Obsah (7)

§ 82§ 103§ 101§ 108§ 113§ 94§ 100

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-17-112838 Otsuse tegemise aeg ja koht 08. märts 2018. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi OÜ Ehitustehnika hagi OÜ Ruuti

) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja on oma lepingust tuleneva kohustuse täitnud ning teostas tõstetööd 22.09.2016. a. Kostjal oli kohustus tasuda tellitud teenuse eest ning vastavalt

§ 82

tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, mil on kindlaks määratud kohustuse täitmise tähtpäev. Kostjale esitatud arvel nr 263180 on märgitud arve tasumise kuupäevaks 21.10.2016. a. Kuna kostja ei ole käesoleva hetkeni arvet tasunud, siis järelikult on kostja rikkunud lepingust tulenevat kohustust ning selline kohustuse rikkumine ei ole

§ 103lg 1 järgi vabandatav, seega kostja vastutab kohustuse rikkumise eest.

7. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

§ 101lg 1 p 1 alusel nõuda kohustuse täitmist.

Kui on rikutud raha maksmise kohustust, siis võib võlausaldaja

§ 108lg 1 alusel nõuda selle täitmist.

Järelikult on hagejal õigus nõuda lepingujärgse rahalise kohustuse täitmist ehk põhivõla 384,00 euro tasumist. 8. Vastavalt

§ 113on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.

Viivise määraks on hageja lugenud

§ 94kohaselt 8% aastas.

Järelikult on viivis aastas 30,72 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 21.10.

1. a ning käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga on arve tasumise tähtajast möödas 279 päeva. Järelikult on hagiavalduse esitamise seisuga seadusejärgne viivis põhivõlalt 279 päeva eest 23,48 eurot. Seega on hagiavalduse esitamise seisuga kostja võlgnevus hageja ees põhivõlg koos viivisega kokku 407,48 eurot.
2. Hageja taotleb kohtult TsMS § 367 alusel kostjalt viivisenõude arvestamist põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1. Kostja on hageja nõudele esitatud vastuväites öelnud, et Ruutinas OÜ ei ole Ehitustehnika OÜ-lt teenust tellinud. Kostja on varasemalt hagejaga kirjavahetuses väitnud, et nemad tellisid teenuse Arsava OÜ-lt ning, et nemad ei ole Ehitustehnika OÜ-lt teenust tellinud. Hageja on kostjale selgitanud, et hageja teostas tellitud tõstetööd Ruutinas OÜ tellimusel ning leping oli sõlmitud Ehitustehnika OÜ ja Ruutinas OÜ vahel, seega tuleb kostjal teenuse eest tasuda Ehitustehnika OÜ-le. See, kelle objektil või kelle kaudu hageja teenust teostas ei tohiks olla kostja jaoks oluline, sest kostja on tellitud teenuse saanud just hagejalt. Kostja on varasemalt nõuet tunnistanud ning ka nõustunud sellega, et tasub arve Ehitustehnika OÜ-le, kuid mõni aeg hiljem on taas alustatud vaidlust selle üle, kellele arve õige esitada oleks. Hageja leiab, et kostja vastuväited on põhjendamatud ning alusetud. Selge on see, et kostjale on teostatud tellitud teenus ning kostjal on kohustus selle teenuse tasuda. KOSTJA VASTUS
2. Kostja esitas 08.08.
3. a kirjaliku vastuse hagile (tl 33-36). Kostja hagi ei tunnistanud ning esitas alljärgnevad vastuväited.
4. Kostja ei ole tellinud kraana kasutamise teenust hagejalt. Kraana kasutamise töövõtuleping oli aga sõlmitud kostja ja Arsava OÜ (uus ärinimi Heavy Cranes OÜ) vahel.
5. Arvasa OÜ-lt tellitud kraana saabus objektile
6. septembril
7. a hilinemisega. Halva ilma tõttu ei osutanud Arsava OÜ teenuseid tellitud mahus. Kostja tellis kraana uuesti Arsava OÜ-lt 3
8. septembiks
9. a, et lõpetada eelmisest päevast pooleli jäänud tööd. Arvasa OÜ esindaja lubas, et kraana saabub objektile
10. septembril
11. a..Käesolevale vastusele lisab kostja Arsava OÜ esindaja V. B.ilt tulnud SMS-i pildi, millega V. B. kinnitab kraana tellimuskoha ja aja.
12. septembril
13. a kraana objektile ei tulnud. Arsava OÜ esindaja V. B. kõnedele rohkem ei vastanud. Selle tulemusena pidi kostja tellima asendusteenuseid Havator OÜ-lt, millega kaasnesid ka täiendavad kulud.
14. Hageja väide, et kostja oli nõus kolmepoolsete läbirääkimiste tulemusena tasuma hageja poolt esitatud arve, on väär. Selliseid läbirääkimisi kostja esindajaga peetud ei ole. Samuti ei ole kostja kunagi avaldanud tahet tasuda hageja poolt esitatud arvet. Juba
15. septembril
16. a vastas kostja hagejale, et ei ole hagejalt teenuseid tellinud ja seega ei tunnista ka talle esitatud arvet.
17. Töökäsul nähtav allkiri ei kuulu kostja seaduslikule esindajale. Seetõttu vaid hageja poolt ainuisikuliselt koostatud töökäsu alusel, millel puudub kostja seadusliku esindaja allkiri, ei saa järeldada, et kostja tellis kraana teenuse hagejalt. Kostja kordab, et tema tellis kraana kasutamise teiselt ettevõttelt, nimelt Arsava OÜ-lt.
18. Hageja väide, et kostja ja hageja vahel on sõlmitud leping otseste vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel on vale kuna kostja ei ole hageja esindajaga kunagi suhelnudki. Hageja esitatud tõendid on tühised kuna nii hageja poolt kohtule esitatud töökäsk, akt kui ka arve nr 263180 on hageja poolt ainuisiklikult koostatud ja täidetud dokumendid. Selliste ainuisiklikult hageja poolt koostatud dokumentide alusel ei saa hageja väita, et hageja ja kostja vahel on võlaõiguslik suhe. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
19. Kohus rahuldab hagi.
20. Asja materjalidest nähtub, et 22.09.
21. a on Ehitustehnika OÜ poolt koostatud töökäsk nr 000466 (tl 18), millele on kliendina märgitud Ruutinas OÜ ja Arsava OÜ, mõlemad nimed on läbi kriipsutatud ja õigeks kliendi nimeks on märgitud Ruutinas OÜ, kontaktisikutena on märgitud A. O. / B., objekt: Masina 18, Tallinn, tööaeg kella 13.00 kuni 15.00, kraana 775BBA. Töökäsu alusel on Ehitustehnika OÜ väljastanud Ruutinas OÜ-le arve nr 263180 30.09.
22. a summas 384 eurot tasumise tähtajaga 21.10.
23. a (tl 19).
24. Kostja esindaja selgitas kohtu eelistungil, et tal oli vaja kraanat objektil Masina 18, Tallinnas ning ta tellis kraana Arsava OÜ-lt, keda esindas V. B. 22.09.
25. a kraana teenuse eest ei ole kostja tasunud, kraana oli objektil 2 tundi ning Arsava OÜ ei ole arvet esitanud (tl 45p).
26. Kohus tegi päringu Heavy Cranes OÜ-le (endine ärinimi Arsava OÜ, tl 55-56). Vastuseks kohtu küsimustele selgitas Heavy Cranes OÜ (tegevjuht V. B.), et Ruutinas OÜ ei ole tellinud kraana teenust Arsava OÜ-lt, Ruutinas OÜ palvel oli tehtud päring kraana saadavuse kohta, Ruutinas OÜ telefoni teel kinnitas, et maksab arve ära (tl 61-62).
27. Vaidlust ei ole selle üle, et 22.09.
28. a töötas objektil Masina 18 Ehitustehnika OÜ kraana kaks tundi ning nimetatud teenuse eest Arsava OÜ (käesoleval ajal Heavy Cranes OÜ) kostjale arvet esitanud ei ole, ka ei ole hageja esitanud tasumiseks arvet Arsava OÜ-le.
29. Kohus ei nõustu kostjaga, et kostja ei ole hagejaga suhelnud ning kostja ei tellinud hagejalt 22.09.
30. a kraana kasutamise teenust. V. B. on 16.11.
31. a kohtule e-kirja teel vastanud, et „Ruutinas OÜ esindaja A. O. helistas mulle ja küsis infot kraanade kohta kus saab tellida. Mina oma poolt küsisin Ehitustehnika OÜ-lt, kas neil on mõni vaba kraana. Edasi Ruutinas OÜ ja Ehitustehnika OÜ suhtlesid omavahel“ (tl 58). 4
32. Kohus märgib, et isegi juhul, kui kostja poleks otse hagejalt teenust tellinud (lepingut sõlminud), oleks hagejal õigus esitada nõue kostja vastu käsundita asjaajamisest või alusetust rikastumisest tuleneval alusel.
33. Võlaõigusseaduse (

) § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, samuti täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumine annab võlausaldajale õiguse õiguskaitsevahendite kohaldamiseks võlgniku vastu.

§ 101

sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldajal on õigus rakendada kohustust rikkunud võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, samuti nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest (

§ 101lg 1 p 1 ja 6).

25.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§ 94sätestatud intressimäär, millele lisandub 8,05% aastas.

Kui lepingus on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud määr.

1. Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. MENETLUSKULUDE JAOTUS
2. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. 27.
3. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega menetluskulud kannab kostja. 27.
4. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulude katteks 580 eurot. Hageja menetluskulu on riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 480 eurot. 27.
5. Kohus rahuldab taotluse osaliselt. Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist 4 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot. Kohus leiab, et tavapärase keerukusega hagiavalduse koostamiseks on 4 tundi õigusabi eest liialdatud kulu ning piisav ja põhjendatud kulu õigusabile on 2 tundi summas 240 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 5