Obsah (4)

§ 121§ 65§ 199§ 76

1-13-2116 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. märts 2018, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk - Prokurör Ene Uljan

§ 121

järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 järgi mõisteti Voldemar Põderile liitkaristus kohtuotsuste kogumi eest, suurendades eelmärgitud kohtuotsusega mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu

1. märtsi
2. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-3431/03 mõistetud karistuse ( 15 aastat vangistust) ärakandmata osa, so 5 aastat 3 kuud 15 päeva vangistust võrra ja mõista alates
3. märtsist 2013.a ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 5 aastat 6 kuud 15 päeva vangistust. 14.12.2017 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Voldemar Põdra vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik vangidele (risk vanglas) ja kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on isikud, kellega tekib konflikt ning isikud, kellel kinnipeetav teab olevat majandusliku väärtusega esemeid. Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises, mis viib kehavigastuste tekitamiseni ning seksuaalses väärkohtlemises. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 19%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 40%. Uue seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 23 - 40%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Tallinna Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. Käesolevalt kannab karistust § 121 alusel, mis liideti vägistamise, röövimise ja vargusega. On olnud ka tapmine. Viimane karistus § 121 on toime pandud vanglas. Vangistus algas 2003, 2013 oli § 121 järgi karistamine. Reaalselt on vanglas olnud 15 aastat. Vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviistreening“, „Seksuaalkuriteo tagasilangemise treening“, Uus suund“ ja „Agressiivsuse asendamise treening“. Hetkel ei tööta. Elukaaslasega suhtleb telefoni teel. Suhted tavalised. Vabanedes tahaks tööle minna. On müürsepp olnud. Nii rasked kuriteod on toime pannud alkoholi tõttu. Arvab, et on aastatega sõltuvusest vabanenud, ei ole enam tungi, suitsetamise jättis ka maha. Vabanedes poodi ei lähe, kuna tingimisi on peal, pärast seda ei lähe, kuna ei taha enam vanglasse tagasi. On valmis alluma psühholoogi ravile, et vabaduses toime tulla. Nagunii saab unerohte ja käib psühhiaatri juures. Kriminaalhooldusel ei ole olnud, kuid on kuulnud kaasvangide käes. Kontaktisikuga rääkinud ei ole. Lõpetuseks märkis kinnipeetav, et soovib vabaduses õiguskuulekalt käituda ja tõestada, et on ühiskonnavääriline inimene. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Voldemar Põdra tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Voldemar Põdra tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, asub seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt. Isikut on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, neist üks karistust kustunud ja isik kannab teist reaalset vangistust. Viimasele karistusele on juurde liidetud 31.03.2004.a Tallinna Linnakohtu

§ 199lg 2 p 7, 8; § 200 lg 2 p 4, 5, 7 ja § 141 lg 2 p 6 järgi mõistetud karistus.

Tartu Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu vangistuse ajal toime pannud uue kuriteo. Isiku puhul on positiivne, et vabanemise korral omab ta kindlat elukohta ja lähedaste toetust. Samuti on isik osalenud vanglas sotsiaalprogrammides ja tööhõives. Negatiivsed asjaolud on süüdimõistetu puhul tema isik ja kuriteo sooritamise asjaolud, sest kõik isiku poolt toimepandud kuriteod sisaldavad vägivalda. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Voldemar Põdra tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Voldemar Põdra vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Voldemar Põdra vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Voldemar Põder kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuriteo toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Voldemar Põder temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 5 aastat, so enam kui 2/3 ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressil XXX. Tegemist on heas korras 1-toalise korteriga. Omanikuks H. S. , kes elab üksi ja on nõus sellega, et V.Põdra vabanemisjärgselt antud aadressile elama asub. Seega on isikul olemas kindel elukoht vabanemise järgselt, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab prognoosida eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. Voldemar Põder on pannud toime erinevat liiki kuritegusid. Muu hulgas on ta sooritanud tapmise ehk üliraske kuriteo. Voldemar Põder on lisaks tapmisele toime pannud samuti valdavalt isikuvastaseid kuritegusid (vägistamine, röövimine, kehaline väärkohtlemine), kusjuures viimase kehalise väärkohtlemise pani isik toime vanglas. Eelöeldu tähendab seda, et Voldemar Põdra saab vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on väga väike. Kuigi isikul on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht ning isik on vangistuse jooksul osalenud mitmetes sotsiaalprogrammides ja tööhõives, on kohtu hinnangul Voldemar Põdra puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge ning vabastamist toetavad asjaolud ei kaalu üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Enne vangistust oli Voldemar Põdra põhiprobleem enda selgituste kohaselt alkohol. Arvab, et on aastatega sõltuvusest vabanenud, ei ole enam tungi, suitsetamise jättis ka maha. Vabanedes leiab, et poodi ei lähe, kuna tingimisi on peal ning pärast seda, kuna ei taha enam vanglasse tagasi. Vanglas ei ole probleemiks alkoholist hoiduda. Samas vabanemise korral on alkohol kergesti kättesaadav igal pool. On võimalik, et vangla range järelevalve ära langemise korral libastub Voldemar Põder uuesti ja hakkab jälle alkoholi jooma. Kui aga Voldemar Põder uuesti alkoholi tarvitama hakkab, on suur tõenäosus uute kuritegude toimepanemiseks tema poolt. Kindlasti on alarmeeriv ka tõsiasi, et oma viimase kuriteo pani Voldemar Põder toime vanglas. See näitab, et kinnipeetav võib muutuda vägivaldseks ka kainelt. Et see võib juhtuda vangla range järelevalve tingimustes, võib see seda enam leida aset vabaduses. Uute kuritegude toimepanemise riski suurendab ka asjaolu, et isikul puudub kindel töökoht. Varasem töökogemus vabaduses on kinnipeetaval olnud vähene ning korra on ta töökohalt vallandatud ebaviisaka suhtlemise pärast ülemusega. Kinnipeetaval on küll omandatud betoneerija-müürsepa eriala, kuid enesetäiendamisest ei ole ta huvitatud. Kuigi vanglas on kinnipeetav osalenud tööhõives, ei tähenda see automaatselt, et kinnipeetav suudab toime tulla töökohustustega, mis võidakse talle panna erasektoris, töötades väljaspool vanglat. Eelnevast nähtub, et isiku tööharjumus vabaduses on nõrk, mistõttu sobiva töökoha leidmine ja stabiilse sissetuleku tagamine võib osutuda keeruliseks. Ilma kindla töökohata ja stabiilse sissetulekuta on suur tõenäosus, et isik hakkab majandusliku kasu saamise eesmärgil uusi kuritegusid toime panema või tekivad rahaliste raskuste pinnalt probleemid, mida asub isik vägivallaga lahendama. Vangla iseloomustusest nähtuvalt olid ka viimase kehalise väärkohtlemise ajendiks võlasuhted kaaskinnipeetavaga. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Voldemar Põdra tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik