Obsah (4)

§ 251§ 249§ 55§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise kohta Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi 3-18-524 21.03.2018 Mare Priks Maarek Raimet

§ 251

lg-s 1 nimetatud esialgse õiguskaitse abinõu rakendamist ta soovib, oma taotlust põhistada ning esitada andmed riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotlus. Koos taotluse põhjendustega tuli taotlejal täpsustada, millise kestvusega ta soovib esialgse õiguskaitse kohaldamist.

1. Tallinna Vangla teatas 16.03.2018 vastuseks 15.03.2018 kohtunõudele, et Maarek Raimet on esitanud 09.02.2018 vanglale taotluse suitsetamise lubamiseks, mis jäeti vangla 13.02.2018 otsusega rahuldamata. Rohkem pöördumisi kõnealusel teemal isik vanglale esitanud ei ole.
2. Justiitsministeerium edastas kohtule vastuseks 15.03.2018 kohtunõudele Justiitsministeeriumi 19.03.2018 vaideotsuse nr 11-7/2245-3, millega tagastati Maarek Raimeti 11.03.2018 vaie haldusmenetluse seaduse § 79 lg 2 alusel. Samuti edastati taotleja 11.03.2018 vaie. Kohtu seisukoht
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal.

§ 249

lg 5 tulenevalt võib taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

1. Taotleja palub rakendada esialgset õiguskaitset seoses Tallinna Vangla kodukorra punktiga 2.
2. Nimetatud kodukorra punktiga keelustati suitsetamine Tallinna Vangla territooriumil. Taotleja on Tallinna Vanglale esitanud taotluse saada luba suitsetada ning Justiitsministeeriumile vaide taotlusega saada luba suitsetada ja soetada poe vahendusel sigarette. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus, et taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemist.
3. Taotleja ei ole aga esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduvalt esitanud vaiet Tallinna Vanglale. Samuti ei ole kohtumenetluses taotluse asjaoludega seonduvat kaebust. Kuna puudub esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise hetkel pooleliolev menetlus nii vaide kui ka kaebuse osas, siis ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Tegemist ei ole kõrvaldatava puudusega, mistõttu kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

8. Kohus ei saa käsitada esialgse õiguskaitse taotluse esitamise alusena

§ 249

lg-t 2, kuna Maarek Raimeti esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduvalt toimunud vaidemenetlus on lõppenud 19.03.2018 ja kaebust kohtule ei ole esitatud. Vaie on tagastatud seetõttu, et vaie ei ole esitatud nõuetekohaselt ja vaide lahendamine ei olnud nimetatud hetkel Justiitsministeeriumi pädevuses.

1. Kohus osutab, et kuna esialgse õiguskaitse taotlus jääb läbi vaatamata põhjusel, et taotlus ei ole käesoleval ajal lubatav, siis ei ole taotlejal vaja täita Tartu Halduskohtu 15.03.2018 määruse resolutsiooni p
2. Kohus selgitab, et nimetatud määruses viidatud taotluse puudused ei ole põhjuseks, miks kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Asjaolu, et esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldused on täitmata, selgus Tallinna Vangla ja Justiitsministeeriumi vastustest 15.03.2018 kohtunõudele. Juhul, kui taotleja esitab esialgse õiguskaitse taotluse puuduste kõrvaldamise avalduse enne käesoleva määruse kättesaamist, jätab kohus esitatud avalduse tähelepanuta.
3. Kohus määrab enda algatusel, et jõustunud kohtulahendi võib avalikustada muutmata kujul selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus (

§ 175lg 1), kuni kaebaja ei ole teinud selle kohta teistsugust avaldust.

(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik