← Eesti

3-18-238/16

Obsah (11)§ 46§ 47§ 124§ 71§ 152§ 121§ 151§ 108§ 122§ 104§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 20. märts 2018, Tartu Haldusasja number 3-18-238 Haldusasi Külli Veidemanni kaebus Lüganuse Vallavalitsuse 14.1

) § 124 lg 1).

§ 46

lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates.

§ 47

lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti.

§ 46

lg 7 sätestab, et kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Kaebaja on 14.11.2017 korralduse ja 15.11.2017 ehitusloa vaidlustamiseks tühistamisnõudega kohtusse pöördunud 01.02.

  1. Kaebaja on esmalt kaebuses väitnud, et sai vaidlustatud korraldusest ja ehitusloast teada alles 27.01.2018 oma kinnistul ehitustegevust avastades. Kaebaja esitas kohtule 16.02.2018 avalduse pealkirjaga „Selgitus asjas 3-18-238“, milles ta märkis, et ehitusloa väljaandmisest kolmanda isiku kaudu teadasaamise järel edastas ta selle 27.11.2017 vaidlustamise eesmärgil Ida-Viru Maavalitsusele (järelevalveorganile). Kaebaja leiab, et on sellega teinud vajalikud sammud, et oma huve kahjustavat haldusakti ettenähtud aja jooksul vaidlustada.
  2. Kaebaja esitas 20.02.2018 taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja märgib taotluse põhjenduseks, et ehitusseadustiku § 42 lõige 6 kohustab kaasama ehitusloa menetlusse kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. Lüganuse Vallavalitsus ei ole vaidlusaluse ehitusloa menetlusse kaebajat kui kinnisasja omanikku kaasanud, riivates sellega kaebaja arvates tema põhiõigusi (eraomandi puutumatus). Kaebaja on eelnevalt seoses Aidu Tuulepark OÜ poolt plaanitava elektriliini rajamisega oma õiguste kaitsmise eesmärgil pöördunud 19.06.2017 Ida-Viru Maavalitsuse poole avaldusega järelevalvemenetluse algatamiseks. Saades täiendavat infot selles küsimuses, on kaebaja 27.11.2017 edastanud selle järelevalve teostajale.
  3. Vastustaja on 08.03.2018 vastuses seisukohal, et kaebuse menetlus tuleb

§ 124lg 2 alusel lõpetada.

Vastustaja hinnangul on kaebuse esemeks olev haldusakt õiguspärane haldusmenetluse seaduse § 54 tähenduses ning puudub alus selle tühistamiseks. Väidetavalt omavolilisest ehitamisest kinnisasja omaniku ja ehitaja vahel tekkiv tsiviilõiguslik vaidlus lahendatakse maakohtus. Kolmas isik palub 08.03.2018 avalduses jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ning kaebus läbivaatamatult tagastada ning kaebuse läbivaatamise korral jätta kaebus rahuldamata. Kaasatud haldusorgan on seisukohal, et kaebus on ebaõigesti menetlusse võetud, kuna kaebuse rahuldamisega ei ole kaebajal võimalik saavutada oma eesmärki. 5. Vastustaja ei ole korraldust ega ehitusluba kaebajale haldusasja materjalidest nähtuvalt kätte toimetanud ja selle üle ei ole ka vaidlust.

§ 46

lg-st 7 tuleneb, et kui kaebajale ei ole haldusakti teatavaks tehtud, peab ta tühistamisnõude esitama mõistliku aja jooksul. Kohus on ka juba varasemas menetluses selgitanud kohtupraktikat, mille kohaselt peab isik haldusaktist teada saades mõistliku aja jooksul astuma samme, et oma õigusi kaitsta ning ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras 2

(6)3-18-238 ja määramatult pika aja jooksul (nt Riigikohtu 16.01.
  1. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p 17). 5.
  2. Kohtpraktikas on peetud mõistlikuks ajaks haldusakti vaidlustamiseks pärast selle olemasolust teadasaamist kahte kuud, kusjuures on rõhutatud, et pärast haldusakti korrektset teatavakstegemist peab isikule jääma tühistamis- või ka kohustamisnõudega kohtusse pöördumiseks 30 päeva nagu ka olukorras, kus haldusakt oleks isikule korrektselt teatavaks tehtud. Kohtupraktikas on peetud kaebust tähtaegseks, kui haldusakti väljanõudmisega ei ole viivitatud üle ühe kuu ja haldusakti saamisest kohtusse pöördumisega samuti mitte üle ühe kuu (eelkõige lahend asjas 3-3-1-23-07, p-d 10-12).1 Samas on märgitud, et tähtaega võib pikendada aeg, mil haldusorgan vastavalt teabenõudele haldusakti väljastas. 5.
  3. Kohus on kaebaja 16.02.2018 avalduses esitatut arvesse võttes seisukohal, et kaebaja on vaidlustatud ehitusloast teada saanud hiljemalt 27.11.2017 kolmanda isiku 26.11.2017 e-kirjast, mille manuseks vaidlustatud korraldus ja ehitusluba olid (tl 44-45). Kaebaja on esmalt kaebuses märkinud, et sai talle kuuluvale kinnistule ehitamisest teada alles 27.01.2018 kinnistule minnes ning et tal pole olnud kohustust avada Aidu Tuulepark OÜ saadetud e-kirju. Hilisemas menetluses on kaebaja enda edastatud e-kirjavahetusest Ida-Viru maasekretäriga tõendamist leidnud, et kaebaja on kolmanda isiku e-kirja avanud hiljemalt 27.11.2017 ning tal oli sellest hetkest võimalik tutvuda kirja manuseks oleva korralduse ja ehitusloaga. Asjas ei ole ilmnenud, et kaebaja oleks täiendavalt pöördunud Lüganuse valla poole, et talle kõnealune korraldus ja ehitusluba saadetaks/teatavaks tehtaks. Vaidlustatud korraldus sisaldab ka korrektset vaidlustamisviidet. 5.
  4. Kuna kaebaja on saanud vaidlustatavast korraldusest ja ehitusloast teada hiljemalt 27.11.2017, on 01.02.2018 kohtusse kaebus esitatud eeltoodud mõistlikku aega ületades. Kaebajal ei ole haldusasja materjalidest nähtuvalt tekkinud vaidlustatud haldusakti saamiseks täiendavat ajakulu ega asjaajamist ning kaebajal ei olnud takistusi kohtusse pöörduda juba 30 päeva jooksul haldusaktist teada saades. Seega ei pea kohus põhjendatuks käsitada mõistlikku aega viidatud kohtupraktikat arvestades pikemana kui kaks kuud. 5.
  5. Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (

§ 71lg 1).

Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud

§-s 150 (eelkõige liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus). Mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik (nt Tallinna Ringkonnakohtu 19.03.2018 määrus asjas nr 3-17-2015). 5.5. Kaebaja on kaebetähtaja ennistamist taotledes rõhutanud, et teda kui kinnistu omanikku pole ehitusloa menetlusse kaasatud. Samuti asjaolu, et ehitusloast teada saades edastas ta täiendava teabe maavalitsusele. Kohtu hinnangul ei ilmne kaebaja taotlusest selliseid asjaolusid, mis võinuks tingida kaebusega kohtusse pöördumise hiljem kui kaks kuud haldusaktist teadasaamisest. Kaebaja 27.11.2017 pöördumisest Ida-Viru Maavalitsuse poole (tl 60) ei ilmne, et tegemist olnuks sooviga vaidlust kohtueelselt lahendada (nt vaiet esitada). Ka kaebaja ise on 16.02.2018 avalduses märkinud, et saades täiendavat teavet, edastas selle 27.11.2017 kell 09:06 järelevalveasutusele (Ida-Viru Maavalitsus). Ka mitte igasugune püüdlus K. Merusk. I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne., Juura, 2013, lk 200, § 47 komm. VIII ja seal viidatud praktika. 1 3

(6)3-18-238 vaidlust kohtueelselt lahendada ei õigustaks hilinenult kohtusse pöördumist (Riigikohtu 09.05.2008 määrus asjas nr 3-3-1-22-08, p 11). 5.6.

§ 124

lõike 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

§ 152

lg 1 p 2 sätestab samuti, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124lõikele 2.

5.7. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et tühistamisnõude osas puuduvad alused kaebetähtaja ennistamiseks ja menetlus tuleb selles osas

§ 152lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel lõpetada.

6. Heastamisnõude osas on kohus seisukohal, et see nõue ei saa aidata kaebajat tema eesmärgi saavutamisele. Kui ka kohus tuvastaks heastamisnõude lahendamise raames haldusakti õigusvastasuse, jääks haldusakt selle õigusvastasusest hoolimata kehtima (tühistamine pole kaebetähtaja ületamise ja menetluse lõpetamise tõttu võimalik). Vaidlustatud korralduse resolutsiooni punkti 4 kohaselt ei või ka kehtiva ehitusloa olemasolul ehitada ilma maaomanikku teavitamata. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lõikest 1 ning § 40 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on võõrale kinnisasjale ka kehtiva ehitusloa alusel ehitamiseks vajalik kinnisasja omaniku nõusolek. Tehnovõrkude puhul võib tehnovõrku taluma kohustatud kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga (AÕS § 158 lg 2). Vaidlus ilma nõusolekuta ehitamise üle saab olla kaebaja ja kolmanda isiku vahel tsiviilõigussuhtes, mitte kaebaja ja vastustaja vahel avalik-õiguslikus suhtes, mida saaks lahendada halduskohus. Kui kaebaja ja kolmanda isiku vahel on vaidlus kaebaja nõusolekuta ehitamise üle tema kinnistul või vaidlus isikliku kasutusõiguse seadmise või kasutusõiguse tasu suuruse üle, on tegemist tsiviilõiguslike vaidlustega, mille lahendamine on maakohtu pädevuses (TsMS § 1 ja § 9 lg 1).

§ 121

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus võib

§ 151

lg 2 p-st 1 tulenevalt jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui

§ 121lõikes 2 sätestatud asjaolud ilmnevad pärast kaebuse menetlusse võtmist.

Kohtu hinnangul esineb heastamisnõude osas kaebuse läbi vaatamata jätmise alus vastavalt

§ 121lg 2 p-le 2 ja § 151 lg 2 p-le 1.

7.

§ 108

lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti.

§ 108

lg-st 8 tulenevalt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (

§ 108lg 11).

See põhimõte kohaldub kohtu hinnangul ka menetluskulude jaotusele menetluse lõpetamise ja kaebuse läbi vaatamata jätmise juhtudel. 7.1. Vastustaja, keda käesolevas menetluses esindab vandeadvokaadist esindaja, taotleb kaebajalt menetluskulude väljamõistmist kokku 765 eurot. Tasuga on hõlmatud 6 tundi 5 min ulatuses vandeadvokaadi tööd, mis kliendilepingu kohaselt tasustati tunnitasu alusel tasumääraga 90 eurot, millele lisandub käibemaks (tl 112-115). Kohus peab põhjendatuks jätta vastustaja taotlus rahuldamata ja tema menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda. Väljakujunenud kohtupraktika järgi ei mõisteta üldjuhul kaebajalt välja haldusorgani õigusabikulusid, kui vaidlus jääb kohaliku omavalituse üksuse põhitegevuse 4

(6)3-18-238 raamidesse (Riigikohtu 3-3-1-73-16, p 48 ja seal viidatud praktika). Ehituslubade andmine kuulub sellise valla põhitegevuse hulka, millega seonduvates vaidlustes kasutatud välise õigusabi kulusid pole põhjust kaebajalt välja mõista. Kohtu hinnangul ei esine praegusel juhul sellise õigusabi väljamõistmiseks kohtupraktikas kujunenud erandeid (vt 3-3-1-63-10, p 32 ja viidatud praktika). Seega jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. 7.
  1. Kolmas isik taotleb menetluskulude väljamõistmist 1492 euro ulatuses. Kohtule on esitatud menetluskulude nimekiri ja arved, millest nähtub õigusabi osutamine kokku 9,5 tunni ulatuses, tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub käibemaks (tl 117-121). Kolmas isik on esitanud seisukohad vastuseks kaebusele ning kahele esialgse õiguskaitse taotlusele. 7.2.
  2. Kohus peab kulunimekirjades ja arvetel kajastatud kulusid peaasjalikult vajalikuks, välja arvatud ajakulu menetluskulu taotluse koostamiseks (vt ka nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus asjas nr 3-2-1-4-15, p 13). 7.2.
  3. Kohus peab aga põhjendatuks käesoleval juhul lähtuda

§ 108lg-st 11.

Mahuka arendustegevuse tarbeks ehitusluba taotlev ja elektriliini rajav äriühing ning füüsiline isik ei ole võrdsed menetlusosalised oma rahaliste võimaluste poolest menetluses osaleda ja kulusid kanda. Kolmandal isikul on ka menetluslikud võimalused kulude tegemist vältida –

§ 122lg 2 p 4 sätestab kolmanda isiku võimaluse (mitte kohustuse) kaebusele vastata.

Ka käesolevas menetluses on kohus andnud kolmandale isikule võimaluse (mitte teinud kohustuslikuks) seisukohti esitada. Samas ei pea kohus põhjendatuks jätta kolmanda isiku menetluskulusid täielikult tema enda kanda. Osaliselt on menetluse pikkust ja kulude tekkimist kolmandale isikule mõjutanud ka asjaolu, et kaebaja on andnud kohtule eksitavat teavet vaidlustatud haldusaktist teadasaamise aja ja asjaolude kohta. Kui kohtule oleks saanud vaidlustatud korraldusest teadasaamise asjaolud teatavaks juba varem, olnuks võimalik ka kaebetähtaja küsimust lahendada varasemas menetluses enne kaebuse menetlusse võtmist (

§ 152

lg 3) ja teistel menetlusosalistel puudunuks vajadus esitada oma arvamust kaebuse tähtaegsuse kohta erinevates menetlusdokumentides. 7.2.3. Eelnevat arvestades peab kohus põhjendatuks rahuldada kolmanda isiku taotlus osaliselt ja mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu 100 eurot. 8.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tagastab kohus riigilõivu, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lõike 1 punkti 2 alusel.

Riigilõivu ei tagastata, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata

§ 151

lõike 2 alusel (

§ 104lg 5 p 3).

Kohus tagastab seega kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu pooles ulatuses (7,5 eurot). Kohus tagastab kaebajale ka korduva esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu 15 eurot, tuginedes analoogia korras

§ 104lg 5 p-le 3, kuna taotlus jäi sisuliselt läbi vaatamata.

  1. Kaebaja esitas 19.03.2018 kohtule taotluse vastustaja suhtes järelevalvemenetluse alustamiseks ja kohtumenetluse peatamiseks järelevalvemenetluse ajaks. Kaebaja on taotluses välja toonud rea probleeme, mis on väidetavalt viinud tema õiguste rikkumiseni. Kaebaja loetleb järgmist: 1) vastutaja teadmisel on muudetud Maidla Vallavolikogu 17.03.2011 otsusega nr 143 kehtestatud Maidla valla üldplaneeringu teemaplaneeringut maa omanikku kaasamata; 2) vastuolus teemaplaneeringuga muudetud projekt kahjustab oluliselt maaomaniku õigust oma maad vabalt hallata; 3) vastutaja on teadlikult kaitsnud arendajat, teades, et uue projekti alusel arendatakse omandit läbiv kõrgepingeliin vähemalt 330kV; 4) vastutaja on oma otsuseid teinud kallutatult, kuna on väidetavalt selle planeeringu käigus saanud juba lepingulist tulu; 5) vastutaja on teadlikult rikkunud planeerimisseadust, jättes maaomaniku(d) kaasamata, mille tagajärjeks on omandiõigusi rikkuv kehtiv ehitusluba; 6) vastutaja on käitunud ärihuvisid toetavana, mitte vastavuses põhiseaduse §-ga
  2. 5

(6)3-18-238 Kohtu hinnangul ei kujuta esitatud taotlus endast kaebuse muutmise ega täiendamise taotlust, mida kohus saaks praeguse menetluse raames lahendada. Halduskohtu pädevusse ei kuulu haldusorgani suhtes järelevalve algatamine ning halduskohtul puuduvad volitused selliseid otsustusi teha (

§-d 4 ja 5). Samuti ei näe

  1. peatükis sätestatud menetluse peatamise regulatsioon ette alust kohtumenetluse peatamiseks kaebaja soovitud järelevalvemenetluse ajaks. Seega tuleb kaebaja 19.03.2018 taotlus jätta läbi vaatamata.
  2. Kohus selgitab, et menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumisel ei ole lubatav halduskohtule samal alusel ja sama nõudega kaebuse esitamine (

§ 43lg 1 p 2).

Kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (

§ 43lg 2).

Menetluse lõpetamine ja kaebuse läbi vaatamata jätmine käeoleva määrusega ei takista kuidagi kaebajal kasutada tsiviilõiguslikke õiguskaitsevahendeid kolmanda isiku poolt omavoliliselt kaebaja kinnistul ehitamise juhtudel. Samuti ei ole välistatud kahju hüvitamise nõude esitamine vastustaja vastu, kui kaebaja leiab, et kehtiva ehitusloa alusel ehitamine on talle kahju põhjustanud. Kohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et kahju hüvitamise nõude rahuldamise üheks eelduseks vastavalt riigivastutuse regulatsioonile on esmaste õiguskaitsevahendite (sh tühistamisnõude) õigeaegne kasutamine (RVastS § 7 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.