbi vaatamata jätmist. Maakohus ei ole aga vaidlustatud määruses märkinud, miks ta leiab, et hagi on valesti menetlusse võetud. Maakohus tugineb vaid sellele, et hageja ei ole nõude aluseks olevaid asjaolusid täpsustanud ega nende tõendamiseks piisavalt tõendeid esitanud. Ekslik on maakohtu arusaam, et haginõude puuduliku tõendamise korral saab hagi jätta läbi vaatamata. Asja läbivaatamise võimalikkuse üle otsustamisel ei saa kohus tõendeid hinnata.

§ 392

lg 1 p-de 1, 3, 4 ja 4¹ järgi on maakohtu ülesanne eelmenetluse läbiviimisel menetlusosaliste nõuete, faktiliste ja õiguslike väidete, neid kinnitavate tõendite ning asja lahendamisele kohaldatava õiguse väljaselgitamine. Kui menetlusosaliste esile toodu jääb kohtule arusaamatuks, saab kohus täita nimetatud ülesandeid ka korraldaval eelistungil (

§ 398lg 1).

Sel viisil saab maakohus välja selgitada, millistele asjaoludele hageja tugineb, kas nende üle on vaidlust ja kuidas hageja vajadusel oma väiteid tõendab. Seega on ennatlik jätta hagi läbi vaatamata põhjendusel, et hageja pole nõude tõendamiseks esitanud piisavalt tõendeid. 2

(3)Ringkonnkohus selgitab, et töövaidluste lahendamisel tuleb käsitada töötajat töösuhte nõrgema poolena. Töötaja nõrgema seisundi tasakaalustamiseks on kohtul töövaidluse lahendamisel kõrgendatud selgitamiskohustus (vt Riigikohtu
  1. veebruari 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-06, p 10). Samuti väljendub töötaja kui nõrgema poole kaitse kohtumenetluses selles, et töötajal on võrreldes tööandjaga osal juhtudel väiksem tõendamiskoormus (vt nt Riigikohtu
  2. oktoobri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-10, p-d 14-17;
  3. jaanuari 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-07, p 12). Tööandjal on töösuhte ja selle alusel tehtud töö dokumenteerimise kohustus. Seetõttu on küsitav, kas töötajale saab töövaidluses üldse panna esmast tõendamiskoormist asjaolude osas, mille kohta dokumentide vormistamine ja säilitamine on tööandja kohustus. Kui tööandja keeldub esitamast dokumente, mis tal seadusest tulenevalt peavad olemas olema, siis saab kohus kaaluda töötaja väite tõendatuks lugemist

§ 284alusel.

Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus põhjendamatult hagi

§ 340

¹ lg 2 alusel läbi vaatamata ja asi tuleb saata maakohtule menetluse jätkamiseks.

§ 173

lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 427

esimese lause kohaselt võib määruse peale, millega hagi jäeti läbi vaatamata esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.