lg 1 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati isiku eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning 1 aasta 6 kuu vangistuse kandmise alguseks loeti 11.04.2017.a. 19.01.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Vjatšeslav Turnase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ja ohtlik konkreetsetele täiskasvanutele ning ametnikele (risk ühiskonnas). Turvalisusriskid puuduvad. Ohustatud on eelkõige joomakaaslased, kuid ka teised isikud kellega võib alkoholi tarvitamise tagajärjel konflikt tekkida. Oht seisneb eelkõige füüsiliste vigastuste tekitamises, mis võivad koguni päädida kellegi surmaga. Oht on kõige ilmsem alkoholi tarvitamise käigus. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul 41%. Vägivaldse kuriteo tõenäosus 65%. Tartu vangla ei toeta Vjatšeslav Turnase vabastamist tingimisi ennetähtaegselt. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et võimalusel soovib ennetähtaegselt vabaneda. Karistust kannab selle eest, et olevat kellegi käest suitsu küsinud kiriku ees ähvardades. Ise ei mäleta. Oli natuke võtnud, tähistas 3 päeva armee aastapäeva ja tegu ei meenu, ei ole agressiivne, aga nii väidetakse. Ei ole kellegi käest küsida ka, nad olevat väidetavalt Austraaliast pärit. On kristlane, nuga küll ei kasutaks suitsu küsimiseks. Vabanedes jääb Eesti territooriumile elama ja esivanemad elavad Ida-Virumaal, on võimalus nende juurde minna, aga kuna ei ole 10 aastat nendega elanud, siis proovib ise elada. Kui kuhugi läheks, peaks lootma Eestis olevatele sõpradele või Lubja 7. Tööd loodab saada Töötukassa kaudu vastavalt erialale. Neid on palju: ehitaja, armeerija, traktorist-masinist jne. Abikaasast on lahutatud ning lastega ei suhtle enam ammu. Varasemalt on masenduses tarbinud alkoholi, aga seda vaja ei ole. Ei ole alkohoolik, kuid traumade puhul on tarvitanud küll. Midagi on alati halvasti ja sandis seisundis olnud. On esinenud alkoholijoobes olles konflikte. Ravi kohta märkis kinnipeetav, et tablette kogu aeg süüa ei taha ja pastori käest saab palju rohkem abi kui psühhiaatri käest, nad suhtuvad temasse tõsiselt ja palvetavad temaga. Vabaduses hakkab suhtlema vendade, õdede ja vanematega, kellega ei ole ammu suhelnud. Ravile on nõus alluma, kui psühholoog on kristlik psühholoog, aga kui ei, siis läheb pastori jutule hea meelega. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Vjatšeslavi Turnase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Vjatšeslavi Turnase tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta isiku vabastamist. Kaitsja leiab, et käesoleval juhul on täidetud materiaalsed ja formaalsed eeldused vabastamiseks. Isikut ei ole kordagi distsiplinaarkorras karistatud. Talle ei ole määratud ITKd, kuid ta on tegevused läbinud varasemate karistuste ajal. Isik soovib edaspidi käituda õiguskuulekalt ja kaitsja leiab, et karistus on teeninud oma eesmärke. Garanteeritud elukoht küll puudub, aga on võimalik leida alternatiivset elukohta nii elukaaslase juures sotsiaalkorteris, kui ka lähikondsete juures. Isik saab tuge kiriku juurest pastori näol ning tema suhtlusringkonda ei kuulu karistatud ega sõltuvustega inimesed mis vähendab uute kuritegude toimepanemise riski. Isikul on mitmes valdkonnas väljaõpe, mis võimaldab tööd leida. Samuti on ta valmis pöörduma spetsialisti poole abi saamiseks. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vjatšeslav Turnase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Vjatšeslav Turnas kannab käesoleval ajal karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Vjatšeslavi Turnas temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 11 kuud, so enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla materjalidest ning isiku kinnitusest nähtuvalt puudub kinnipeetaval vabanemise puhul kindel elukoht. Isik kinnitas istungil, et kindlat elukohta tal ei ole ning vabanemise järel peab lootma Eestis olevatele sõpradele või Lubja 7 varjupaigale, kus käis ka varasemalt. Lubja 7 varjupaik pakub ajutise ööbimiskoha ning tasulise majutuse teenust. Tasulise majutuse teenuse ostmise kohta kinnipeetava poolt teavet ei ole ning ajutise ööbimiskoha võimalust ei saa käsitleda elukohana. Eelnevast nähtub, et kinnipeetaval tegelikkuses puudub käesoleval hetkel kindel kontrollitud elukoht, kuhu teda oleks võimalik tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Vjatšeslav Turnas tuleb jätta temale Tartu Maakohtu 03.11.2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6680 määratud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Vjatšeslav Turnase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 12.03.2018.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Aare Kaldma. Kaitsja esitas 12.03.2018.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 221,52 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 221,52 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Vjatšeslav Turnaselt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.