Obsah (10)

§ 93§ 99§ 100§ 89§ 8§ 97§ 83§ 102§ 87§ 95

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-17-11408 Tsiviilasi A.B

) § 102 lgte 1 ja 2 alusel. Täiteasjas on täitedokumendiks Tartu Maakohtu 24.10.2016 tsiviilasjas nr 2-16-7597 kinnitatud kompromiss, millega avaldaja ja V.S. (sissenõudja) lõpetasid pärandvara ühisuse ja leppisid kokku, et müüvad kaaspärijatele kuuluva korteriomandi, asukohaga XXX Tartu, kolme kuu jooksul määruse jõustumisest. Kui müük ebaõnnestub, asub korteriomandit müüma kohtutäitur ja saadud rahalised vahendid jagavad pooled võrdses ulatuses. Pooltel ei õnnestunud ostjat leida ja kohtutäitur Jane Rumjantseva algatas sissenõudja taotlusel täitemenetluse. 23.05.2017 korraldas kohtutäitur enampakkumise. Enampakkumisest võttis osa avaldaja, kes arvas ekslikult, et võitmisel tuleb tal tasuda üksnes pool ostuhinnast ehk sissenõudjale tasumisele kuuluv osa ning tasuda ei tule poolt ostuhinnast, mis kuuluks nagunii talle endale väljamaksmisele. Avaldaja helistas enne enampakkumisel osalemist kohtutäituri büroosse ja sai kinnituse, et reaalselt tuleb tal tasuda pool ostuhinnast, sest ta on korteriomandi ühisomanik (

§ 93lg 4).

Eelduslikult oli infot väljastav isik eksimuses, kas avaldaja on samuti sissenõudja. 31.05.2017 lõppenud enampakkumise võitis avaldaja. 01.06.2017 selgus avaldajale, et tasuda tuleb kogu ostuhind. Avaldaja avaldas kohtutäiturile, et tal ei ole tervet ostusummat ja pooled võiksid ise täitemenetluse väliselt korteriomandi müüa. Avaldaja märkis, et enampakkumisel osalenud K. AS on valmis tema kohustuse üle võtma. Kohtutäitur koostas enampakkumise nurjumise akti

§ 99

lg 1 p 3 alusel, kus vastavalt

§ 100

lg-le 4 läks avaldaja tasutud tagatisraha 3800 eurot Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eelarvesse. Lisaks tuleb avaldajal tasuda enampakkumise ja kordusenampakkumise vahe. 2 12.06.2017 esitas avaldaja kohtutäiturile avalduse 02.06.2017 enampakkumise nurjumise akti tühistamiseks. 17. juuli 2017 otsusega jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata. Avaldaja avaldas kohtutäiturile 01.06.2017, et tema pakkumine oli tingimuslik, esitatud eeldusel, et tasuda tuleb üksnes nn tasaarvestust ületav osa. Kohtutäitur oleks pidanud avaldaja pakkumise kui tühise

§ 89lg 1 p 3 alusel tagasi lükkama ning tunnistama võitjaks K.

AS-i või alternatiivselt, kui K. AS i pakkumine ei küündinud alghinnani, koostama enampakkumise nurjumisakti

§ 99lg 1 p 2 alusel.

Kohtutäitur oleks võinud ja

§ 8

järgi ka pidanud avaldajale selgitama, et ühisomanikuna sissenõudja positsiooni saavutamiseks tuleb tal esitada täitemenetluse algatamise avaldus (Riigikohtu 26.04.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 36.3). Sellisel juhul oleks saanud kohaldada

§ 93lg-t 4.

Puudub põhjus, miks oleks avaldaja pidanud osalema enampakkumisel võlgnikuna, st ilma võimaluseta teostada tasaarvestust. Samuti jääb arusaamatuks, miks ei selgitanud kohtutäitur avaldajale, et

§ 97

lg 11 järgi on võlgnikul õigus sissenõudja nõue rahuldada enne elektrooniliselt toimuva enampakkumise lõppemist. Avaldaja oleks saanud tasuda sissenõudjale kuuluva osa ja täitemenetluse kulud, enampakkumise oleks saanud välistada ning avaldaja ei oleks kandnud ka tagatisrahaga seonduvaid kulusid. Alternatiivselt tugineb avaldaja sellele, et on oma tahteavalduse tühistanud 01.06.2017 suulise avaldusega või alternatiivselt 12.06.2017 e-kirjaga ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lg 1 alusel tuleb lugeda tema pakkumine kehtetuks. Avaldaja tegutses enampakkumisel osalemisel eksimuses TsÜS § 92 järgi. Pakkumise tegemist saab pidada TsÜS § 67 lg 2 järgi ühepoolseks tehinguks, mille avaldaja võib TsÜS § 92 lg 3 p 1 alusel tühistada. Tulenevalt hea usu põhimõttest TsÜS § 138 lg-te 1 ja 2 järgi ning

§-st 8 pidi kohtutäitur avaldama, et avaldajal puudub mõistlik põhjus enampakkumisel võlgnikuna osalemiseks, ja selgitama, et avaldaja soovi aitab realiseerida olukord, kus mõlemad kaasomanikud on sissenõudja positsioonis. Lisaks võimalusele teostada

§ 93

lg 4 alusel kattuvas ulatuses tasaarvestus ei oleks avaldaja pidanud siis

§ 83lg 4 p 2 alusel tasuma ka tagatisraha.

Kui avaldaja oleks teadnud, et tal tuleb tasuda terve ostuhind, ei oleks ta enampakkumisel osalenud, tagatist tasunud ega pakkumist teinud. Avaldaja esitas 27.07.2017 kohtutäitur Jane Rumjantsevale täitmisavalduse kohtumääruse täitmiseks ning teda tuleks käsitada täiteasjas nr 189/2017/196 samuti sissenõudjana. Kuivõrd avaldaja makstud tagatisraha 3800 eurot on väiksem kui nõue (pool müügitulemist, müügi alghind 38 000 eurot), ei pea ta

§ 83

lg 4 p 2 alusel maksma tagatisraha ja enampakkumise nurjumise akt tuleb tühistada vähemalt osas, milles jäeti tagatisraha 3800 eurot tagastamata. Kuna enampakkumist ei saa nurjunuks pidada

§ 99

lg 1 p 3 alusel, ei ole kohtutäituril alust keelduda taotlusest müüa korteriomand

§ 102lg 2 alusel.

Kuna kohtutäitur peab sissenõudjale kätte toimetama täitmisteate ja andma tähtaja vabatahtlikuks täitmiseks, tekib võimalus müüa korteriomand täitemenetluse väliselt poolte kokkuleppel. 2. Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata. Kuivõrd ostuhind jäi tähtajaks tasumata, oli kohtutäitur

§ 99lg 1 p 3 alusel kohustatud enampakkumise nurjunuks kuulutama.

K. AS ei reageerinud täituri teavitusele avaldaja kohustuse ülevõtmise kohta. Avaldaja helistas enne enampakkumist kohtutäituri büroosse. Kohtutäitur vestles avaldajaga isiklikult ja selgitas, et võlgnikul on

§ 87lg 1 alusel õigus osaleda elektroonilisel enampakkumisel.

Avaldaja ei täpsustanud ostu tingimusi ega hinna tasumise korda, juhul kui ta osaleb võlgnikuna enampakkumisel. Avaldaja ei ole oma väite põhistamiseks tõendeid esitanud. Avalik enampakkumine viiakse läbi portaali oksjonikeskus.ee kaudu. Enampakkumisele registreerides pidi avaldaja 31.05.2017 oksjoni tingimustega (sh ostuhinna tasumist puudutava

§ 93lg-ga 2¹) tutvuma ja andis selle kohta ka kinnituse.

Kinnitused on vara enampakkumise 3 akti lisas. Kohtutäituril puudub õigus ja põhjus teha avaldajaga seadusest kõrvalekalduvaid kokkuleppeid. Avaldaja leiab ekslikult, et

§ 89

lg 1 p 3 alusel saab kohtutäitur pärast enampakkumise lõppemist, s.o 01.06.2017, tingimuslikku pakkumist tagasi lükata. Tagasi saab lükata kestva enampakkumise vältel tehtud pakkumist. Asjaolust, et avaldaja oli „eksituses“ ostuhinna tasumise tingimuste osas, sai kohtutäitur teada pärast enampakkumise akti koostamist ja selle avaldajale edastamist. Avaldaja seisukoht täitemenetlusega ühinemise kohta ei oma tähtsust. Avaldaja esitas 27.07.2017 täitmisavalduse Tartu Maakohtu 24.10.2016 määruse tsiviilasjas nr 2-16-7597 alusel 19 000 euro sissenõudmiseks. 31.07.2017 tegi kohtutäitur otsuse täitemenetluse algatamata jätmise kohta, viidates avalduses esinenud puudusele. Avaldaja esindaja sai otsuse kätte samal päeval. Avaldaja ei ole puudusi kõrvaldanud ega täitmisavaldust uuesti esitanud. Seega on kõik täitemenetlusega ühinemisega ja sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega seotud väited alusetud. Asjaolu, et avaldaja ei ole esitanud ühinemisavaldust, ei kahjusta tema huve kohtulahendi täitmisel. Lahendi täitmine seisneb korteriomandi võõrandamisest saadava tulemi jagamises. Avaldajale on garanteeritud võrdne positsioon sissenõudjaga tulemi jaotamisel. MAAKOHTU SEISUKOHT 3. Tartu Maakohus jättis läbi vaatamata avaldaja avalduse osas, milles ta palub rahuldada taotluse korteri müügiks

§ 102

lg-te 1 ja 2 alusel ning jättis rahuldamata avaldaja avalduse täiteasjas nr 189/2017/196 kohtutäitur Jane Rumjantseva 17. juuli 2017 otsuse ja 02.06.2017 enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti tühistamiseks. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Puudutatud isikutel hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Maakohtu põhjenduste kohaselt tuleb jätta läbi vaatamata avaldaja nõue rahuldada taotlus korteri müügiks

§ 102

lg-te 1 ja 2 alusel, kuna kohus ei saa ise kohtutäituri asemel uut otsust teha (Riigikohtu 01.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-16, p 23). Ülejäänud osas jättis maakohus avalduse rahuldamata. Maakohus leidis, et avaldaja teatas oma pakkumise tingimuslikkusest alles pärast enampakkumise lõppemist ja pakkumise parimaks tunnistamise teatavakstegemisest. Kohtutäituril puudus alus lugeda pakkumine võimaliku tingimuslikkuse tõttu tühiseks ja see tagasi lükata. Avaldaja ei ole tõendanud, et teatas juba enne enampakkumise lõppu oma pakkumise tingimuslikkusest. Maakohus pidas mõistlikuks ja põhjendatuks, et avaldajal tuli tasuda ostuhind ulatuses, millest on maha arvatud temale väljamaksmisele kuuluv tulem. Maakohus oli seisukohal, et kohtutäitur on ebaõigesti nõudnud avaldajalt kogu ostuhinna tasumist. Samas ei ole avaldaja ostuhinda tasunud ka ulatuses, mida ta ise ja kohus antud lahendis peab põhjendatuks. Kuna avaldaja tähtaegselt ostuhinda ei maksnud, koostas kohtutäitur 02.06.2017 formaalselt õigesti

§ 99

lg 1 p 3 alusel enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti ja arvas tagatisraha

§ 100lg 4 II lause alusel koja eelarve ühisossa.

Asjaolu, et avaldaja võib hiljem olla täitemenetlusega ühinenud ja saavutanud samuti sissenõudja positsiooni, ei anna alust tühistada kohtutäituri otsust ja enampakkumise nurjumise akti ka üksnes tagatisraha tagastamata jätmise osas. Tagatisraha tasumise ja enampakkumisele registreerimise ajal avaldaja sissenõudja ei olnud. Vaidlust ei ole, et avaldaja teatas kohtutäiturile 01.06.2017, et K. AS on valmis tema kohustuse üle võtma. Kohtutäituri kinnitusel avaldaja märgitud isik tema pöördumisele (tl 44-45) ei reageerinud ega esitanud vajalikku avaldust. Avaldaja ei ole ka kohtule esitanud andmeid ja 4 tõendeid selle kohta, et K. AS esitas avalduse kohustuse ülevõtmiseks. Maakohus nõustus kohtutäituriga, et avaldaja viited kohustuse loovutamisele ja ülevõtmisele ei ole asjakohased. Kuna puudusid

§ 102

lg-tes 1 ja 2 sätestatud asjaolud müügiks kohtutäituri kontrolli all, jättis kohtutäitur õigesti rahuldamata avaldaja taotluse korteriomandi müügiks

§ 102lg-te 1 ja 2 alusel.

Iseenesest ei ole vastavate aluste tekkimisel müük kohtutäituri kontrolli all välistatud. Kui avaldaja leiab, et kohtutäitur on oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitanud kahju, on tal õigus esitada kohtutäituri vastu nõue kahju hüvitamiseks. Maakohus nõustus iseenesest kohtutäituriga, et tal ei ole kohustus igal sammul enampakkumisel osalejate tegevust kontrollida ja juhendada, mh selgitada võimalusi vältida tagatisraha tasumist. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb määruskaebuse rahuldamist ja Tartu Maakohtu
2. detsembri 2017 määruse tühistamist osas, millega kohus jättis rahuldamata avaldaja avalduse täiteasjas nr 189/2017/196 kohtutäitur Jane Rumjantseva
3. juuli .2017 otsuse ja 02.06.2017 enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti tühistamiseks. Alternatiivselt taotleb avaldaja määruskaebuse rahuldamist ja maakohtu määruse tühistamist osas, millega kohus jättis rahuldamata avaldaja avalduse täiteasjas nr 189/2017/196 kohtutäitur Jane Rumjantseva
4. juuli 2017 otsuse ja 02.06.2017 enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti tühistamiseks osaliselt, st osas, millega kohtutäitur keeldus tagastamast tagatisraha summas 3800 eurot. Avaldaja palus menetluskulud jätta kohtutäituri kanda. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus eksinud

§ 83

lg 4 p 2 kohaldamisel ning rikkunud selgitamiskohustust, mis on toonud kaasa ebaõige lahendi; 2) on maakohus

§ 93

lg 2 sätestatud formaalsest reeglist kõrvale kaldunud ning viidates

§ 95

lg-le 2 põhimõtteliselt leidnud, et sisuliselt oleks antud juhul pidanud kohaldama

§ 93

lg-s 4 sätestatut, mille kohaselt ei tulnud avaldajal tasuda nn tasaarvestamisele kuuluva ostuhinna osa, kohtutäitur ei olnud õigustatud nõudma kogu ostuhinna tasumist; 3) jäi avaldajale arusaamatuks, miks ei ole maakohus pidanud võimalikuks kalduda kõrvale seaduse formaalsest tõlgendamisest ning lähtuda normi eesmärgist (sarnaselt

§ 95

lg 2 ja

§ 93

lg 4 tõlgendamisel).

§ 83

lg 4 p 2 eesmärgiks on vabastada isik tagatise maksmise kohustusest kui tema nõue tulemist saadava vastu on suurem kui tagatisraha; 4) avaldaja nõue tulemi vastu oli suurem kui kohtutäituri poolt määratud tagatisraha. Avaldaja näol oli tegemist sisuliselt sissenõudjaga (isikuga, kes tulemi jaotamisel omas samasisulist positsiooni) ning

sätteid tuleb kohaldada kaasomandi lõpetamise kohtulahendi eripära arvestades (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-14-17 p 36.2). Seega ei olnud avaldaja kohustatud tasuma tagatisraha summas 3800 eurot ning see tuleb tagastada (tunnistada enampakkumise nurjumise akt selles osas tühiseks); 5) olukorras, kus kaebaja on täitemenetlusega ühinenud, tähendab, et kaebaja kohustus tasuda tagatisraha on selgelt ära langenud ka normi kitsal (keelelisel) tõlgendamisel. Maakohus ei ole selgitanud, mis takistab kohtutäituril tagatisraha tagastamast. Kui tagatisraha tasumiseks puudus kohustus ning enne kaebetähtaja möödumist on avaldaja esitanud taotluse enampakkumise nurjumisakti osaliseks tühistamiseks ja tagatisraha tagastamiseks, puudub kohtutäituril õigus tagatisraha tagastamata jätmiseks; 6) oli avaldaja tulemi suhtes suurem nõue kui tagatisraha, seega puudus kohustus tagatist tasuda ja selles osas tuleb enampakkumise nurjumise akt tühistada. 5

1. Kohtutäitur vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
2. Sissenõudja avaldas, et ta on kohtutäituriga rahul ja usaldab teda. Avaldajat sissenõudja ei usalda, tema pakkumised on tühjad. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
4. detsembri 2017 määrus tuleb tühistada osaliselt A.B. i kaebuse kohtutäitur Jane Rumjantseva
5. juuli 2017 otsuse peale täiteasjas nr 189/2017/196 täielikult rahuldamata jätmises ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab A.B. i kaebuse osaliselt, tühistab kohtutäitur Jane Rumjantseva
6. juuli 2017 otsuse täiteasjas nr 189/2017/196 osas, millega kohtutäitur jättis tagastamata A.B. ile tagatisraha 3800 eurot ning saadab A.B. i kaebuse kohtutäitur Jane Rumjantsevale tagatisraha 3800 eurot tagastamiseks uueks läbivaatamiseks. Muus osas tuleb jätta Tartu Maakohtu
7. detsembri 2017 määrus muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on kaebus esitatud (TsMS § 651 lg 1). Määruskaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu määrust osas, milles kohus jättis läbi vaatamata avaldaja taotluse korteri müügiks

§ 102

lg-te 1 ja 2 alusel (resolutsiooni p 1) ning ringkonnakohus ei kontrolli maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.

1. Asja materjalide kohaselt korraldas kohtutäitur 23.05.2017 elektroonilise enampakkumise täiteasjas nr 189/2017/196 korteri, asukohaga XXX, müümiseks. Täitedokumendiks täiteasjas oli Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2016 määrus, millega kohus kinnitas A.B. i (avaldaja) ja V.S. i (võlausaldaja) kompromissi pärandvara jagamiseks. Enampakkumisest võttis osa ka avaldaja, tasudes tagatisraha 3800 eurot. 31.05.2017 lõppenud enampakkumise võitis avaldaja. Kuna avaldaja ei tasunud ettenähtud tähtajaks ostuhinda, kuulutas kohtutäitur

§ 99

lg 1 p 3 alusel enampakkumise nurjunuks ja koostas 02.06.2017 vastava akti (tl 83-87). Avaldaja poolt tasutud tagatisraha 3800 eurot läks

§ 100lg 4 alusel Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eelarvesse.

12.06.2017 esitas avaldaja kohtutäiturile avalduse 02.06.2017 enampakkumise nurjumise akti tühistamiseks.

1. juuli 2017 otsusega jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata.
2. Avaldaja väitel on kohtutäitur ebaõigesti tunnistanud enampakkumise nurjunuks, sest avaldaja ei pidanud tasuma kogu ostuhinda, vaid pool ostuhinda (s.o tulemist sissenõudjale langev osa). Asja materjalidest nähtub, et enampakkumise toimumise ajaks oli täitmisavalduse esitanud ainult sissenõudja, avaldaja ei olnud seda teinud. Täitedokumendiks on kohtumäärus, mis kinnitas sissenõudja ja avaldaja vahel sõlmitud kompromissi pärandvara jagamiseks. Kohtutäituri vahendusel ühisvara jagamiseks või kaasomandi lõpetamiseks toimuva avaliku enampakkumise läbiviimiseks sama ühisvaras või kaasomandis oleva asja suhtes saab alustada vaid ühe täitemenetluse. Hilisema avalduse alusel saab teine kaasomanik (ühisomanik) esmalt alustatud täitemenetlusega ühineda. Sellises menetluses on kumbki ühisomanik (kaasomanik) samal ajal nii sissenõudja kui ka võlgnik (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-14-17, p 36.3). Enampakkumise toimumise ajal ei olnud avaldaja sissenõudjaks, vaid võlgnikuks, sest ta ei olnud täitmisavaldust esitanud. Samas aga täitedokumendiks olevast kohtumäärusest nähtub selgelt, et korteriomandi võõrandamisest saadav tulem (maha on arvestatud kõik müügiga seotud kulud ja on täidetud kõik korteriomandil lasuvad kohustused) jagatakse sissenõudja ja võlgniku vahel võrdselt, s.o kummalegi 50% (määruse resolutsiooni p 4). Seega pidi täitedokumendist kohtutäitur 6 aru saama, et sissenõudjale võlgnetavaks summaks on 50% tulemist, millest on maha arvatud kõik müügiga seotud kulud ja on täidetud kõik korteriomandil lasuvad kohustused. Kuigi avaldaja osales enampakkumisel võlgniku positsioonis, pidi ta siiski

§ 93

lg 2 ja § 95 lg 2 alusel tasuma ostuhinnana vaid võlasumma (s.o 50% ostuhinnast, müügiga seotud kuludest ning korteriomandil lasuvatest kohustustest), mitte aga täieliku ostuhinna. Seetõttu on kohtutäitur ebaõigesti nõudnud 31.05.2017 e-kirjas avaldajale (tl 42) tasumata ostuhinna summas 37 450 eurot, tasumist. Selline kohtutäituri käitumine on tinginud selle, et avaldaja ei tasunud ostuhinda (ka mitte summas, millises ta ise leidis, et peab tasuma) ning tõi kaasa enampakkumise nurjunuks kuulutamise. 10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kuna avaldaja ei ole tähtaegselt enampakkumise ostuhinda tasunud, siis koostas kohtutäitur 02.06.2017 formaalselt õigesti

§ 99

lg 1 p 3 alusel enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti, kuid samas ei nõustu ringkonnakohus avaldaja poolt tasutud tagatisraha arvamisega

§ 100

lg 4 teise lause alusel koja eelarve ühisossa.

§ 8

kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Antud juhul on kohtutäitur jätnud täitmata

§-st 8 tulenevad kohustused ning seetõttu nõudnud avaldajalt enampakkumisel alusetult kogu ostuhinna tasumist, mistõttu avaldaja ei tasunud üldse ostuhinda. Kuna enampakkumise nurjumise on põhjustanud kohtutäituri käitumine (täituripoolne kohustuste rikkumine), siis on hea usu põhimõtte vastane avaldaja poolt tasutud tagatisraha mittetagastamine ning selle arvamine koja eelarve ühisossa. Antud juhul oleks pidanud kohtutäitur endapoolsete kohustuste rikkumise tõttu jätma kohaldamata

§ 100lg 4 teise lause ning tagastama avaldajale tagatisraha 3800 eurot.

Lähtudes eeltoodust rahuldab ringkonnakohus määruskaebuses esitatud taotluse ning tühistab maakohtu vaidlustatud määruse osas, millega kohus jättis täielikult rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäitur

1. juuli 2017 otsuse peale täiteasjas nr 189/2017/
3. Ülejäänud määruskaebuses esitatud väited ei ole aluseks maakohtu vaidlustatud määruse täielikule tühistamisele. Maakohus on määruskaebuse esitaja seisukohtadele vastanud, ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata.
4. Kuna kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, siis jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. Avaldaja on tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu summas 50 eurot, kuid RLS § 59 lg-te 10 ja 15 alusel oleks pidanud riigilõivu tasuma 15 eurot. Avaldajal on õigus taotleda riigilõivu tagastamist enam tasutud osas (35 eurot) TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson